Viruvinklit mängitakse, siis loetakse: „Otto potto, Toomas totto, piu pau puh“ jt. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Seda mängitakse toas ja õues. Loetakse nii mitu korda kui lapsi on. Iga kord, kui ühele „puh“ langeb, see enam loendamisele ei lähe. Ja kui kõik läbi on loetud, siis see, kellele „puh“ ei langenud, on „Viruvinkel“ – see suleb silmad sitsirätikuga ja lapsed lähevad ta juurde, puudutavad pähe. Ükshaaval läheb üks, puudutab pähe ja ütleb: „Viruvinkel.“ Viruvinkel ütleb: „Kasi nurka.“ See, kes puutus, ütleb: „Mitu sammu?“ Viruvinkel ütleb ühe arvu ja see astub nii palju sammusid, rohkem minna ei või. Kõik käivad kordamööda. Kui kõik paigal, siis hakkab Viruvinkel pimedas kobama. Kui kõik üles leiab, siis on see Viruvinkel, keda kõige enne kätte saab. Nimed on pääl: Helga on Viruvinkel.
Täisviide
ERA II 97, 17 (1) < Torma khk., Avinurme v., Lissi k., Tagavälja t. – Hermiine Velt, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Inglit ja Kurjavaimu mängitakse niiviisi. Lapsed koguvad ühtekokku, üks on Ingel ja teine Kurivaim. Üks laps paneb teistele lastele värvide nimed ja võtab endale ka nime. Inglile ja Kurjavaimule värvide nimesid ei panda. Kui kõigile nimed pandud ja Ingel ja Kurivaim kindlas kohas seisavad, siis värvid seisavad neile vastu. Ingel ütleb ühe värvi nime ja kui ütleb õigust, s.t. selle värvi, mis sääl on, siis see laps läheb Ingli juurde ja on Ingli laps. Siis ütleb Kurivaim. Ütleb õigust, kellel see nimi on, siis läheb see Kurjavaimu juurde ja on Kurjavaimu laps. Siis ütleb Ingel jälle ja siis ütleb Kurivaim. Kui Kurivaim ütleb aga vale nime, keda ei ole, ega Kurivaim siis teist korda hüüda ei või, enne kui Ingel ära hüüab. Siis hüüab jälle Kurivaim. Kui kõik küsitud on ja on kõik kas Ingli või Kurjavaimu lapsed, siis hakatakse kaaluma. Kes kaalumise ajal naerab, on Kurivaim, kes ei naera, on Ingel. Kaalutakse niiviisi: kaks tüdrukut hoiavad kätest kinni ja laps peab heitma sinna pikali ja need, kes käed koos hoiavad ja nende käte pääl laps, peavad käima märgist teise märgini. Ja kui see laps, kes kätel on, naerma hakkab, on ta Kurivaim, aga kui ei naera, on Ingel. Niiviisi kaalutakse kõiki lapsi. Kui kõik kaalutud, siis valitakse Ingli laste hulgast Ingel ja Kurjavaimu laste hulgast Kurivaim. Kui kõik korras, hakatakse jälle otsast pääle. Seda mängu mängitakse õues.
Täisviide
ERA II 97, 19/21 (2) < Torma khk., Avinurme v., Lissi k., Tagavälja t. – Hermiine Velt, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mis kuningaproua kinkis, seda mängitakse nii, et „musta“, „valget“, „naerda“, „nutta“, „ja“, „ei“ – neid sõnu ei tohi öelda. Kui aga ütled, siis pead panti andma. Seda hakatakse niiviisi, et lapsed istuvad toolide pääle, üks käib ühe juurest teise juurde ja küsib ühe käest, kuni selle käest on vastus saadud ja panti antud. Kui kõik küsitud, siis tuleb pantide lunastamine. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Seda mängitakse igal pool.
Täisviide
ERA II 97, 55 (23) < Torma khk., Avinurme v., Lissi k., Tagavälja t. – Hermiine Velt, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Trihvaad võib mängida kas toas ehk väljas. Aga rohkem väljas. Osavõtjaid võib olla ükskõik kui palju. Mängijad moodustavad ringi, üks jääb ringi sisse ja loeb teatud sõnad, kas: „Otu-totu toomas-totu piu-pau puh!“ ehk jälle: „Üks mees läks läbi küla, vankri ratas tuli alt ära, mitu naela läheb selle parandamiseks?“ ja teisi, aga enamasti ikka nii, et iga mängija kohta tuleb üks sõna. Kelle pääle viimane sõna tuleb, see peab silmi kinni hoides kuskil aida, toa või muu ukse juures ehk mõne suure posti või kivi ehk toanurga juures ühest viiekümneni ehk ühest sajani kõvasti lugema. Kui on kõik loetud, siis hüüab ta: „Üks, kaks, kolm, tulen, kes ette jäeb, selle ära löön.“ Vahepääl on aga teised endid sinna ligidale ära peitnud. Silmahoidja hakkab teisi otsima, et neid ära lüüa. Kui ta silmab mõnda peidusolijat, siis jookseb ruttu selle juurde, kes silmad kinni hoidis ja hüüab valjusti selle nime, keda ta nägi – näiteks oleks olnud selle nimi Helmi, siis hüüab silmahoidja: „Helmi trihvaa!“ See mäng on väga hea ja ilus mäng, kuid tuleb palju joosta. Kui silmahoidja saab kõik ülesse otsinud, siis hoiab see silmad, kes kõige enne ära löödi. Kui mõni lööb selle enne ära, kes silmad hoidis, ja enne, kui see on saanud kedagi ära lüüa, siis hoiab ta uuesti silmad. Lapsed mängivad trihvaad. Meta hoiab silmi aia peal. Linda on puu taga peidus.
Täisviide
ERA II 97, 73/5 (1) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Pimesikul võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Pimesikku mängitakse rohkem toas. Mängust osavõtjad moodustavad ringi. Üks määratakse niiviisi sikuks, et üks käsib kahel mängijal kaks sõna öelda, mis on järgmised: teisel laseb öelda „pime“ ja teisel „sikk.“ Siis laseb tagurpidi need sõnad niiviisi kokku öelda, et tuleb välja: „Emipsikk.“ Kes kauem mõtleb, jäeb pimesikuks. Teised mängijad seovad pimesikul silmad rätikuga kinni. Nüüd võtab üks mängijatest pimesikul käest kinni ja pimesikk küsib: „Kuhu sa mu nüüd viid?“ Teine vastab: „Putru sööma!“ Sikk küsib edasi: „Aga kuskohal on lusikas?“ Teine vastab: „Eks sa ise koba!“ Ise tõmbab ruttu lahti ja läheb teiste juurde ringi. Kõik liiguvad ühelt kohalt teisele, ise püüdes võimalikult vagusi olla. Kui pimesikk kedagi kätte saab, siis see on pimesikk. Endine pimesikk seob nüüd sel silmad. Pimesiku mäng väljas.
Täisviide
ERA II 97, 75/7 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Selles mängus võib ikka olla ükskõik kui palju lapsi. Seda mängitakse rohkem väljas. Üks lastest jäeb viskama. See määratakse niimoodi sisse, et mõni loeb ükskõik missuguse värsi, kas: „Üks väike valge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina oled sest süüst prii!“ Kellele sõna „prii“ langeb, see hakkab teisi keerutama. Nimelt võtab ta ühe mängija käest kinni ja viskab teda keerutades. Keda on ta visanud, see peab jääma nii, kuidas ta on jäänud. Kes on jäänud kõige ilusamini, see jääb uuesti viskama.
Täisviide
ERA II 97, 85 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Viru-vinklit võib mängida toas ja õues. Selles mängus võib lapsi olla ükskõik kui palju. Lapsed moodustavad ringi, üks läheb ringi sisse ja loeb üht salmi. See salm võib olla ükskõik missugune. Näituseks: „Paar punaste pükstega poissi palusid: „Pai papa pane paadile purjed peale!“ Pai papa pani paadile purjed peale, paar punaste pükstega poissi purjetasid põhja poole Peipsit.“ Kellele viimne sõna langeb, see on „viru-vinkel“. Nüüd seotakse tal silmad kinni ja lapsed koputavad kordamööda näpuga talle pähe. Ning ütlevad: „Viru-vinkel!“ Vinkel vastab: „Kasi nurka!“ Küsija: „Mitu sammu?“ Vinkel võib siis ütelda ühe arvu, näiteks 12, siis peab küsija need sammud maa peal käies ära kõndima – rohkem ei tohi ja vähem ka ei tohi. Kui kõik on läbi küsinud ja oma sammude arvu ära käinud, siis peavad nad seal paigal seisma. Viru-vinkel, ikka seotud silmadega, keerab korra kannal ringi ja läheb siis otse edasi. Kui juhtub vastu mõnd mängijat minema, siis võtab sellest ühe käega kinni ja teise käega päästab enda silmad. Ükski seisja ei tohi paigalt liikuda. Nüüd on see „viru-vinkel“, kes kinni püüti ja mäng algab jälle otsast peale.
Täisviide
ERA II 97, 125/6 (8) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Leedi as., Muraksoo t. – Tiiu Remmelg, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Trihvaad mängitakse nii, et moodustatakse ring. Üks lastest läheb ringi sisse ja loeb, kes „silmi jääb pidama“. Näiteks loeb seda: „Üks õun veeres mööda maad, kes selle õuna leiab, see on venelase poeg.“ Ehk: „Siga sõitis, kahvel seljas, sõitis läbi Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud viie-kuue lukuga. Luku võti oli katki murtud, ütle mitu seppa peavad seda parandama. Seda ütled sina.“ Kelle peale „sina“ langeb, see peab ütlema ühe arvu. Näiteks, kui ütleb 8 ja mängijaid on 9 last, siis saab see laps lahti, kes selle arvu ütleja kõrval on. Aga see ei saa, kes ütles arvu. Siis hakkab uuesti otsast pääle lugema. Kui kõik on loetud ja lapsed on lahti ja kaks last veel jääb, siis loetakse, kumb silmi pidama jääb. Ühe peale langeb „sina“ ja see saab lahti, aga teise peale ei lange ja see jääb silmapidajaks. „Silmi hoitakse“ kas maja seinal ehk aia juures ehk mõne posti juures. Siis, kui ta silmi pidama hakkab, siis teised jooksevad ruttu kuhugi lähedusse peitu. Mõnes kohas määratakse ära, kuhu võib minna ja kuhu ei või. Silmapidaja loeb ühest kuuekümneni ehk ühest sajani. Siis, kui on ära see arv loetud silmapidajal, mis on määratud, siis ütleb enne minemist: „Kes ees ehk taga, löön ära.“ Siis läheb otsima. Kui mõni on kuskil lähedal nuka taga ja näeb, et silmapidaja läheb eemale, siis ta katsub ruttu sinna joosta, kus silmapidaja silmi hoidis, ja ütleb silmahoidja nime. Kui silmapidaja näeb teda juba, siis hakkavad mõlemad jooksma. Kui silmapidaja selle ära lööb, siis läheb uuesti otsima teisi lapsi. Kui kõik peidusolijad ära on löödud, siis jääb see ikka silmi pidama, keda silmahoidja kõige ennem ära lõi. Muidu on see mäng päris huvitav mängida, aga tuleb natuke palju joosta.
Täisviide
ERA II 97, 141/5 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Mardi t. – Meida Stamm, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Pimesikku mängitakse nõnda. Moodustatakse ring. Üks laps läheb ringi sisse ja loeb: „Eebul peebul pitsem patsem puh.“ Ehk: „Pai papa pane paadile punased purjed peale. Pane paadi põhja paar pudelit piima, sõidame Piiritale, Piirital pistame piima pintsli.“ Kelle peale „pintsli“ langeb, see saab lahti. Kui kõik on loetud, aga kaks last jääb, siis loetakse, kes neist kahest jääb sikuks. Kui teise peale „pintsli“ langeb, see saab lahti, aga teine jääb „sikuks“. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Kes sikuks jäi, sellel üks laps seob rätikuga silmad kinni, ja pimesikk küsib: „Kus te viite mu?“ Nemad vastavad: „Sealauta viime.“ Sikk küsib: „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ Sikk küsib: „Kus on lusikas?“ – „Koba ise.“ Siis lasevad ruttu siku käest lahti, et sikk kätte ei saa. Siis hakkab sikk pimedast peast lapsi püüdma. Kui sikk mõne asja otsa läheb, siis lapsed ütlevad „tuli“ (kas tooli ehk laua otsa, siis öeldakse). Aga peitu ei tohi minna, sest sikk ei tea siis kobada. Kui sikk mõne lapse kätte saab, siis sikk peab selle nime ütlema. Näiteks ütleb: „Helmi.“ Aga kui pole õige (on teine nimi), siis jääb uuesti sikuks. Kui ütleb õige nime, siis saab lahti ja sikuks jääb teine.
Täisviide
ERA II 97, 147/9 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Mardi t. – Meida Stamm, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Seda mängitakse õues ehk toas. Üks laps ütleb äkitselt: „Küka kull!“ Kes kõige viimaseks jääb, see jääb siis sisse. Aga igaüks peab kükitama. Kes sisse jääb, see katsub teisele külge lüüa, kui tõuseb püsti. Aga väga kaua ei tohi ühe paiga pääl kükitada. Kui see, kes sees on, loeb 5-ni ehk 10-ni ja teine sel ajal paiga päält ära ei lähe, siis see lööb ta ära, kes luges – ja siis jääb teine sisse. See on väga väike mäng!
Täisviide
ERA II 97, 165/6 (8) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Mardi t. – Meida Stamm, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Seda mängu mängitakse niimoodi. Mees hakkas kaalikat vedama. Kaalikas võib olla puupakk ehk kivi. Mees katsub maa seest kaalikat välja tõmmata. Mees ei jõudnud kaalikat maa seest välja tõmmata, ta kutsus naist appi. Naine tuli ja tiris mehe sabast, aga ei jõudnud siiski kaalikat maa seest välja tõmmata. Naine kutsus poja appi, poeg tuli ja hakkas naise sabast kinni, ja kaalikas tuli. Nüüd kukkusid kõik pikali. Selles mängus võib olla 3 tegelast.
Täisviide
ERA II 97, 307 (3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Nukelise k., Teppani t. – Margaretha Teppan, Sadala algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Üks seisab kesk tuba. Pandihoidja küsib: „Mis sa teed sääl?“ Vastab: „Silda teen.“ Pandihoidja: „Mis sul vaja on?“ Vastab: kas palki, kirvest või naela (mida silla juurde tarvis läheb). Pandihoidja küsib: „Kes peab tooma?“ Nüüd ütleb ühe mängija nime. See tuleb ja teeb niisamuti kui esimenegi. Kui mängijad on kõik „sillas“, katsutakse, kui kõva sild on. Käe alt üksteisel kinni hoides teine teisepidi (nii et vasakud käed vasakutega ja paremad parematega) hakatakse tõmbama. Teine pool tõmbab teise poole. Kui lahti ei lase, on sild kõva.
Täisviide
ERA II 98, 25 (14) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v. ja as., Kitti t. – Leida Reinveg, Kudina algkooli õpilane < Helene Reinveg, s. 1891 (1935)
Pandilunastaja kutsutakse tuppa ja mis pandilunastaja ees teeb, seda teevad teised kõik järele. Mis pandilunastaja ütleb, ütlevad teised järele. Nimetab ta aga panti, siis antakse talle pant kätte.
Täisviide
ERA II 98, 33 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v. ja as., Peetsuvälja t. – Armilde Paavel, Kudina algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Määratakse ära „ingel“ ja „vanapagan“. Ülejäänutele pannakse numbrid. Nüüd hõikavad ingel ja vanapagan korrast numbreid. Kui kõik numbrid on ära hõigatud, hakkavad vedama. Keda ingel hõikas, koguvad ingli selja taha. Keda vanapagan hõikas, koguvad vanapagana selja taha. Võtavad üksteisel ümbert kinni. Keskelt märgitakse piir. Kui inglid viivad vanapaganad üle piiri, olid nemad võitnud. Vedasid aga vanapaganad inglid üle piiri, on nemad võitnud.
Täisviide
ERA II 98, 33/4 (7) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v. ja as., Peetsuvälja t. – Armilde Paavel, Kudina algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Tõmmatakse kuskile tasasele maale ümmargune ratas. Keskele joonistatakse veel üks neljanukeline kast ning kasti ja sõõri vahe jagatakse risti pooleks ja pooled veel kolmeks. Nii, et kuus lahtrit saaks. Mäng algab „esmaspäevast“ pääle. Mängija viskab väikese klaasitükikese esmaspäeva ja keksib ühel päeval kõik päevad läbi – ning tagasitulekul võtab klaasi maast. Viskab siis teise lahtrisse ja keksib ka samuti läbi, siis kolmandasse jne. 7. päeva ei visata aga enne, kui kõik teised päevad on läbi mängitud, ning sinna ta hüppab ainult viimase korra aeg. Kui aga läheb ta mängides valesti, võib alata teine. Kui üks kord kõik päevad läbi mängitud, saab ta omale ühe päeva „koduks“ ning võib alata jälle uuesti. Kui ühel mängijal juba on mõni kodu, siis teine mängijatest peab teise kodust üle hüppama. Kui kõik 7 päeva on kodusid täis, siis loetakse ära, kummal mängijal rohkem kodusid – loomulikult on see siis võitja.
Täisviide
ERA II 98, 43/4 (7) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v., Rahivere as., Mäeotsa t. – Erika Veisman, Kudina algkooli õpilane (1935)
Mängijad seisavad ringis, käed vaheliti. Üks mängijatest keksib ringis ühel jalal ja ka käed vaheliti. Kui ta tuleb mõne poisslapse juurde, siis küsib ta nii: „Tere, härra Tallalla! Kas on kodus proua Hopsassa?“ Küsitav vastab: „Ei ole kodus proua Hopsassa! Ma lähen kohe vaatama!“ Nüüd keksib ta edasi ja küsija jääb ta kohale. Kui ta aga läheb tütarlapse juurde, siis peab ta küsima nii: „Tere, proua Hopsassa! Kas on kodus härra Trallalla?“ Küsitav vastab: „Ei ole kodus härra Trallalla! Ma lähen kohe vaatama.“ Ja keksib edasi, kuna küsija seisab ta kohale.
Täisviide
ERA II 98, 52/3 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v., Rahivere as., Mäeotsa t. – Eerika Veisman, Kudina algkooli õpilane < Senta Veisman, s. 1900 (1935)
Kaevatakse lagedale väljale umbes 30 cm sügavune ja sama lai auk, kuna kaldad on liuska. Sellest umbes 100 cm kaugusel on väikesed augukesed, kus kaitsjad oma keppide otsi hoiavad. Igal mängijal on kepp. Meetripikkune või pikem. Mängijaid võib olla 2–4. Mäng on järgmine. Need, kes mängivad, teevad katse, kes on „ämma-ajaja“. Selleks panevad nad kepi parema jala varvastele ja hoiavad ülevalt kepi otsast kinni ja viskavad siis minema. Kellel jääb kepp kõige lähemale, see on ämma-ajaja. „Ämm“ on puust või taelast pallike. Ämm pannakse kuhugi maha ja ajaja ajab teda kepiga lüües auku, teised püüavad teda takistada. Kui ajaja saab oma kepi otsa pista kaitsja auku sel ajal, kui selle kaitsja keppi seal ei ole, on ta ise kaitsja, kuna eelmine kaitsja hakkab ämma auku ajama. Kui ajaja saab ämma auku, on ta võitnud ning mängu alatakse uuesti.
Täisviide
ERA II 98, 105/6 (1) < Palamuse khk., Kudina v. ja as., Raja t. – Aksel Barbits, Kudina algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maantee ääres elavate laste mängudest võime nimetada rattaviskamist. Selleks on vaja ilus ümmargune ratas ja kummalegi mängijate portsule rattakaitse keppe. Mängijad jaotatakse pooleks. Mõned, kes on rattapüüdjad või kaitsjad, võtavad omale kepid ja siis võetakse loosi („kummast käest kivi võtad“). Ratta saaja viskab selle vastase poole veerema. Need kaitsevad ja püüavad ratast kinni võtta. Kui ratas käes, visatakse see sealt tagasi, kus ratas seisatas. Kumb ports taganeb teatud piiridest välja, on kaotanud.
Täisviide
ERA II 98, 109/10 (5) < Palamuse khk., Kudina v. ja as., Raja t. – Aksel Barbits, Kudina algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Võetakse kellegi jalg ja hakatakse varbaid järjest kiskuma, ise öeldes: „Enne kisume vanad krihvid välja ja siis lööme raua alla.“ Kui kõiki varbaid proovitud, lüüakse paar korda vastu jalatalda ja siis hakatakse „krihve“ tagasi käänama. Kui „krihvid“ tagasi käänatud, hakatakse jalatalla alt kõditama.
Täisviide
ERA II 98, 141 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v., Virtsa k., Uue t. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängust osavõtjad seisavad vastamisi reas. Kummaski reas peab olema ühepalju mängijaid. Ridade vahet olgu 3–4 sammu. Mõlemate ridade otsas on tool võrdse arvu pähklitega ja teises otsas tühi tool. Iga osavõtja paneb vasaku käe seljataha. Kõik pähklid tulevad ükshaaval ümber paigutada ühelt toolilt teisele, andes neid edasi käest kätte. Edasiandmine algab mängujuhataja märguandel. See rida, kes ennem saab selle toiminguga hakkama, on võitnud.
Täisviide
ERA II 98, 144/5 (10) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Igal mängust osavõtjal olgu omal pähklid. Üks mängijaist läheb teise juurde, võtab pähklid pihku ja ütleb: „Kas paaritu või paaris?“ Kui see ütleja ütleb „paaritu“, aga tegelikult on paaris, siis peab pähkli juurde panema, et saaks paaritu arv pähkleid. Kui aga ütleja ütleb „paaris“ ja ongi pähkleid teise mängija peos paarisarv, siis saab ta teise pähklid omale.
Täisviide
ERA II 98, 145/6 (11) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Igal mängust osavõtjal olgu omal pähklid. Üks mängijaist läheb teise mängija juurde ja ütleb: „Lühter konks las’ sisse käia.“ Küsitav küsib küsija käest: „Mitme sulasega?“ Mängija vastab nii palju, kui ise tahab. Siis loeb teine mängija omad pähklid üle. Kui ta valesti ütles, siis peab ta samapalju pähkleid juurde panema, kuipalju oli küsitaval pihus. Kui aga ütles õieti, siis sai ta pähklid omale.
Täisviide
ERA II 98, 146 (12) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
On kaks piiri. Teised lähevad ühe piiri taha, paar tükki lähevad keskele ja hõikavad: „Kalakesed võrku!“ Teised pistavad jooksma. Need, kes keskel on, peavad käest kinni hoidma. Ja nii hoidma, et ei lähe käed lahti ja ei pääse ka see läbi, kelle nad kinni said. Kelle kinni said, see hakkab ka otsa ja on ka „võrk“, jne. Kes viimaseks jääb, see läheb keskele ja hõikab: „Kalakesed võrku!“ ja hakkab uuesti kalasid võrku püüdma.
Täisviide
ERA II 98, 213 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v., Vaidavere k., Veidra t. – Salme Peets, Kudina algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks on „must mees“. Teised on ringis. Ükski välja ei tohi minna – siis must mees püüab. Kui ta kedagi kätte saab, on see ise „must mees“. Saab mängida hulgakesi.
Täisviide
ERA II 98, 273 (28) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Maarjamäe t. – Veera Voites, Kaarli algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Kus kana? Osalisi 2–30. Üks seisab kellegi ette, teised istuvad. Seisja pitsitab kedagi ninast ja küsib: „Kus kana?“ Istuja: „Kogri järves.“ Seisja: „Mis ta teeb sääl?“ Istuja: „Muneb.“ Seisja: „Mitu muna?“ Istuja: „10“ (ehk ükskõik kui palju). Seisja: „Misukese mulle annad?“ Istuja: „Inetu.“ Siis seisja näpistab nina. Aga kui ütleb: „Ilusa“, siis seisja ei näpista ja osad vahetuvad.
Täisviide
ERA II 98, 283/5 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Osalisi: 2 Istutakse põlved vastamisi, hakkavad mõlemad plaksu lööma parema käega, nii et peopesad vastamisi, öeldes: „Parem, vasak, kokku, põlvele, lahti!“ Jälle otsast, kusjuures kätega nii tehakse. Siis on see huvitav, kui ruttu mängitakse.
Täisviide
ERA II 98, 285 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Üks seisab keskele. Teine küsib: „Mis teed?“ – „Silda!“ – „Mis vaja?“ – „Saagi!“ – „Kes toob?“ – „Ants.“ Seistakse nii: ühe silmad, teise selg, käe alt kinni, üks poiss ja teine tüdruk, kuni „sillal“ pikkust küll. Siis venitatakse, kust enne katkeb. Pärast seda antakse pant kätte.
Täisviide
ERA II 98, 287 (9) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Pandiandja peab istuma maha, põlved risti. Pandilunastaja küsib: „Mis teed?“ − „Taon pipart.“ – „Kui palju sul on teda?“ – „Vakaviisi ikka.“ – „Kas varssi valmis?“ – „Valmis!“ Selle kõneluse ajal peab pipratampija (istudes) istmikuga põrandat taguma. „Valmis“ kohal saab kätte pandi.
Täisviide
ERA II 98, 287 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Seda mängu on võimalik mängida toas või ka väljas. Mäng on sobivam lastele, mitte vanematele inimestele. Mängus võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Kõik mängijad peale „musta mehe“ on joone taga ja kui must mees hõikab: „Kes kardab musta meest?“, siis ütlevad kõik teised peale musta mehe: „Ei keegi!“ – ja panevad jooksma üle joone mustast mehest mööda teise joone taha. Kelle aga must mees kätte saab, jääb mustale mehele abiks. Nii läheb mäng edasi, kuni kõik on kinni püütud. Siis hakatakse jälle otsast peale.
Täisviide
ERA II 98, 326 (2) < Äksi khk., Sootaga v., Õvi koolimaja – Maimu Kriisa,Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)