Mängiti päämiselt õues. Nooremate inimeste mäng. Mängijad seisavad ringis. Üks mängija on väljaspool ringi. Mäng algab sellega, et üksik mängija lööb kellelegi külge ja pistab ise jooksu. Ka mängija, keda ta lõi, jookseb (joostakse harilikult ümbert ringi). Kumbki püüab esimesena jõuda tühjale kohale. Mängija, kes väljapoole ringi jäi, müksab jälle kedagi ja joostakse uuesti. Jookseb ikka kohata-jääja.
Täisviide
ERA II 87, 741 (26) < Haljala khk., Vihula v., Kavastu k. – Otto A. Vebermann < Marie Tikmann, 63 a. (1935)
Mängiti toas, harilikult vähema arvu mängijate poolt. Mängivad nooremad inimesed.
Mängul oli juht. Mängijad istusid enamvähem ringis. Esinevad erilised selle mänguga seotud sõnad: „veihher“ (käega vehkida), „tamputi“ (jalga kergelt vastu põrandat lüüa), „nokuti“ (peaga noogutada), „pilguti“ (silmi pilgutada), „nuusuti“ (nuusutada, õhku läbi nina vedada).
Mängujuht ütleb: „Tanta käis Tallinnas.“ Küsitakse: „Mis ta säält tõi?“ Mängujuht vastab mõne eelpoolnimetatud sõnadest ja kõik mängijad teevad vastava liigutuse. Väga tähtis on selle mängu juures mängujuhi osavus ja kombineerimisoskus, sest nimetatud sõnu võib mistahes järjekorras öelda, kusjuures eelmisele või eelmistele sõnadele vastavaid liigutusi tuleb edasi teha. Näiteks ütles mängujuht esimesel korral „tamputi“, teisel korral „veihher“. Viimasel juhul tuleb niihästi jalaga tampida kui ka käega vehkida.
Sõnadele „tamputi“, „pilguti“, „veihher“ võib mängujuht lisaks „ja 2“ öelda. Siis tuleb liigutusi teha vastavalt kahe jala, kahe silma, kahe käega. Kui juba kõik sõnad kord on öeldud, mõnda „2“ (kaks tamputit), tuleb korraga kõiki liigutusi teha, mis muidugi ilmset raskust sünnitab. Kes mängu kestes mingit liigutust ei tee või valesti teeb, annab pandi.
Ütelusi „Tanta käis Tallinnas“ ja „Mis ta säält tõi?“ korratakse sedamööda, kuidas mängu elevus seda nõuab.
Täisviide
ERA II 87, 737 (19) < Haljala khk., Vihula v., Kavastu k. – Otto A. Vebermann < Olga Vebermann, 55 a. (1935)