Mängijate arv vaba. Inimesed istuvad ringis. Taskurätt on nuusti seotud ja üks viskab sellega teisele pihta ja ise ütleb: „Ma olen so peal vihane.“ Teine küsib: „Mispärast?“ Siis viskaja vastab: „Sellepärast, et sul nina on“ või „sellepärast, et sul varbad on“ või ükskõik kuidas keegi ütleb. Siis viskab teine nuusti jälle kolmandale ja nad räägivad samuti. Vastaja peab aga tähele panema, et ta seda ei kordaks, mis teised ütelnud on, mispärast nad vihased on. Kui ta seda ütleb, siis ta annab panti. Nii võib seda mängu mängida niikaua kui tahetakse. Pärast, kui pante on küllalt, siis algab pandilunastamine, kus igasuguseid vigureid tehakse.
Täisviide
ERA II 92, 255 (62) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane < Miina Martin, s. 1880 (1935)
Mängija üksainuke. Mängitakse tuletikkudega. Kujutatakse tikkudest jõgi ja ühelpool jõge on kolm kaupmeest ja kolm röövlit ja tahavad ühe paadiga üle jõe sõuda. Paati aga mahub ainult kaks reisijat. Üks kaupmees ei või aga jääda kahe röövliga, sest need tapavad tema. Ainult ühepalju kaupmehi, ühepalju röövleid võib koos olla, sest mees mehe vastu ei saa.
Paadisõit käib nii. Lähevad esmalt röövel ja kaupmees, kaupmees toob paadi tagasi; lähevad kaks röövlit, röövel tuleb tagasi; lähevad kaks kaupmeest, röövel ja kaupmees tulevad tagasi; kaks kaupmeest lähevad, röövel tuleb tagasi, viib esmalt ühe ja pärast teise röövli ja kõik on üle pääsenud.
Täisviide
ERA II 92, 242/3 (54) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane < Ella Martin, s. 1914 (1935)
Liiga või paari mängitakse pähklitega. Üks võtab endale hulga pähkleid pihku ja küsib teiselt: „Kas liig või paar?“ Teine ütleb umbes, kumb on, ja pähklid loetakse ära. Kui teine ütleb õigesti, saab ta pähklid endale. Kui aga valesti ütleb, siis peab ta niipalju pähkleid juurde lisama, et saaks sarnase arvu, nagu ta ise on öelnud.
Täisviide
ERA II 92, 201 (30) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijate arv vaba. Mängijad istuvad ringi moodustades pinkidel ja üks on ringi keskel, raha pihus, ja hakkab kordamööda oma kätt teiste peodest läbi tõmbama ja poetab salakesi, nii et teised seda ei märkaks, raha ühe pihku. Kui kõik ring on läbi käidud, hüüab ta: „Tibu, tibu!“ ja tibu hüppab ringi keskele. Ennem mängu algust peab olema kindlaks tehtud, missuguse käe poolt kõrvalistujat peab kinni hoidma, kui aimad, et tibu on kõrvalistuja pihus. Kes laseb tibu sealtpoolt ära joosta, kus temal oli õigus hoida, see annab panti. Järgmisel korral paneb see mängija tibu teiste pihku, kes eelmine kord ise sai jne. Pärast mängu tuleb pantide väljalunastamine, kus kõiksugu vigureid tehakse.
Täisviide
ERA II 92, 191 (17) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijate arv vaba. Seda mängu mängitakse murul. Inimesed hakkavad kõik üksteise kätest kinni ja kõige esimene, mao pea, hakkab loogeldes ees jooksma ja teised peavad samuti järele looklema nagu madu kunagi.
Täisviide
ERA II 92, 186 (11) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Näärisokk jookseb uueaasta ööl, kui kell juba 12 läbi on. Ühel meesterahval on kasukas ümber võetud. Vana luud orgi otsa seotud, see pannakse jalgade vahele, mis kujutab saba. Peaks on mingi puukännust nikerdus. Silmakohad on kännule sisse lõigatud. Siis pannakse taskulamp silmade ette, nii nagu oleks sokul niisugused põlevad silmad. Pääle selle on sokuga kaasas noormehi, kes temaga külas käivad, nad kutsuvad end soku taltsutajaiks.
Täisviide
ERA II 92, 183/4 (7) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Kepiga tehakse murule säärane kuju, nagu joonisel näidatud. Lapsed mängivad kiviga. Kivi visatakse esimesse latri ja laps peab ühe jala peal hüpates kivi ära tooma. Kui see on korralikult sündinud, siis viskab ta teise ja pärast kolmandasse latri ja ikka ühe jala peal hüpates kivi ära tuues. Kui esimese, teise ja kolmanda käik on hästi õnnestunud, tuleb neljandasse minek. Risti koha peal peab kahe jalaga hüppama. Niisiis, üks jalg jääb teise ja teine kolmandasse latrisse. Neljandas aga jälle ühe jala peal ja samuti ka viiendas, kuuendas ja seitsmendas latris. Kaheksandasse minnes hüpatakse teise risti koha peal kahe jalaga ja tuuakse sealtki kivi ära.
Sellejärel visatakse kivi „mõisa“ ja minnakse eelpool tähendatult hüpates mõisa ning mõisas ollakse kahe jala peal ja pannakse kivi päti (jalanõu) ninale ning tullakse tasakesi sammudes mõisa piiridest tagasi viskekohta ja seal visatakse kivi varvastelt ja püütakse kinni. Teist korda tuuakse kivi õlal mõisast ära ja kummardutakse ja lastakse õlalt pihku kukkuda. Kolmandat korda tuuakse kivi pea peal ära ja kukutatakse samuti pihku. Kui kõik need toimingud on korraliselt sündinud, on esimene hakkaja korraga võidumees, ilma et teised oleks saanudki mängu alustada. Juhtub aga kivi visates valesse kohta minema, peab esimene mängija kivi teisele andma ja see hakkab mängima. Juhtub sellel mõni äpardus, näiteks hüppab seal kahe jalaga, kus ühega peab hüppama, annab see jällegi mänguõiguse teisele. Nii käib mäng ikka kordamööda. See, kel segi on läinud, hakkab sealt uuesti peale, kus segi läks. Nii siis mängitakse. Kes kõige viimaseks jääb oma toiminguga, see on kaotaja.
Täisviide
ERA II 92, 175/7 (1) < Hanila khk., Massu v., Kõera k., Kipri t. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)