Selles mängus võib ikka olla ükskõik kui palju lapsi. Seda mängitakse rohkem väljas. Üks lastest jäeb viskama. See määratakse niimoodi sisse, et mõni loeb ükskõik missuguse värsi, kas: „Üks väike valge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina oled sest süüst prii!“ Kellele sõna „prii“ langeb, see hakkab teisi keerutama. Nimelt võtab ta ühe mängija käest kinni ja viskab teda keerutades. Keda on ta visanud, see peab jääma nii, kuidas ta on jäänud. Kes on jäänud kõige ilusamini, see jääb uuesti viskama.
Täisviide
ERA II 97, 85 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Pimesikul võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Pimesikku mängitakse rohkem toas. Mängust osavõtjad moodustavad ringi. Üks määratakse niiviisi sikuks, et üks käsib kahel mängijal kaks sõna öelda, mis on järgmised: teisel laseb öelda „pime“ ja teisel „sikk.“ Siis laseb tagurpidi need sõnad niiviisi kokku öelda, et tuleb välja: „Emipsikk.“ Kes kauem mõtleb, jäeb pimesikuks. Teised mängijad seovad pimesikul silmad rätikuga kinni. Nüüd võtab üks mängijatest pimesikul käest kinni ja pimesikk küsib: „Kuhu sa mu nüüd viid?“ Teine vastab: „Putru sööma!“ Sikk küsib edasi: „Aga kuskohal on lusikas?“ Teine vastab: „Eks sa ise koba!“ Ise tõmbab ruttu lahti ja läheb teiste juurde ringi. Kõik liiguvad ühelt kohalt teisele, ise püüdes võimalikult vagusi olla. Kui pimesikk kedagi kätte saab, siis see on pimesikk. Endine pimesikk seob nüüd sel silmad. Pimesiku mäng väljas.
Täisviide
ERA II 97, 75/7 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Trihvaad võib mängida kas toas ehk väljas. Aga rohkem väljas. Osavõtjaid võib olla ükskõik kui palju. Mängijad moodustavad ringi, üks jääb ringi sisse ja loeb teatud sõnad, kas: „Otu-totu toomas-totu piu-pau puh!“ ehk jälle: „Üks mees läks läbi küla, vankri ratas tuli alt ära, mitu naela läheb selle parandamiseks?“ ja teisi, aga enamasti ikka nii, et iga mängija kohta tuleb üks sõna. Kelle pääle viimane sõna tuleb, see peab silmi kinni hoides kuskil aida, toa või muu ukse juures ehk mõne suure posti või kivi ehk toanurga juures ühest viiekümneni ehk ühest sajani kõvasti lugema. Kui on kõik loetud, siis hüüab ta: „Üks, kaks, kolm, tulen, kes ette jäeb, selle ära löön.“ Vahepääl on aga teised endid sinna ligidale ära peitnud. Silmahoidja hakkab teisi otsima, et neid ära lüüa. Kui ta silmab mõnda peidusolijat, siis jookseb ruttu selle juurde, kes silmad kinni hoidis ja hüüab valjusti selle nime, keda ta nägi – näiteks oleks olnud selle nimi Helmi, siis hüüab silmahoidja: „Helmi trihvaa!“ See mäng on väga hea ja ilus mäng, kuid tuleb palju joosta. Kui silmahoidja saab kõik ülesse otsinud, siis hoiab see silmad, kes kõige enne ära löödi. Kui mõni lööb selle enne ära, kes silmad hoidis, ja enne, kui see on saanud kedagi ära lüüa, siis hoiab ta uuesti silmad. Lapsed mängivad trihvaad. Meta hoiab silmi aia peal. Linda on puu taga peidus.
Täisviide
ERA II 97, 73/5 (1) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)