Kaks lappi maad, üks kullil, teine lastel. Piirid on kindlad. Kull on õige, ei lähe laste maale, on omaga rahul, aga lapsed, vigurid, lähevad kullimaale vargile: „Varasta, varasta kulli vara, kull on kodust ära läinud.“ Kull tuleb, ajab lapsi taga, keda kinni saab, see saab järgmine kord kulliks.
Täisviide
ERA II 103, 224 (11) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Üks paneb värvinimed lastele ja teine ostab. Kui nimed pandud, tuleb ostja: „Tere, tere.“ – „Mis ostat?“ „Värve,“ vastab ostja. „Missugust?“ küsib müüja. „Punast,“ vastab ostja. Võtab värvi, ostab ja küsib: „Palju tahat?“ – „10 senti“. Loeb müüjale raha peole: 1, 2, 3, 4, jne. Ajab siis värvi taga, kuni koduni. Kui kätte saab kedagi, tuleb nende kaalumine käte peal. Kõik on samasugune, ainult üks on vanakuri ja teine ingli.
Täisviide
ERA II 103, 223 (10) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Üks on nimepandja, teine ostja (müüja). Nimepandja paneb igale ühe nime sosinal kõrva, et keegi ei kuuleks. Ostja hõikab ühe nime: pääsuke. Ei ole. Hõikab käo. Kägu tuleb välja. On määratud koht, kuhu joosta. Ostja küsib: palju tahad? 10 senti. Loeb peale 1, 2, 3, ja kägu hakkab jooksma ja ostja taga. Kui kätte saab, saab käost vanakurja lind, kui ei saa, saab ingli lind. Ostja hõikab: tuvi. „On!“ Tuvi müüja küsib 20 senti sellest. Loeb raha ja ajab niisamuti taga. Kui kõik ostetud, lähevad müüja ja ostja eraldi tuppa või sellisesse kohta, kuhu näha ei ole ega keegi ei kuule. Mängivad kokku, kumb on kuu, kumb päike. Seda teistele ei ütelda. Lapsed ümber keha kinni ja kahe käe alt – müüja ja ostja käte alt. Kuu annab kulda, päike peksa. Kui alt käe mindud, hakatakse kaaluma. Kes kaalule asetatakse ja suu lahti jätab või naerab, sellest saab vanakuri, aga kes seda ei tee, saab ingliks. Aetakse vanukurju taga ja pekstakse. Mängivad piiramata arvul.
Täisviide
ERA II 103, 220/2 (8) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Vana aja pulma tantsulaul. Tantsiti nõnda: Üks jalg üles, teine alla, hüpati aina. Rätsep Rein läks reisima, läts ta naist kosima. Läts ta Läti talole läsä naase lävele. Sääl oli kolm tütrukut, Üts oll Kai, teine Mai, kolmas armas Marike. Rätsep võttis Marikese, reise kodo naasega. Imä vasta pajatama: Oh sa räpne Reinukene, võti naase Lätimaalt. Lätimaal um laisa naase, Virumaal um virga naase. Oh sa kallis imäkene, missa mulle inne es ütle. Võtnu naase Virumaalt, Virumaalt Viljantist. Rätsepäl oll rauast hopõn, hirmus väga virgake, naane tal oll puunõ naane, hirmus väga laisake.
Täisviide
ERA II 103, 218/9 (8) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)