Joonistatakse kabja kuju, muidugi suurendatult, mis jagatakse umbes kümnesse või viieteistkümnesse ossa. Siis hakkab mängija mängima järgmiselt: 1. kasti viskab ta palli ja astub ühe jalaga sisse; siis viskab ta teise kasti palliga ja hüppab ühe jalaga teise kasti jne., kuni ta terve „raua“ saab läbi hüpanud. Selle juures ei tohi ta joonele astuda ega palli joonele visata. Siis saab mängija omale „maja“, kuhu ta kahe jalaga võib sisse astuda. Niisamuti teevad järgmised mängijad. Kui esimene mängija astus enne läbimängimist joonele või viskas palli halvasti, siis hakkab teine mängija mängima. Sellejuures tuleb mainida, et mida suurem hobuseraud, seda rohkem klasse.
Täisviide
ERA II 98, 543/5 (47) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kastis peab olema teri. Üks mängijaist võtab pihutäie; teine, kolmas jne. Siis loetakse ära, kas kellelgi on paarisarv. Kui on, siis saab mängija terad omale ja võidab niipalju punkte, mitu paari üldse tema seerias oli.
Täisviide
ERA II 98, 623/5 (38) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks mängijatest küsib, et kes tahab mõnda looma näha. Siis ütleb mängijaist mõni, keda ta armastab. Siis toob küsija peegli ja näitab. Peeglis on sama isiku nägu. Näiteks: „Tahan näha eeslit.“ Peegel näitab küsijat.
Täisviide
ERA II 98, 617 (31) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid 8–10. Üks mängijaist valitakse „tõmbajaks“. Kõik seisavad reas. Nüüd tõmbab tõmbaja järgimööda igat mängijat kättpidi. Tõmmatu jääb sinna koha peale liikumatult seisma, kuhu ta tõmmates juhtus. Nüüd valib tõmbaja ühe kõige ilusamas asendis oleva „kuju“. See kuju saab nüüd tõmbajaks. Kes 5 korda on tõmbaja olnud, on kujumängu võitnud. Kui on mingisugust eset ehk midagi magusat, siis saab võitja selle omale.
Täisviide
ERA II 98, 603 (21) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid vähemalt 8–10. Üks mängijaist valitakse välja; see läheb kusagile seina juurde ja seisab näoga seina poole. Teised seisavad kusagil kaugemal. Seda lugejat kutsutakse „heeringaks“. Nüüd hakkab heeringas lugema ühest kolmeni, kiirus pole tähtis. Lugemise ajal liiguvad mängijad heeringa poole. Heeringas vaatab pärast kolmanda numbri lugemist ümber ja kes siis mängijaist sel momendil liigub, läheb tagasi samale kohale, kust tuli. Sealt hakkab ta teistele järgi tulema. Kes kõige enne lööb heeringale külge, jääb ise heeringaks. Kes pole kordagi heeringas olnud, jääb terve selle mängu kaotajaks.
Täisviide
ERA II 98, 593/5 (17) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid olgu vähemalt 5. Ühte mängijat valitakse välja. Tal seotakse silmad kinni ja pannakse toolile istuma. Teised mängijad seisavad ringis ja puutuvad teda igaüks üksikult ning siis peab ta nimetama nime, keda arvab. Kui ütleb õieti, siis annab see puudutaja pandi ja läheb ise toolile.
Täisviide
ERA II 98, 583/5 (10) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid vähemalt 20. Toolid asetatakse ringi (võib ka murul, maas). Üks mängijatest valitakse „kassiks“. Nüüd läheb kass kellegi juurde, heidab põlvili ja näugub haleda häälega. Eesistuja peab kolm korda tõsise näoga kassi silitama. Teised võivad naerda. Kui aga silitaja naerab, annab ta panti ja läheb ise kassiks. Pärast lunastatakse pandid.
Täisviide
ERA II 98, 581/3 (8) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid olgu vähemalt kümme. Üle kahekümne mittesoovitav. Istutakse maas, murul või toolidel. Sellejuures peavad mängijad ringis istuma. Mängijaist valitakse üks „peremees“ ja üks „ostja“. Ostja läheb mängijaist kaugele. Peremees paneb kõigile koeranimed. Siis kutsutakse ostja koeri ostma. Ostja astub ringi ja küsib peremehelt: „Kas koeri on?“ – „On,“ vastab peremees, „aga ütle mis nimi ja salmi ikka tasuks.“ Nüüd hakkab ostja ütlema enne salmi ja siis koera nime. Kui niisugust „koera“ ei ole, siis aetakse ostja kisaga minema. Peremees saab kasu. Ostja peab niikaua käima, kuni saab kõik koerad omale. Viimane mängijaist on järgmises mängus ostja. Salm kõlab nii: „Üks, üks, üüliratas, kaks, kaks, kaaliratas, kolm, kolm, kooliratas, neli, neli, neeliratas, viis, viis, viiliratas, kuus, kuus, kuuliratas, seitse, seitse, seeliratas, kaheksa, kaheksa, kaaliratas, üheksa, üheksa, üüliratas, kümme, kümme, küll saab.“
Täisviide
ERA II 98, 575/7 (4) < Tartu l. < Narva l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < vanaema (1935)
Mängijaid vähemalt kaks, võib ka rohkem. Seotakse nöör ümber keha. Siis võetakse kahest otsast kinni – seda teeb tagumine, keda kutsutakse peremeheks. Joostakse.
Täisviide
ERA II 98, 571 (1) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)