Eesmängija käes on pall. Lapsed on eesmängija ümber. Ta viskab palli õhku ja samal ajal hüüab mõne mängija nime. Aga kõik lapsed jooksevad viskamise hetkel laiali. Ka viskaja ise. See, kelle nime hüüti, peab palli kinni püüdma ja hüüdma: "Stopp!" Kõik jooksjad jäävad seisma ja pööravad end palliga lapse poole. Tema valib ühe lapse välja ja küsib: "Mitu sammu?" Küsitu vastab (nt. viis hiiglase sammu). Nüüd liigub küsija vastavalt lapse juurde (viis pikka sammu) ja küsib: "Leht või puu?" Mängija vastab. Kui ta valib puu, siis ta ei tohi üldse liikuda, kui valib lehe, tohib liikuda nii, et üks jalg jääb paigale. Nüüd viskab palliga laps teda palliga, püüdes tabada. Kui teine saab palliga pihta või lendab pall üldse mööda, saab viskaja "mäda" ja peab uuesti palli õhku viskama. Kui tabatav püüab palli kinni, on tema eesmängija.
Mõnikord (omal valikul) võib palli kinnipüüdja (kelle nime hüüti) selle kohe õhku edasi visata ja uue nime hüüda, kuid ära peab ikka jooksma.
Reeglid:
Palliga ei tohi näkku visata.
Meelega ei lase end tabada.
Mäng toimub kokkulepitud alal.
Täisviide
ERA, DK 117, 9/10 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Eesmängija keerutab käest kinni hoides last ja laseb ta siis lahti. Laps peab võtma mingi asendi ja rohkem ei tohi liikuda. Kui kõik lapsed on "kujuks" muudetud, valib eesmängija kõige vahvama ja sellest saab uus eesmängija. Reeglid: Keerutaja peab arvestama teise lapse liikumiskiirust (ei tohi käest rebides suure kiirusega keerutada). Ei tohi valida ühtesid ja samu lapsi.
Täisviide
ERA, DK 117, 9 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Üks laps on Mooramaa kuningas ja istub (natuke kõrgemal). Teised lapsed tulevad kuninga juurde ja kummardavad. Lapsed: "Tere, Mooramaa kuningas." Kuningas: "Tere. Mis te otsite?" Lapsed: "Tööd otsime." Kuningas: "Mis tööd te oskate?" Lapsed: "Kohe näitame." Nüüd teevad lapsed eelnevalt kokku lepitud liigutusi (nt. saagimine, pesu pesemine, kammimine). Kuningas peab ära arvama. Kui ta arvab õigesti, hüüavad kõik "jaa!" ja jooksevad minema, kuningas peab ühe lapse kinni püüdma ning temast saab uus kuningas. Kui kuningas kedagi jätte ei saanud, on tema kuningas edasi. Kui kuningas arvab kolm korda valesti või kolm korda järjest kedagi kätte ei saa, tuleb valida uus kuningas ja mäng läheb edasi. Reeglid: Meelega end kätte ei anta. Tagaajamine toimub eelnevalt kokkulepitud alal.
Täisviide
ERA, DK 117, 8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Eesmängija seisab seljaga lasterivi poole, silmad on kätega kaetud. Sammudega mõõdetakse paras vahemaa laste ja eesmängija vahel. Eesmängija hüüab: "Heeringas, heeringas, üks-kaks-kolm!" Samaaegselt liiguvad lapsed eesmängija poole. Kui lause on lõppenud, keerab eesmängija end ümber, aga lapsed peavad seisma jääma. Kui eesmängija näeb kedagi liikumas, saadab ta selle lapse algusesse tagasi. Eesmängija pöörab end ümber ja hüüab uuesti. Lapsed lähevad jälle edasi. Milline laps jõuab hüüdmise ajal eesmängijale õlale patsu lüüa, sellest saab uus eesmängija.
Täisviide
ERA, DK 117, 8/9 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Üks laps on eesmängija, tema küsib teistelt naljakaid küsimusi, mille kõigi vastus on "vanaisa vanad püksid". Kui küsitav hakkab naerma, nõuab küsija temalt: "Anna panti." Meie mängisime nii, et rohkem kui kolm küsimust (mitte naerjalt) ei küsinud, samuti jagasime pandid lihtsalt tagasi, pantide lunastamist ei toimunud. Pantideks korjasime eelnevalt kivikesi, oksakesi, lilli, kõlbas ka enda king.
Täisviide
ERA, DK 117, 8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Lapsed istuvad rivis, eesmängija käes on väike asi (kivike vm.). Tema seisab teiste ees ja paneb oma pihkude vahelt ükshaaval teiste pihkude vahele asjakese. Asju on ainult üks. Nii peab panema, et teised aru ei saaks. Pannes ütleb: "Tibu-tibu, ära näita." Kui kõikidele on pandud, hüüab: "Tibu-tibu, karga välja." Nüüd peab see laps, kes asja sai, ruttu rivist välja hüppama, teised püüavad teda tabada. Kui asja saanu jõuab enne püüdmist eesmängija juurde, on tema uus eesmängija, kui ei jõua, on eelmine edasi.
Täisviide
ERA, DK 117, 8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Üks mängijatest on "kapsaia perenaine", teine "varas", ülejäänud lapsed on "kapsad", kes istuvad aias. Varas tuleb perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu ese) sinu kapsaaeda." P.: "Võta, aga ära kapsaid võta." (Ulatab vargale võtme.) V. "Ei võta." Varas saab võtme, keerab triks-traks! kapsaaia lukust lahti ja läheb kapsaid katsuma. Missugune kapsas on kõva (laps tugeva peaga), läheb varga koju, lödid kapsad (longus peaga) jäävad istuma. Varas keerab ukse triks-traks! lukku, viib võtme perenaisele ja läheb oma koju. Nüüd läheb perenaine kapsaid vaatama. Keerab võtmega triks-traks! aia lahti ja näeb, et osa kapsaid kadunud, osa longus. Perenaine võtab (kujutletava) kastekannu ja kastab järelejäänud kapsaid, kuni need üles tõusevad. Siis keerab triks-traks! aia kinni ja läheb oma koju. Varas tuleb uuesti perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu) sinu kapsaaeda." P.: "Võta, aga vaata, et sa nüüd mu kapsaid ei võta." (Ulatab vargale võtme.) V.: "Ei võta." Varas saab võtme, keerab triks-traks! kapsaaia lukust lahti ja läheb kapsaid katsuma. Missugune kapsas on kõva (laps tugeva peaga), läheb varga koju, lödid kapsad (longus peaga) jäävad istuma. Varas keerab ukse triks-traks! lukku, viib võtme perenaisele ja läheb oma koju. Nüüd läheb perenaine kapsaid vaatama. Keerab võtmega triks-traks! lahti ja näeb, et osa kapsaid kadunud, osa longus. Perenaine võtab (kujutletava) kastekannu ja kastab järelejäänud kapsaid, kuni need üles tõusevad. Siis keerab triks-traks! aia kinni ja läheb oma koju. Varas tuleb veelkord perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu) sinu kapsaaeda." P.: "Ma tulen sinuga kaasa." Perenaine ja varas jõuavad aeda, seal ütleb varas: "Vaata, siga lendab," ja osutab näpuga taevasse. Perenaine vaatab: "Kus-kus?" ja samal ajal ajab varas ülejäänud kapsad oma koju. Perenaine näeb, et kõik kapsad on kadunud ja läheb varga koju. Varas keedab juba kapsastest suppi, kõik podisevad. P.: "Mis suppi sa keedad?" V.: "Kapsasuppi." P. :"Kus sa kapsaid said?" V.: "Turult ostsin." P.: "Need on minu kapsad." (Maitseb.) (Vaidlevad.) "Lähme kohtusse!" V.: "Lähme." Perenaine ja varas lähevad "kohtusse" (teistest eemale). Seal ühendavad mõlemad käed ja lepivad kokku, kes on kes vastanditest (nt. lumi ja vihm). Siis lähevad kapsaste juurde ja küsivad: "Lumi või vihm?" Kapsad vajuvad kergelt nende ühendatud kätele ja ütlevad ühe valikust. Kui kõik on "kaalutud", siis tehakse teatavaks, kelle selja taha läheb vihm, kelle selja taha lumi. Kui kõik on paigas (hoiavad üksteisest kinni), tuleb vastasvõistkond paigalt tõmmata. Kapsad kuuluvad sellele, kelle võistkond tugevam on. Reeglid: Kapsastele ei tohi kogu jõuga peale suruda. Kinni hoitakse lapsest, mitte riietest. Perenaise ja varga ühendatud kätele ei lasta end rippu. Enne ei tohi tõmmata, kui kõik on kohal.
Täisviide
ERA, DK 117, 7/8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Üks laps on "müüja", teine "ostja", ülejäänud on "värvid". Värvid istuvad. Müüja sosistab igale lapsele kõrva ühe värvi nime, teised lapsed ega ostja ei kuule. Ostja on üldse natuke eemal. Mängu käik. Ostja tuleb poodi. O.: "Tere! Kas teil (nimetab ühe värvi nime) on?" M.: "On küll." Nüüd tuleb nimetatud värv müüja ja ostja juurde. O.: "Palju maksab?" Müüja nimetab ühe arvu, ostja tasub müüja peopesale ühekaupa lüües nõutud summa. (Kõige optimaalsem on vahemik 1-20.) Kui kõik on makstud, jookseb värv ostja eest ära, ostja ajab taga. Värv teeb ühe tiiru ja tuleb oma kohale tagasi. Kui ostja püüab enne värvi kinni, saab värvist uus ostja, kui ei püüa, peab vana ostja edasi olema. Müüja paneb mõlemal juhul värvidele uued nimed. Kui soovitud värvi ei ole, küsib ostja uue värvi. Kui kolmel korral ei ole soovitud värvi, pannakse värvidele uued nimed. Reeglid: Müüja ja värvide omavahelist juttu ei tohi teised kuulata. Värv ei tohi enne ära joosta, kui kogu raha on makstud. Värv tohib joosta ainult eelnevalt määratud territooriumil. Meelega ennast kätte ei anta. Lastegrupp valis ise enda seast tegelased kas liisusalmiga või muud moodi (nt. vastavalt mängijate soovidele).
Täisviide
ERA, DK 117, 6/7 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Poisid mängisid palju sõda, kus olid sakslased ja venelased, laskmine ja vangide võtmine. Jooks käis ümber majade, puuriitade ja kuuri. Oli kõva kisa, kõlas vene- ja saksakeelseid käsklusi. Vange natuke ka piinati: seoti käed selja taha kokku ja siis neid käsi tõsteti üles. Päris hulluks asi ei läinud, kui vang ikka hädaldama hakkas, lasti ta käed vabaks.
Poistel olid kõigil püssid, valdavalt ise tehtud, sest poest polnud eriti saada. Minu vennale saagis isa lauajupist automaadi, mis nägi päris ehtne välja.
Tüdrukutele oli sõjamängus ette nähtud sanitari/medõe roll, aga kuna keegi ei tahtnud haavata saada, siis läks tüdrukutel passimine igavaks ja nad lahkusid sellest mängust. Poisse see ei seganud, eks tüdrukud olidki selleks mängu lastud, et nad ei viriseks ja tunneksid end ka osalistena mängus (ise teavad, kas mängivad või ei mängi).
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Mängisime sõbrannaga "daamesid" ja "tegime suitsu". Suitsuks olid parajateks juppideks murtud makaronid, mis mina panin vanaemalt saadud eestiaegsesse maniküürikarpi. Karp ise oli rohelise plüüsiga ja veidi kulunud välimusega. Maniküürivahendid kui mittevajalikud viskasin minema, oluline oli karp ise. Tegime suitsu ja ajasime peent juttu, mõnikord ka "vene" keeles. Kuna makaron läks suus pehmeks, siis hammustasime/sõime otsa ära ja nii sai varsti suits otsa ning võtsime uue. Tegime endile võilillest pikad juuksed. Pika varrega võilillel lõhestasime varre neljaks, siis läks natukeseks vette, kus need mõnusalt lokki tõmbusid ja siis toppisime need juuksed mütsi või räti alla. Hea tunne oli seljal lokke raputada. Kurereha kroonlehed kleepisime süljega küüntele - jälle peened daamid.
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Sõbranna vanema õe eestvõttel mängisime "Horoskoopi". Meie nelja tüdrukuga olime lauljad, tema ja vanemad lapsed olid publikuks. Nuiasime kodudest vanad kardinad ja tegime neist endale esinemiskostüümid.
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Kümneaastaselt kolisime mõlemad kõrvalasuvasse uude majja ja avastasime sealt keldriboksidest veidi eemal veel ühe ruumi, millel oli ka võti ees. Võtsime selle kohe endale. Seal oli meie kodu päris mitu aastat, kuni me sellest mängust välja kasvasime. Muretsesime koju kardinad, mööbli (päris kodust välja visatud), tegime voodid (saagisime ise pakud parajaks ja lõime lauad peale), lõime vaheseinte jaoks naelad seina. Ega meil kummalgi polnud veel oskust, kuidas naela kiviseina lüüa (et vaja ka tüüblit), meie lihtsalt tagusime haamriga. Kui selgus, et nael ei jää siiski pidama, taipasime, et on segu vaja. "Laenasime" ühelt ehituselt veidi tsementi ja segasime selle vähese veega pudruks. Saadud segu toppisime koos naelaga auku. Lõpuks kivistus ikka ära, kuid mitte väga ruttu. See kodu oli meie varjupaik, kuhu keegi sisse ei saanud. Seal hoidsime oma salaasju ja rääkisime salajuttu. Eriti huvitas see poisse. Küll käisid nad akna taga ja kolkisid uksele. Võti oli meil kindlas kohas. Kui saime suureks, lõppes meie jaoks see mäng. Jätsime ukse lahti ja võtme ette, et palun, nüüd on teie kord.
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Kuna elasime maal, siis saime väga harva jäätist. Kuid sellest ei olnud midagi. Lapsed on ju leidlikud. Kurgihooajal asendas jäätist kurk, porgandihooajal porgand. Neid oli meil sõbrannaga mõlemal võtta. Käisime õues ringi, nukud süles, ja "sõime jäätist". Andsime ka nukkudele: hammustasime otsast väikese tükikese, panime nuku suu juurde ja siis tõmbasime pea kehast veidi eemale ning paluke läks nukule kõhtu. Nii sai nukk terve suve süüa, kuni läks seest hallitama ja haisema. Ema viskas minu nuku minema, ilmselt sõbranna ema tegi sama. Järgmisel suvel hammustas nukk ainult mängult "jäätist", meie ise sõime ära.
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Sõbrannaga mängisime väga palju kodu. Alguses puukuuris. Tegime süüa ja käisime külas. Söögiks segasime liiva või saepuru või turvast veega, korjasime sinna sisse väikesi kivikesi. Vasikalaudast saime mõnikord ka lõssi ja praaka. Meie maja juures oli saekaater ja saekaatri juures suur saepurumägi, millel kasvas s...seeni, neid me kasutasime ka mängusöögiks. Salaja käisime kolhoosi väetiselaos, kust tõime punast ja valget väetist, millest sai ilusaid sööke. Maja juurest leidsime ka natuke lupja, millest veega segades tegime piima. Valmistasime (täidetud) kalu: hernekaunte sisse panime turbamöksist täidise. Kalu "püüdis" meile minu vend: tühjakssöödud hernekaunad viskasime aiamaa kastmisvanni, sealt õngitses vend nad välja.
Täisviide
ERA, DK 117, 4/5 (5.3) < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Kaks liisusalmi, mis kõlbasid mitme mängu alustamiseks. Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, lukuvõti katki murtud. Mitu seppa seda peavad parandama, seda ütled sina, väike tatinina. See, kes jäi tatininaks, pidi ühe numbri ütlema. Nüüd luges liisusalmi lugeja sealt vastava arvu edasi ja kellele näpp pidama jäi, see oli püüdja, otsija, müüja, perenaine vms. Üks kirju kukk istus kirikutorni katusel. Mitut värvi olid tal sabasuled, seda ütled sina, väike tatinina. Edasi läheb nii, nagu eelmises liisusalmis.
Täisviide
ERA, DK 117, 4, (4.3.) < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Kui kivi juurde jõuti, katsuti teistest ennem kivile astuda. Kes sai ennem kivile, see ütles teisele: „Mina kivi kuningas, sina maavalitseja.“ Siis hakkas teine kivilolijat sealt maha tõukama. Tõugeldi, kuni tugevam kivile jäi. See jäigi võidumeheks-kivikuningaks.
Täisviide
ERA II 104, 517/8 (3) < Rapla khk., Raiküla v. < Ambla khk., Roosna m., Uustalu t. – Magda Lambot, Raiküla lastekodu algkooli õpilane < Marie Birkenthal, üle 60 a. (1935)
Seda mängu mängitakse toas. Mängijate arv on piiramata, aga mitte alla nelja mängija. Mängijad jaotatakse kaheks ühesuuruseks rühmaks. Nad asetatakse samuti piiride taha. Nende piiride vahet võiks samuti olla viisteist meetrit. Nende mängijate rühmade keskele asetatakse tool või pink ja sinna peale pannakse kaabu või müts. Nüüd tuleb mõlemast rühmast üks mängija, läheb sellele kaabule lähemale, sammukaugusele, ja seab jalad jooksuvalmis. Nüüd katsub kumbki kiiresti mütsi võtta ja joosta, aga teine jookseb talle järele ning lööb kolm matsu peale. Siis on ta selle rühma vang, kelle rühma mees talle peale lõi, ja paneb kaabu jälle toolile. Kui ta aga kätte ei saa, siis on see tagaajaja ise mütsivarastaja vang. Võitnud on see, kellel kõige rohkem vange on.
Täisviide
ERA II 90, 522/4 (20) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu mängitakse suures saalis või õuel. Mängijate arv on piiramatu, aga mitte alla kuue mängija. Mängijad jagatakse kahte ühesuurusesse rühma. Nüüd tõmmatakse kaks piiri rööbiti umbes viisteist meetrit üksteisest kaugemale. Nüüd läheb üks rühm ühe piiri taha ja teine rühm teise piiri taha. Nüüd tuleb esimesest rühmast üks mängija teise rühma ette ja valib ühe mängija, kellele ta lööb kolm korda. Rühmasolija astub piiri lähedale, sirutab pahema käe veidikese välja ja parema käe tõstab üles. Siis lööb teise rühma mees ruttu kolm matsu tema väljasirutatud käele oma sõrmedega ning paneb jooksma teise rühma juurde. Kui esimese rühma mees jooksu pealt teise kätte saab, siis peab kättesaadud mees esimesse rühma vangi minema. Nüüd teeb teise rühma mees samuti. Löömas käivad kordamööda mõlema rühma mehed. Võitnud on see, kellel rohkem vange on.
Täisviide
ERA II 90, 521/2 (19) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu mängitakse toas. Mängijate arv on piiramata, aga mitte alla kahe mängija. Küünal asetatakse nurka mõne kõrgema aluse peale. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ja viiakse küünlast sammu kaugusele. Nüüd peab „pimesikk“ küünalt katsuma ära puhuda. Teised mängijad võivad ka küünalt edasi-tagasi liigutada. Kui pimesikk küünla ära puhub, alatakse mängu uuesti. Mängijaid võetakse järgimööda.
Täisviide
ERA II 90, 504/5 (7) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängitakse ruumikas toas.
Mängijaid võib olla ükskõik kui palju, aga mitte alla kolme. Mäng algab nii. Lapsed istuvad reas pinkidel. Ühel lapsel seotakse silmad rätiga kinni ja saadetakse kuhugile kaugemale toolile istuma. Nüüd paneb see, kes silmad teisel kinni sidus, reasistujaile nimed.
Näiteks: kuldkala, kuldnuga, kuldsõrmus.
Nüüd läheb see, kes nimesid pani, selle juurde, kes kusagil kaugel toolil istub, ja hüüab nüüd näiteks: „Kuldsõrmus!“ See, kelle nimi on „kuldsõrmus“, tuleb nüüd selle juurde, kelle silmad on kinni seotud ja puudutab teda, siis läheb jälle tasakesi omale kohale.
Nüüd võtab see, kes pimedasilmalise juures on, tal silmad lahti, ja küsib, kes see oli, kes sind puudutas. Nüüd peab ta aga „kuldsõrmuse“ pärisnime ütlema. Kui ta õigesti ütleb, siis läheb „kuldsõrmus“ ise tema asemele toolile istuma ja temal seotakse silmad kinni.
Kui ta aga valesti ütleb, siis seotakse tal uuesti silmad kinni. Ja ta peab seni toolil istuma, kuni mõne lapse pärisnime õigesti välja ütleb – siis paneb juuresolija talle ühe nime. Nüüd vahetavad reasistujad kohti. Nüüd läheb see toolile istuma, kelle pärisnimi õigesti öeldi. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 90, 487/9 (5) < Türi khk. – Alla Ani, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijate arv on piiramatu. Mängitakse ruumikas toas. Mäng algab nii: ühel lapsel seotakse käed rätiga seljataha kinni. Nüüd hakkab ta teisi lapsi seljaga taga ajama. Silmad on püüdjal lahti. Keda ta kätega puudutada saab, see on ise valgesikk. Mäng läheb nüüd samuti edasi.
Täisviide
ERA II 90, 487 (4) < Türi khk. – Alla Ani, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijate ringi keskel on püsti kolm ülemistest otsadest kokku seotud keppi („telk“). Nende juures on „valvur“. Mängijad püüavad palliga keppe ümber visata. Valvur jälle on kärmas, hüppab ette ja püüab palli kinni või lükkab kõrvale. Kel õnnestub telki palliga ümber visata, see saab valvuriks, endine valvur tuleb tema asemele ja mäng jätkub.
Täisviide
ERA II 90, 450 (5) < Türi khk. – Erich Veldemann, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad ritta maha või pingile. Peod tuleb kokku panna, ainult pealt lahti. Üks võtab ühe paberiraasukese ja keerab selle kõvasti rulli. Käib kõik mängijad läbi, öeldes igaühe juures: „Tipi-tipi, ära näita ega vaata!“ Laseb paberitüki kellegi peosse. Nüüd hoiab igaüks ühe kinni. Ka see võib teist kinni hoida, kelle käes paberitükk tegelikult on. Kui nüüd see, kes tipitas, hüüab: „Kes hammustab rukkist?“, peab see püsti tõusma, kelle käes paberitükk oli. Kui teine teda kinni hoiab, nii et ta ei saa püsti tõusta, siis jääb see eelmine edasi, aga kui ta saab püsti tõusta, siis hakkab ise tipitama.
Täisviide
ERA II 90, 433/4 (6) < Türi khk. – Felix Aal, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Enne mängu valivad „kuningad“ „mehi“. Mängijaid võib olla üle nelja. Siis pannakse mõlemasse vastaspiiri lipud ja kuningad võtavad liisku, missugusesse piiri kumbki vastaspool läheb. Kui mäng on alanud, siis katsub teine vastaspool teise vastaspoole lipu ära tuua. Kui vastaspoolne mängija on teise vastaspoole piiris, siis „lüüakse vangi“. „Vang“ asub viis sammu lipust kaugel, aga „lipuvaht“ kolm sammu. Vangi saab päästa vangipoolne mängija kolme matsuga. Vang ei saa enne teist vangist päästa, kui vangipoolne mängija on teda vangist vabastanud ning enda piiris käinud. Mäng kestab niikaua, kui vastaspoole mängija toob vastaspoole lipu oma piiri.
Täisviide
ERA II 90, 426 (2) < Türi khk. – Kalju Aberthal, Kirna algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Mängu alguses valivad „kuningad“ „mehi“. Peale valimist võtavad kuningad liisku, kumb pool jääb „varasteks“ ning kumb „politseinikkudeks“. Politseinikud asuvad paarikaupa ja kaovad vastaspoole silmist, samuti ka vargad. Mõlemad vastaspooled võtavad hüüdsõna, näiteks „tra“, „ipa“, „prr“ või „krr“ selleks, et kui vastaspoole mängijad tungivad peale, siis oma poolt mängijaid appi kutsuda. Vangi saab lüüa kolme matsuga. Vangid peidetakse ära. Vangi saab vangipoolne mängija päästa kolme matsuga. Politseinikud saavad lüüa üksinda vargaid vangi, aga vargad peavad lööma kahekesi politseinikke vangi. Seda mängu mängitakse niikaua, kuni kõik vargad või kõik politseinikud on vangi löödud.
Täisviide
ERA II 90, 425 (1) < Türi khk. – Kalju Aberthal, Kirna algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Seda mängu mängitakse õues. Mängijaid võib olla viiest kuni kümneni. Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Tema hakkab mängijaid püüdma. Selle nimi on „kull“, kes püüab. Kui kull hüüab: „Ae!“, vastavad mängijad: „Vae!“ Kui kull ühe mängijaist kätte saab, peab ta selle mängija nime ütlema. Kui õieti ei ütle, jääb mängija kulliks edasi.
Täisviide
ERA II 90, 421 (3) < Türi khk. – Helga Villevelt, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Lumekull on talvine jooksumäng. Mängukohaks on sileda lumega lage plats. Enne mängu algust tuleb valmis teha mängutee, see tähendab, tallata lumme mingisugune ristlev ja looklev rada. Kui tee on valmis tallatud, siis valitakse kull, kes teisi mängijaid hakkab taga ajama. Mängijad põgenevad, kuid põgenemisel tohib joosta ainult tallatud rada mööda. Ühelt rajalt teise hüppamine on keelatud. Endise kulli jälle kulliks tagasilöömine on keelatud. Mäng võib kesta seni, kuni mängijad kõik tüdinenud on.
Täisviide
ERA II 90, 413 (1) < Türi khk. – Osvald Ilves, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla ükskõik kui palju. Võetakse üks väike asjakene peitmiseks. Üks mängijaist jääb peitjaks, teised lähevad kõrvalruumi.
Peitja peidab asjakese ära ja kutsub teised mängijad otsima. Peitja peab käega näitama, kui kõrgel peidetud asi on. Kui mõni mängijaist läheb peidetud asjakese ligidale, ütleb peitja: „Soe.“ Kes leiab kõige enne peidetud eseme üles, see jääb uueks peitjaks.
Täisviide
ERA II 90, 406 (3) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Kõik mängijad saadetakse kõrvaltuppa, soovitades neil hästi tähele panna kõike, mis sääl on. Määratud aja lõpul, harilikult 2–3 minuti järel, kutsutakse nad tagasi, Nüüd antakse neile paberilehed, millele nad peavad üles märkima kõik kõrvaltoas nähtud esemed. See mängija, kelle nimestik on kõige pikem, tunnistatakse võitjaks.
Täisviide
ERA II 90, 405/6 (2) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Ühe mängija äraoleku ajal vahetavad teised omavahel kohad ning üks peidab end ära. Kui väljasolija tuleb tuppa, peab ta ära arvama, kes on peidetud mängija, enne kui mängujuht jõuab lugeda 10-ni. Kui ta lahendab oma ülesande enne 10-t, hakkab tema asemel arvajaks peidetud mängija. Kui ta sellega aga toime ei saa, väljub ta uuesti toast ning mäng jätkub endiselt.
Täisviide
ERA II 90, 405 (1) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)