Kõik istuvad seina ääres pingi pääl, aga üks mängijatest umbes viis ehk rohkem sammu eemal pingi või tooli pääl. Üks teine läheb ja küsib iga istuja käest tasakeste, mis ta temast arvab: kas ta üks hea või halb inimene on? Aga nõnda, et isepaigas-istuja ei kuule. Nüüd ütleb üks: „Ta on üks ilus poiss (või tüdruk).“ Teine ütleb: inetu, kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne. Küsijal peab meelespidamine sula olema, sest ta peab enamasti kõik, mis temal isepaigas-istujast hääd ehk halba öeldi, pärast välja ütlema. Nüüd tuleb tema isepaigas-istuja juurde ja ütleb järgmisel kombel. Küsija: „Tere, tere, mees.“ Istuja tõuseb püsti ja kostab: „Tere jumalime, noh, kuspool käisite?“ Esimene: „Käisin nõndasama ilma-maad reisimas.“ Teine: „Noh, jutusta, mis ilmas tehti, mis nägid ja kuulsid?“ Esimene: „Nägin maailmas palju. Maailmas tehti palju, väga palju, aga kuulsin ka sinust tihti ja palju räägitavat.“ Teine: „Noh, imet! Mis siis minust räägiti?“ Esimene: „Mõni ütles, sa olevat ilus mees (tüdruk), mõni ütleb, et sa olevat inetu, teised jälle, sa olevat kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne.“ Teine: „Kes ütles, et ma kelm olen?“ Esimene: näitab selle sõna ütleja peale teiste sekka sõrmega, kes siis sellepääle oma istmelt üles tõuseb ja sinna toolile tuleb, kus tema „kelm“ ennem istus. Keda enne kelmiks arvati, on nüüd küsija, aga esimene küsija istub teiste hulka ja mäng algab otsast.
Täisviide
ERA II 108, 201/2 (22) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Seda mängu mängitakse nõnda. Igaüks valib enese ja teise linnu nime ja ütleb mängu päämehele kõrva sisse, missugune lind tema tahab olla – see peab need nimed enesel meeles hoidma. Pärast ütleb tema valju häälega: „Minul on aias palju linde, niikui papagoi, vares, öökull, tui...“ ja teised, mis nimed temale said üles antud. Tema ei tohi aga midagi järgimööda öelda, kuidas temale said üles antud. Siis läheb mängu päämees ühe juurde ja küsib: „Missuguse linnule usute teie oma südant, kellele oma saladust avaldate ja kelle sulge tahate välja kiskuda?“ Siis peab see järgmisel kombel kostma: „Mina usun oma südant tuile, saladust avaldan öökullile, aga papagoi suled tahan ma välja kiskuda.“ Kui ring niisuguste küsimustega on läbi mindud, siis ütleb „jääger“: „Niisugune (nimetab nime) usub oma südant teile.“ Aga teie nime all seisab tütarlaps N. Et aga teie tõeste selle tütarlapsele oma südant olete uskunud, peate meie ees kõik tunnistama, et temale kätt ehk ka suud annate. See (nimetab nime) tähendab öökulli, kellele teie ka oma saladust peate avaldama. Niisugune naisterahvas on papagoi nime all ja selle asemel, et teie tema suled tahate välja kiskuda, saate pandiga trahvitud, seepärast et nõdrema rahvale nii ei tehta. Kes ise oma südames usub, annab trahviks oma käele suud, aga kes endale oma saladust avaldab, peab seda ka eneses hoidma. Viimaks, kes enesel suled tahab välja kiskuda, maksab pandi. dialoog, pandimäng
Täisviide
ERA II 108, 195/8 (18) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Siin mängus peab poisse ja tüdrukuid olema. Poisid lähevad teise tuppa, aga tüdrukud jäävad sinnasamma tuppa pingi ehk toolide peale istuma. Üks nendest, säetud mees, paneb ukse vahelt kinni, et ühest toast teise midagi kuulda ei või olla. Poisid peavad ukse taga seni olema, kuni tüdrukud igaüks endale ühe poisi ära mõtleb ja teistele teada annab, et nemad siis endale sedasama poissi ära ei vali. On siis tüdrukud oma valimisega valmis ja uksevahel poistele ära öeldud, siis tulevad poisid korra järele sisse endale pruuti võtma, keda nad isekeskis ära kõnelenud. Poiss, kes sisse tuleb, läheb siis ühe oma mõteldud tüdruku ette ja annab tüdruku poole noogutades ja käega näidates oma äramõtlemist teada, mida tüdruk, kes seda on mõelnud, omaks tunnistab – poiss jääb sinna tuppa. Ei ole aga poiss mitte õieti trehvanud, siis peavad kõik tüdrukud, mitte aga nimelt see, kelle poole poiss pead võngutas, sõrmed rattakodarate viisil laiali ajades poisi poole näitama, nõnda öeldes: „Pikk nina!“ Poiss poeb häbiga toast välja ja tuleb uuesti õnne katsuma ühe teise tüdruku juurde, kuni igaüks oma on leidnud ja kõik tuppa sisse jäävad. Et nüüd tüdrukud jälle selsamal kombel välja võivad minna ja igaüks oma korra järele sisse tulles omale armukest valida.
Täisviide
ERA II 108, 193/5 (17) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Kui kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel kirjus reas ja peamees välja valitud, siis peab tema paremat kätt istujat aabitsa järele „a“ pääle küsima, olgu mis tahes. Õpetuseks: „Oleks mina teie armukene olevat, mis teie siis saaksite minuga tegema?“ Teine peab temale sellesama tähega kostma. Nõndamoodi küsides, kordamööda küsimusi ja kostmisi andes lähevad ringi läbi, kuni tähed läbi on küsitud ja vastatud. Juhtuks poisil tüdruku käest „k“ pääle küsimist olema, siis näiteks nõnda: „Oleksin mina Kohiber olevat, mis te siis minuga teeksite?“ Kostus: „Mina paneksin teid puuri ja laseksin teid raha eest näidata.“ Ehk tähe „r“ peale: „Kui ma roos oleksin, mis teie siis minuga teeks?“ Kostmine: „Ma kisuksin teie lehed maha.“ jne. Tarvis tähele panna, et ühte asja kahte korda ei öelda. Kes seda teeb, ei vasta ja palju viivitab, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 192/3 (16) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Väljavalitu peab ringis iga istuja juurde astuma ja mitmet moodi rasked ja rutulised küsimused ette panema ja nõndaviisi ühe juurest teise juurde käima. Kõigi küsimuste pääle ei tohi ükski häälega kosta, vaid peab üksi suuliigutuste ehk märgiandmisega kostma. Kes selle vastu teeb ehk vähegi häält teeb, maksab pandi. Nõndasama peab üks olema, kes teiste ees naljategija on. Kes seda mängu mängivad, peavad truusti naeru pidama, häält tegemata olema ja järele tegema, mis naljategija ees teeb. Kui naljategija ilusasti oma kometit võib teha, siis on muidugi tääda, et pante küllalt kogub. Kõik peavad vait olema ja järele tegema. Kes vähegi naeru häält või midagi sellesarnast häält teeb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 190/1 (14–15) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Kindaga visatakse, olgu kellele tahes, ja küsitakse kas looma või seda, mis maa pääl elab. Muidugi teada, nõutakse ühte neist. Selle pääle kostab see ühe linnu või looma nime, mis nimetatud looduses elab. Kui nõutakse õhulooma, vastab teine: „Vares.“ Küsitakse veest, siis kostab ta: „Kala.“ Kui aga maa päält, vastab ta: „Koer.“ Kui viivitab ehk valesti ütleb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 190 (13) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Üks peab küsima, kelle käest juhtub, seda ja teist; kostja peab temale ruttu vastu kostma – aga nii, et ta mitte „ei“ ega „ja“ ei pruugi. Kes aga vastu säädust teeb, maksab pandi. Eesütleja peab katsuma ettevalmistamata mänguliikme käest küsida.
Täisviide
ERA II 108, 189/90 (12) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Kõik istuvad rõnga kombel toolide või pinkide peal, tüdrukud ja poisid segamini. Poisid võtavad endile tüdrukute nimed ja annavad endi nimed tüdrukutele, nõnda et kõik nimed avalikult kõigile teada on. Nende vahele jäetakse üks istumise plats tühjaks ja kellel see tühi plats parema käe pool on, peab varsti üht isikut enda kõrvale kutsuma uute nimede järele. Näiteks ta hüüab „Hans“, siis peab see tüdruk, kelle nimi on „Hans“, tühjale platsile minema. See, kelle parema käe pool plats tühi on, hüüab jälle. Kes niisuguse nime nimetab, keda seal seltsis polegi, või enda nime ütleb, või ei saa keegi nii ruttu mindud kui teine kolmeni loeb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 188/9 (11) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Mänguliikmed istuvad laua ümber ja üks on „meister“, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis see ees teeb, peavad kõik ilma rääkimata järele tegema. Meister nimetab igaühele, mis igaüks on ja mis ta tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab tegema, nagu tõmbaks nõela riidest läbi, kingsepp peab kaks traati kinni tõmbama, raudsepp lööb ühe paugu rusikaga laua pääle, riidepesija hõõrub kaht kätt kokku, tisler tõukab kämblaga üle laua otsekui höövliga jne. Igaüks peab oma ameti meeles pidama. Nüüd peavad kõik, kes laua ümber istuvad, igaüks mõlemate käte esimeste sõrmedega vastu laua äärt sagama, nagu meistergi, kuni viimne ruttu ühe viguri teeb, mis mõne ametisse puudub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab selsamal silmapilgul seda järele tegema. Kui hiljaks jätab või sugugi ei tee, annab pandi. Ehk kui teise ametisse puutub, maksab jälle pandi.
Täisviide
ERA II 108, 187/8 (10) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Mängijad istuvad kõik laua ääres ja saagivad käte esimeste sõrmedega laua ääre vastu. Sest väljavalitud mänguliige ütleb oma sõrme kõrgele üles tõstes: „Kõik linnud lendavad kõrgele,“ mida igaüks silmapilk järele peab tegema ja ütlema, aga ka jälle sõrmedega edasi tegema. Etteütleja võib aga lendavat või lendamata looma nimetada, seejuures sõrme üles tõstes, mida teised ainult lendava looma juures teha võivad. Etteütleja tõstab sõrme, öeldes: „Vares lendab, orav lendab, kull lendab, kana lendab, kala lendab.“ Kes siis ühes etteütlejaga sõnade „kala lendab“ ajal sõrme üles tõstab, annab pandi, sest kala ei lenda. Ta jääb siis teistele jälle etteütlejaks ning mäng hakkab otsast. See mäng on väga naljakas, kui eesütleja oskaja on, kes linnu- ja loomade nimesid väga kiiresti ette ütleb.
Täisviide
ERA II 108, 185/6 (9) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Pandivõtmise mäng. Kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel ehk ka kahe pingi peal vastastikku. Üks võtab nina- või mõnda muud rätikut taskust ehk mujalt, keerab selle hästi kokku ja viskab sellele, kellele ta arvab, vastu rindu, öeldes: „Mina olen sinu pääle vihane.“ See, kellele visati, püüab rätiku kinni, öeldes: „Mispärast?“ Viskaja vastab: „Sellepärast, et sa nõnda kurb oled.“ Teine vastab: „Ole sina ka,“ ja viskab rätiku jälle mõne teise rinna vastu mingisuguseid sõnu öeldes – kuid mitte seda, mis juba ükskord öeldud on. Kes selles eksib, maksab pandi. Niisama maksavad ka need pandid, kes „sinu pääle vihane“ asemel „teie pääle vihane“ ütleb. Selle mängu juures ei tohi keegi teisele „teie“ öelda, vaid peab „sina“ ütlema. Kõigevähema eksimuse eest tuleb pant anda. Pandiks kõlbab iga asi, mis mänguliikmel taskus on.
Täisviide
ERA II 108, 184/5 (8) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Võetakse 7–8 puupulka, kooritakse – mõni jäetakse valgeks, mõni triibuliseks. Keerutatakse käte vahel, siis lastakse maha kukkuda. Missuguse keegi saab, sellele lõigatakse kas päitsik härg, küüdik härg või valge härg. Sellest, missuguse keegi saab, vaadatakse, missugused jäävad pidama – kas valged pooled või mustad pooled.
Täisviide
ERA II 108, 183/4 (7) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)