Üks mängijaist oli „jumal“ ja pani teistele kaasmängijaile mingisugused linnunimed. Siis tegi jumal kuhugi platsile piiri, kuhu linnunimedega mängijad võisid joosta. Kui „kurat“ (üks mängijaist) neid nimesid hüüdis, püüdis jooksjat kurat. Nimed pandi kuradi eest salaja, nii et kurat hüüdis lindude nimesid umbes. Lõpuks tehti bilanss: kas oli jumalal rohkem mängijaid (need, kes suutsid piiri taha joosta) või kuradil (need, kes kuradi kätte langesid). Mängu mängisid karjalapsed. Mängu juures ei lauldud.
Täisviide
ERA II 91, 186/7 (4) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Uisud tehti looma säärekontidest. Kondid seoti kahele jalale mõlemaile alla. Kontidele tehti augud sisse ja seoti jalge alla kinni. Tuuraga lükati jalge vahelt, hoides tuurast kahe käega kinni.
Täisviide
ERA II 91, 191 (10) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Nöörile tehti lenks sisse, mille järel kaks mängijat võtsid nöörist kinni, mõlemail nööriots pihus. Lenksu hoiti jalaga lahti (mõlemad mängijad hoidsid). Tuli „rebane“ (kolmas mängija). See vaatas, mis hais on – kas saab läbi minna. Vastatakse, et võib küll minna, et rebase hais on. Rebane teeb nõkse ja ähvardab läbi minna. Rebane vaatab kükakile. Äkki vilksab läbi. Kavalamad hüppasid kükakile läbi, et nii ruttu ei saadud lenksu kokku tõmmata.
Täisviide
ERA II 91, 195/6 (12c) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Kiiguti igal ajal, kui aja poolest soodus ja ilm ilus. Nelipühiks taheti teha kiige korda (oli soojem aeg). Kiiged ehitati külavainule või koplisse või kenasse metsatukka. Ehitasid noored mehed.
Lauahüppamine oli kevadpühil.
Täisviide
ERA II 91, 199 (16) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Tehti vurriluu seakondist, sellele tehti kaks auku sisse, nöör aukudest läbi ja siis keerud nöörile sisse. Edasi-tagasi tõmmates luu käis, et ulgus.
Täisviide
ERA II 91, 202 (18a) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Rapla vallas Jalase külas poisid, kui soovivad ratast visata, jagunevad kaheks vaenulikuks mängijate grupiks, valivad omale umbes 70-meetrise vahemaa külatänaval ja hakkavad siis vastasgruppide poole ratast viskama. Rattaid on tavaliselt rohkem, kuni 4–5 tagavaraks, et asendada katkiläinuid. Mängijad jaotuvad nii: osal mängijaist on kaikaid vasakul, osal paremal pool, et uludes pöörlev ratas ei saaks kaikaist mööda. Ees on tavaliselt kõige julgem mängija. Tagumiseks saadavad mängijad endi keskelt selle, kelle nad arvavad olevat kõige osavama, et ratas kõigist läbi lipanuna temastki mööda ei pääseks. Säält visatakse tagasi, kuhu ratas peatuma jääb või kuhu ta peatatakse või kuhu ta tagasi lüüakse. On ka olemas vähetarvitatav mänguvariant, mille järele tagasiviskaja võib ratta peatumise, peatamise või tagasilöömise kohast hüpata 3 sammu jooksuhoogu (või ilma jooksuhoota) vastasgrupi poole ja siis visata.
Täisviide
ERA II 91, 224/5 (28) < Jõelähtme khk. ja v. < Rapla khk. ja v., Lipstu k., Põldmaa t. – Heinrich Hendrikson, s. 1909 (1935)
Mänguloomadeks tehti jalutuskepi-jämedusest puust hobuseid (kõiki tegin mina oma lapsepõlves Rapla vallas Lipstu külas Põldmaa talus).
Lammasteks on tavaliselt kõige sagedamini männikäbid. Oravaist ära kraabitud kuusekäbid olid minu lapsepõlvemängudes püssideks, teised käbid kahuriks. Maha said kinnitatud nad nii:
Olen näinud ka lapsi Raplas sitasitikatega mängivat. Viimasel ajal on nende sitasitikate arv looduses jäänud väga väheseks. Kuid umbes 10 aastat tagasi nägin lapsi neid koguvat salkadeks ja neid tarvitavat oma mängude kariloomadena.
Täisviide
ERA II 91, 240/1 (45) < Jõelähtme khk. ja v. < Rapla khk. ja v., Lipstu k., Põldmaa t. – Heinrich Hendrikson, s. 1909 (1935)