Lapsed nii väga armastavad maiustusi. Ja eks siis jõuluajal saa neid kõige rohkem. Aga sageli ei anta neid nii kerge vaevaga kätte, peab enne ikka veidike vaeva ka nägema. Mäletan seda vigurit juba väikesena lapsepõlvest. Harilikult tehti seda mängu jõululaupäeva õhtul, siis kui saunast tulnud ja jõuluvana ka juba käinud, ning jõulupõhud juba üsna peened. Kästi siis meid, lapsi, teisse tuppa minna, kus pidime kannatlikult ootama, kuni lubati tulla.
Ilus vaade avanes silmadele, kui avati uks. Üle suure rehetoa oli pandud pikk nöör, täis kõiksuguseid ilusaid asju. Küll kooke, kompvekke, õunu, ilusaid mänguasju ja palju, palju muud. Igaüks oleks tahtnud aga kohe midagi enesele. Aga see saamine polnud nii kerge. Esiteks viidi sind neli sammu eemale nöörist, millel ripnesid need ilusad asjad, seoti silmad, anti käärid kätte. Nüüd pidid ise ümber keerama, nööri juure tulema ja pimest peast lõikama midagi nööri küljest. Mis ära lõikasid, said endale. Sageli oli aga nii, et läksid hoopis teise külge, kus polnud nööri, ja siis muidugi lõikasid ainult õhku. Nimeks oli sellel mängul „Pime rätsep“.
Täisviide
ERA II 94, 350/1 (21) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)
Mälestus tuhkapäevast on jäänud koolipõlvest, mis mõnikord andis end üsna valusasti tunda. Oli ju eelmisel õhtul kaua väljas oldud ja sageli seetõttu nii mõnigi aine halvasti õpitud. Kõige halvem oli aga see, et ei tohtinud hommikul pead kammida – siis minna juuksed halliks. Ja kuhu lähed siis kammimata peaga. Pale ehk nägu sai aga sel hommikul lumega hästi puhtaks pestud. Siis olla nägu alati valge. Kes aga kõige hiljem sel hommikul kooli tuli, seda hüüti tuhkamatsiks.
Täisviide
ERA II 94, 363/4 (37) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)
Mängijad istuvad ümber toa, nii et igal pool oleks mängijaid. Igale mängijale pannakse küla nimi. Näiteks Sakla, Võhksa, Jürsi jne. Ühel mängijal seotakse silmad ja see hakkab nüüd hüüdma „külast külasse“, öeldes külanimed. Näiteks: „Jürsist Sakla.“ Mängijad, kellel on need külanimed, peavad vahetama kohad. Hüüdja aga püüab neid kätte saada. Kes kätte saadakse, see peab nüüd hüüdma hakkama. Seotakse silmad kinni ja nüüd vahetavad kõik korra kohad, et hüüdja ei teaks, kus asub ükski küla.
Täisviide
ERA II 94, 371 (43) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)