Mängijaid võib olla määramata arvul. Üks mängija hoiab oma silmad kinni ja loeb teatud arvuni, näiteks 20-ni. Selle ajaga peavad kõik olema ära peidustatud ja olema sääl vagased ning valvama: kui silmahoidja on eemal, siis püüdma saada ise sinna kohta, kus ta hoidis silmad kinni, ja end lahti lüüa. Lahti lüüakse järgmiselt: joostakse sinna kohta ja hüütakse: „1, 2, 3, mina olen sellest süüst prii.“ Kelle ta aga ise üles leiab, see jääb ise silmahoidjaks ja teised mängivad edasi ja nii kestab see mäng, kuni on endil tahet.
Täisviide
ERA II 89, 589 (35) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijad on kõik ringis, üks viskab oma või mõne kaaslase asja, näiteks palli, ning ütleb ise: „Mina kingin sulle ühe asja.“ See küsib: „Millise?“ Nüüd vastab näiteks, et kleidiriide. See küsib: „Mis värvi?“, „Kui kallis?“ ja nii edasi. Vastaja võib öelda kõiki sõnu, ainult „ei“ ega „ja“ ning „must“ ega „valge“ ei tohi öelda. Kui ütleb, siis peab ta andma panti. Nii kestab mäng, visatakse esemeid ühe käest teise kätte ning küsitakse lausa; lõpuks on jällegi pantide lunastamine.
Täisviide
ERA II 89, 576/7 (15) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijaid võib olla kaunis palju, kõigil on kepid käes ning „ämm“ on kas pall või kartul. Mängijad teevad ringis endale väikesed augud maa sisse ning üks mängija teeb augu keskele. Kõik asetavad kepiotsad aukudesse ning ringisolija lööb oma kepiga ämma kellegi augu suunas. Nüüd katsuvad kõik ämma keskele auku ajada, seesolija püüab seda takistada. See, kes ämma kõige enne keskele auku saab, see on võitja. Ning see läheb ise siis kaitsma keskel olevat auku.
Täisviide
ERA II 89, 575/6 (14) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijaid võib olla jälle määramata arvul. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ning üks võtab tal siis käest kinni ning viib ta kuhugipoole. See, kelle silmad seotud, küsib oma saatja käest: „Kuhu sa viid mind?“ Talle vastatakse: „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru ja piima sööma.“ – „Millega?“ Jällegi vastatakse: „Lusikaga.“ Nüüd küsib see: „Kus lusikas on?“ Seepääle öeldakse talle „otsi ise“ ning lastakse käest lahti. Nüüd hakkab see kobama, kuni ta viimaks ühe mängijaist tabab. Seejärel hakkab tabatu ise lusikat otsima.
Täisviide
ERA II 89, 571 (9) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijaid võib olla määramata arvul. Kõik istuvad ringis. Võetakse üks ese, näiteks taskurätik. Selle omanik võtab räti ja viskab ta ühele mängijale sülle, ise ütleb seejuures: „Täidan laeva.“ See, kelle sülle rätik juhtub, küsib: „Kellega?“ või „Millega?“ Nüüd vastab see, näiteks: „Rahaga.“
Nüüd viskab jälle rätiku omanik selle edasi kellegi sülle ning jällegi sama ütlus: „Täidan laeva.“ Vastav isik jällegi küsib: „Millega?“ Vastuseks peab aga olema nüüd ainult see ese, mille esimene täht on sama, mis oli esimesel asjal, nii näiteks oli „raud“. Mäng kestab nii edasi. Kui aga keegi ütleb sellise sõna, mille esitäht erineb, siis eksija on kohustatud panti andma. Pärast muidugi on siis pantide lunastamine.
Täisviide
ERA II 89, 570/1 (8) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Lapsed seisavad reas ja nende ees üks „müüja“; neist eemal, mitte nii, et teised näevad, seisab „ostja“. Müüja paneb igale lapsele linnunimed ja mäng algab. Tuleb ostja, tervitab korralikult ja küsib: „Kas linde müüa on?“ Vastatakse jaatavalt. Küsib hinda, kuid enne peab nimetama ühe linnu nime, keda ta osta tahab. Raha loeb ta müüjale peo peale. Kui viimast raha peo pääle paneb, peab lind jooksma hakkama, kuid nii, et saaks jooksuga müüja juurde tagasi – kui aga ostja ta enne kätte saab, on see lind tema oma. Nii järgneb mäng, kuni kõik linnud on ostja omad, siis võib järgneda mäng veel kord algusest pääle.
Täisviide
ERA II 89, 567/8 (6) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)