Üks mängijaist on Mooramaa kuningas. Teised mängijad tõmbavad kuninga asupaigast umbes 10 m eemale kriipsu. Omavahel arutatakse läbi, millist tööd teha kuninga ees.
Nüüd minnakse kuninga ette ja öeldakse: „Tere, tere, Mooramaa kuningas!“
Kuningas peab siis vastama: „Tere, tere! Mis tööd te ka teha oskate?“
Mängijad vastavad: „Ikka Mooramaa tööd!“ ning teevad mingi töö tegija liigutusi. Nüüd kuningas ütleb selle töö nime. Kui kuningas õigesti ütles, siis peavad teised mängijad jooksma hakkama, ning kuningas peab ühe neist enne kinni püüdma kui nad kriipsu taha jõuavad.
Täisviide
ERA II 90, 273/4 (18) < Türi khk., Kolu k., Rae t. < Juuru khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane < Anna Riim, u. 55 a. (1935)
„Kuningas“ seisis kuskil üksi, teised (neid oli kuipalju juhtus) tulid ja teretasid: „Tere, Mooramaa kuningas!“ Kuningas küsis: „Kes te olete?“ – „Meie oleme Mooramaa mehed.“ – „Mis te tahate?“ „Tööd ja leiba.“ – „Mis tööd te teete?“ Selle küsimuse peale näitas igaüks kätega, mis tööd ta mõistis teha: kes saagida, kes raiuda, hööveldada, kududa, õmmelda jne. Kelle töö kuningas mõistis üles arvata, see lõi kuningale müksu külge ja pistis ise kohe sidima (jooksma). Kuningas ajas teda taga ja kui kätte sai, pidi ta kuningaks jääma; ei saanud kätte, jäi vana kuningaks edasi.
Täisviide
ERA II 92, 17 (5) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. – Emilie Poom < Elli Laasner, s. 1904 (1935)
Mängitakse õues. Üks mängijaist valitakse Mooramaa kuningaks. Teised mängijad lähevad eemale ja mõtlevad ühe töö. Näiteks: heinaniitmine, leivasõtkumine, saapaviksimine jne. Nüüd lähevad nad Mooramaa kuninga juurde ja ütlevad: „Tere, Mooramaa kuningas.“ Kuningas vastab: „Tere, tere! Kust te tulete?“ Teised: „Mooramaalt.“ Kuningas: „Mis te sääl Mooramaal tegite?“ Teised: „Tööd.“ Kuningas: „Mis tööd?“ Nüüd aimavad teised järele seda tööd. Ütleb kuningas õigesti, mis töö see on, siis pistavad kõik jooksma. Mooramaa kuningas jookseb neile järele ja katsub üht kinni püüda. Saab ta ühe kätte, on see Mooramaa kuningas. Ei õnnestu aga kuningal kedagi kinni püüda, on ta järgmise mängu ajal jälle Mooramaa kuningas.
Täisviide
ERA II 92, 138 (2) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k.,Tooma t. – Saima Keller, Peru algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Lapsed seisavad üheskoos. Üks valitakse „moora kuningaks“. Kui moora kuningas on valitud, läheb ta teiste juurest ära. Pääle moora kuninga lahkumist valivad lapsed ükskõik missuguse töö. Näiteks pesupesemist. Kui töö üle on kokku räägitud, lähevad lapsed moora kuninga juurde. Üks lastest ütleb moora kuningale: „Tere, tere, moora kuningas!“ Moora kuningas vastab: „Tere, tere, kuidas te nii mustad olete?“ Üks lastest ütleb: „Me käisime kubermangus tööl ja tõrvapütt kukkus meile kaela.“ Moora kuningas küsib: „Mis tööd te tegite?“ Üks lastest vastab: „Moora tööd.“ Moora kuningas küsib: „Mis töö see on?“ Pääle moora kuninga küsimist teevad mängijad mingisugust tööd liigutustega järele, mille üle nad varem on kokku rääkinud. Ja moora kuningas peab üles mõistatama. Aga kui ta üles ei saa, mis töö see on, jääb ta jälle moora kuningaks. Saab ta aga üles, mis tööd lapsed teevad, jookseb ta nii kaua lastele järele, kuni ta ühe lapse kinni on püüdnud. Nüüd on kinnipüütud laps jälle moora kuningas.
Täisviide
ERA II 105, 371/2 (1) < Kärla khk., Kärla v., Sõmmera k. – Aino Sõmmer, Kärla algkooli õpilane (1935)
„Mooramaa kuningas“ on lastemäng, mida mäletan oma lapsepõlvest, umbes 1924.–26. aastast. Küll olen seda mängu ka praegu mängituna näinud. Mäng algab sellega, et kõik osavõtjad peale ühe lähevad mõnda tuppa, kuhu järeljäänu ei tohi järele ega pealt kuulama tulla. Siin mõeldakse mingi tegevus, mida aimatakse ilma abinõudeta järele (näiteks saapa klopsimine, suka nõelumine jne.) Nüüd minnakse ülejäänutega Mooramaa kuninga juurde ning alustatakse lauluga: „Me oleme moosekandid ja tuleme kaugelt maalt“ või: „Me oleme mooramehed ja tuleme kaugelt maalt“ või: „Me oleme rätsepasellid ja tuleme kaugelt maalt.“ Laulu sõnad võivad olla ükskõik, missugused, vahel on nad risti vastu tegevusele, näiteks kinga kloppimisel lauldakse rätsepasellist, kuid lõpp pidi alati olema: „... ja tuleme kaugelt (moora-) maalt.“ Pärast laulu küsib Mooramaa kuningas: „Kas te midagi oskate kah?“ Selle järele alustatakse tegevusega, kusjuures kõik teevad ühte ja sedasama. Mooramaa kuningas katsub ära arvata, mis tööd tehakse. Kui ta seda suudab, siis põgenevad teised teise tuppa. Kelle Mooramaa kuningas saab kinni, enne kui see jõuab „territooriumisse“, see saab järjekordseks Mooramaa kuningaks.
Täisviide
ERA II 99, 34/5 (10) < Tartu l. – Mart Port, Tartu poegl. keskkooli õpilane (1935)
Pannakse piirid. Ja Pooramaa kuningas istub kivi otsas. Tal on teenrid. Teenrid tulevad ja teretavad, ta võtab tervituse vastu. Ta küsib, kus nad käisid. Teenrid ütlevad, et Pooramaal või kuskil teises paigas. Kuningas küsib: mis te sääl tegite? – ja nad näitavad oma tööd kehaga, kätega või jalaga. Kui töö oli ära näidatud, siis hakkab ta teenreid kinni võtma. Kui kellegi kinni saab, siis on see jälle kuningas.
Täisviide
ERA II 103, 617 (14) < Setu, Petseri v., Lazarevo k. – Anna Kitsemägi, Lazarevo algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Mängisime õdedega, kui olin alla 10 aasta vana. Kuningas istus toolil, teised leppisid eemal kokku, mis tööd nad otsivad. Läksid ja teretasid: "Tere, tere, Mooramaa kuningas!" - "Mis te tahate?" - "Otsime tööd!" - "Mis tööd oskate - näidake!" Kui kuningas näitamise järgi töö ära arvas, mõeldi uus töö. Vahetati ka kuningat. Seda mängisin ka lastelastega (2012-2013), kuid nad ei tea nii palju töid jäljendada, kui mina lapsena teadsin.
Täisviide
EFA I 168, 68/9 (3) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
Üks mängijatest oli kuningas. Teised leppisid kokku, millist tegevust nad näitama hakkavad ja läksid siis kuninga juurde ning ütlesid: "Tere, Mooramaa kuningas!" Kuningas: "Tere, tere! Mis tööd te ka teha oskate?" "Mooramaa tööd!" "Näidake, kuidas see käib!" Seejärel matkisid mängijad mõnd tööd ja kuningas pidi ära arvama, mis tööd nad tegid. Kui kuningas töö ära arvas, panid matkijad jooksu ja kuningas püüdis neist kedagi kinni võtta. (Joosti kokkulepitud joone taha.) Kui see tal õnnestus, sai kinnivõetust uus kuningas.
Täisviide
ERA, DK 126, 11 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
Üks laps on Mooramaa kuningas ja istub (natuke kõrgemal). Teised lapsed tulevad kuninga juurde ja kummardavad. Lapsed: "Tere, Mooramaa kuningas." Kuningas: "Tere. Mis te otsite?" Lapsed: "Tööd otsime." Kuningas: "Mis tööd te oskate?" Lapsed: "Kohe näitame." Nüüd teevad lapsed eelnevalt kokku lepitud liigutusi (nt. saagimine, pesu pesemine, kammimine). Kuningas peab ära arvama. Kui ta arvab õigesti, hüüavad kõik "jaa!" ja jooksevad minema, kuningas peab ühe lapse kinni püüdma ning temast saab uus kuningas. Kui kuningas kedagi jätte ei saanud, on tema kuningas edasi. Kui kuningas arvab kolm korda valesti või kolm korda järjest kedagi kätte ei saa, tuleb valida uus kuningas ja mäng läheb edasi. Reeglid: Meelega end kätte ei anta. Tagaajamine toimub eelnevalt kokkulepitud alal.
Täisviide
ERA, DK 117, 8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Valitakse „kuningas“, kes istub mingi kõrgema koha peal. Meil istus ta enamasti viljakuivati raudtrepil. Ülejäänud on „tööotsijad“, kes lepivad kuningast eemal olles kokku, mis tööd nad tegema hakkavad. Siis tulevad kuninga juurde, öeldes: "Tere, Mooramaa kuningas. Me tulime tööd otsima." Kuningas: "Mis tööd te oskate? Näidake!" Kuningas püüab tööotsijate pantomiimi põhjal ära arvata, mis tööd nad mõistavad. Kui on õige, hõigatakse: "Jaaaa!" ning pannakse kokkulepitud piiri poole jooksu. Kelle kuningas kinni püüab, sellest saab uus Mooramaa kuningas.
Täisviide
ERA, DK 100, 7 (5.1r) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Üks mängija valitakse kuningaks, kes seisab või istub ringi sees. Ringist veidi eemale tõmmatakse joon. Teised mängijad lepivad eemal kokku ühe töö, lähevad siis ringile lähemale ning ütlevad: ,,Tere, Mooramaa kuningas!" Kuningas: "Kes te olete?" Mängijad:,,Mooramaa mehed." Kuningas: ,,Mida te oskate?" Mängijad: "Mooramaa tööd." Kuningas: ,,Näidake!" Mängijad matkivad kokkulepitud töö tegemist (näiteks: õmblemist, puude saagimist vms) Mooramaa kuningas peab ära arvama, mida mehed teevad. Õigesti arvates püüab ta kedagi kätte saada, kui ta aga saab enne joont kellegi kätte, saab sellest uus Mooramaa kuningas.
Täisviide
EFA I 169, 144 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Mooramaa kuningas kuulub minu arvates äraarvamismängude hulka. See oli üks minu lemmikutest algklassides. Olen seda nüüd ka tänapäeval lasteaialastele õpetanud ja nad võtavad selle väga hea meelega vastu. Ja mängivad innuga, kuigi mulle tundub, et neil on raskusi tegevuste väljamõtlemisel.
Selles mängus on üks hakkajam „kuningas“, kes siis tavaliselt istub kõrgemal kohal. Meil oli selleks kivi. Ülejäänud lapsed lepivad omavahel nii, et kuningas ei kuule, kokku mingi tegevuse (töö), mida ettenäitajad peavad kuningale näitama. Kokku võib kuningas arvata 3 korda. Ja kui ta õige tegevuse ära nimetab, siis peab ta kellegi kinni ka püüdma. Sellest kinnipüütust saab uus kuningas.
Lapsed, kes kuninga ette rivvi või kolonni lähevad, kummardavad kuninga ees ja lausuvad: "Tere, Moorama kuningas!" Kuningas vastab: "Tere, Mooramaa lapsed! Mis tööd te teha oskate?" Lapsed vastavad: "Oh, kõike, kõike!" Kuningas ütleb: "Näidake!" Ja siis kõik lapsed imiteerivad mingit ühesuguselt kokku lepitud tööd – näiteks puude lõhkumine. Kuningas peab töö ära arvama, aga ta võib ka põnevuse pärast vastata nimelt valesti, sest iga kord, kui kuningas vastab, on teised lapsed valmis ärajooksuks. Kui kuningas ei vasta õigesti, siis võib kuninga asendada. Tavaliselt aga me arvasime "tööd" ära. Ja põnevust pakkus justnimelt kõigile arusaadava ja kergelt äratuntava "töö" valesti ära arvamine. Oli tore hirmutada ja ärevusse ajada püüdmisega kaaslasi.
Täisviide
ERA, DK 109, 7/8 (d) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013).
Üks on kuningas, teised mängijad. Mängijad mõtlevad ühe töö, mida nad kuningale peavad näitama. Mängijad räägivad: "Tere, Mooramaa kuningas." "Tere, kust maalt te tulete, mis tööd te oskate?" "Me tuleme Mooramaalt." Nad näitavad talle töö. Kui kuningas arvab ära, peavad mängijad talle pandid andma. Aga kui ei arva, siis ei anna.
Üks lastest on "kuningas", kes võtab vastu külalisi. Need külalised peavad oskama mingit tööd, kuid nad ei pea seda kuningale ütlema, vaid peavad žestide ja liigutuste abil selle selgeks tegema. Kui kuningas on õigesti vastuse öelnud, peavad külalised ära jooksma, kelle aga kuningas kätte saab, peab ise kuningas olema.
Seda saab mängida piiramatus koguses. Üks inimene peab olema "kuningas". Teised lähevad kaugemale ja mõtlevad ühe asja välja. Nt: joonistamise. Nüüd nad lähevad kuningale külla. "Tere, Mooramaa kuningas!" ütlevad nad kooris. "Tere, tere!" See on rohkem miimika ja žestide mäng. Nüüd hakkavad kõik joonistama ja kuningas peab tegevuse ära arvama. Kui ära arvab, peavad teised oma (mängu)koju jooksma. Kui aga ei arva, tuleb teha nii kaua, kuni ära arvab. Kui ei arvagi, tuleb uus tegevus välja mõelda. Kelle ta kätte saab, jääb selle abiliseks. Nüüd kordub kõik seesama. Ainult püüdjaid on rohkem ja jalad peavad väledamad olema.
Üks mängijaist on "Mooramaa kuningas". Teised mängijad on "Mooramaa mehed". Tehakse kaks joont. Kuningas asub ühe joone taha, Mooramaa mehed teise taha. Siis tulevad Mooramaa mehed Mooramaa kuninga ette ja hüüavad: "Tere, Mooramaa kuningas!" "Tere, mis mehed te olete?" "Mooramaa mehed!" vastavad Mooramaa mehed. "Mis tööd te oskate?" "Mooramaa tööd." Siis hakkavad nad marju korjama, kaevama, raiduma jne. Kui kuningas arvab töö ära, pistavad mehed jooksu, kuningas nende järel. Kui kuningas mõne kätte saab, hakkab see kuningaks. Kui kätte ei saa, jääb edasi kuningaks.
Mäng õues.
Osavõtjaid vähemalt 3.
Valitakse "kuningas", kes istub kuskil kõrgemal. "Rahvas" tuleb ja astub kuningale ligi ja ütleb: "Tere, Mooramaa kuningas!"
– "Mis mehed te olete?"
– "Mooramaa mehed."
– "Mis tööd te teete?"
– "Mooramaa tööd."
– "Näidake mulle ka!"
Kõik teevad midagi. Kuningas võib arvata 3 korda. Kui arvab õigesti, peab ühe kinni püüdma. Kui ei arva, siis jääb ise kuningaks edasi. (Rahval on "kodu", milleni jooksevad.)