Seda mängu mängitakse mitmekesi. Üks ütleb teisele: „„Ei“ ning „ja“ ma keelan sulle, tuhat rubla annan sulle, mis sa selle eest ostad. „Eid“ ega „jahhi“, „musta“ ega „valget“ ei tohi ütelda.“ Teine küsib teiselt, mis ta selle rahaga teeb. Teine katsub nii rääkida, et ta jutus neid sõnu ette ei tule. Kui ta jutus on tulnud need sõnad ette, siis ta peab panti andma. Pärast on pantide lunastamine.
Mängu mängitakse nüüdki. Mängu mängivad lapsed. Mängu olen kuulnud ise.
Täisviide
ERA II 91, 452 (56) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lepiku k., Valguta t. – Robert Kruberg, Nehatu algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Seda mängu saab mängida paljude mängijatega. Üks mängija tuleb ühe juurde ja ütleb: „Kas Kivinaaber kodu?“
Teine vastab: „Ei ole. Läks teise peresse!“ See läheb teise juurde küsima. Selles mängus on igal mängijal kivi. Kui ta läheb teise juurde, siis see katsub kohta ära vahetada. Kui küsija on kärmem, siis ta saab ise kivi pääle. Kui ei ole, siis hakkab ta uuesti küsima. See, kes on oma kohast ilma jäänud, hakkab küsima. Mäng on praegugi tarvitusel. Mängu mängivad lapsed. Mängu tean vanaemalt.
Täisviide
ERA II 91, 442/3 (46) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lepiku k., Valguta t. – Robert Kruberg, Nehatu algkooli õpilane, s. 1923 (1935)