„Bi“ keel, see on laste salakeel. Selle keele kõnelemine on eriti kerge. Õppimise reegel on: esimese silbi taha asetada „bi“, näiteks: ki-vi --- ki-bi-vi. = KIVI. See salakeel on laiematarvituslikum.
Täisviide
ERA II 151, 447 (1) < Setu, Meremäe v., Hilläkeste k., Vaariku t. – Voldemar Rannaste, s. 1925 (1937)
See on laste salakeel. Selle keele kõnelemine on raskendatud. Reegel on: sõna lugeda tagurpidi, näiteks: kivi = ivik; hobune = enuboh. Seda salakeelt ei kõnelda palju.
Täisviide
ERA II 151, 447 (2) < Setu, Meremäe v., Hilläkeste k., Vaariku t. – Voldemar Rannaste, s. 1925 (1937)
Moodustati üks kamp, kas 4- või 8-inimeseline. Iga kamba liige pani ühe või kaks muna veertämisõ tiilõ. Nüüd määratakse muna hind, seda on seepärast tarvis, et kui munad otsa lõpevad, vaja osta. Muna hind ei seisa mitte turuhinnaga kooskõlas, määratakse ise 1 sent kuni 5 senti. Nüüd määratakse järjekord kindlaks, nagu: 1. F. Kärner. 2) M. Kärner 3) V. Kärner ja 4) V. Rannaste. Nüüd hakatakse alles veeretama. F. veeretab ja jääb kinni (vaata j. 2). M veeretab ja ta muna kopsab vastu F. muna, ta võitis ühe muna jne. Kui mõnel mune enam ei ole, siis tuleb osta, paneb raha panka ja võtab ühe muna, üle ühe muna ei tohi võtta ühekorraga. Pank on koht kuskil kivil või laual, seina-augus jne. Kui nüüd mõni raha saab juba 20–40 senti, siis jagatakse see ära. Näiteks 40:3=10, iga mängija saab 10 senti, aga kui V.K. ostis mune 18 sendi eest, siis sai ta 8 senti kahju, M. aga ostis mune 2 sendi eest, siis sai 8 senti kasu jne. Mäng jätkub, kuni tahetakse lõpetada. Näiteks: V.R. veeretas viimasena ja sai muna, nüüd jäi väljale 8 muna, oli 4 mängijat. 8:4=2 muna, iga mängija sai 2 muna, ka pank lõpetatakse, 24 senti oli pangas, igaüks sai 2 muna, 6 senti raha. Mäng lõpetatud. Kui mängu lõpetades jäi väljale paaritu arv mune, näiteks 9, siis ostis üks, kes muna tahtis, selle ära. Ostmine toimus korra järele. Ostjaid oli 2: F.K. ja V.R., järjekorras oli nii, et V.R. oli viimane veeretaja ja F. Kärner teine. F.K. sai muna. Munaveeretus oli liivast ehitatud.
Täisviide
ERA II 151, 463/5 (1) < Setu, Meremäe v., Hilläkeste k., Vaariku t. – Voldemar Rannaste, s. 1925 (1937)
Kui on palju kompvekipabereid, siis mängitakse „Kompvekimängu“, seda mängivad ainult 5–10-aastased lapsed, vanemad enam ei mängi. Kompvekipaberid volditakse kokku, see sünnib järgmiselt: võetakse paber kätte ja painutatakse ääred kokku ja nüüd pistetakse üks ots teise sisse. Mänguväljaks valitakse laud. Nüüd jagatakse kompvekipaberid ära, näiteks on 50 paberit ja mängivad 6 last, iga mängija saab 7 paberit, lauale jääb siis 8 paberit – vähe, igaüks kaks juurde, nüüd juba 20 paberit maas – küllalt, igale jäi veel 5 tükki. 1. mängija lööb käe vastu laua serva ja paber lendab. Langeb paber laual mõnele teisele pääle, võib see mängija, kes paberi lõi, võidetu endale saada. Läheb paber aga paljale kohale, siis mängija kaotas selle, see jäi lauale. Kui aga paber puudutab kahte lehte, võib mängija saada mõlemad. Kui mängijal pabereid enam käes ei ole, siis tuleb osta. Ostmine ei toimu mitte rahaga, vaid kahekordse tagasimaksmisega.
Täisviide
ERA II 151, 472/4 (8) < Setu, Meremäe v., Hilläkeste k., Vaariku t. – Voldemar Rannaste, s. 1925 (1937)