Liiklemismäng. Tegelasi on 10 ja 5 inimest. Kümme inimest kogunevad ritta, käest kinni võttes, neid nimetatakse noodaks. Ja viis inimest on kuldkalad, nad jooksevad eest ära, nii et noota ei kuku. Kui noota kukud, siis pead ise noodaks minema.
Täisviide
ERA II 106, 699 (3) < Urvaste khk., Kärgula v., Sulbi al., Sulbi t. – Erna Kets, Kärgula algkooli õpilane < Anna Kets, s. 1887 (1935)
Mängijaid võib olla 1–20ni. Iga mängija valis endale lille nime. Üks mängijaist on hõikaja. Tõmmati üks joon, mängijad seisid reas teiselpool joont. Kui hõikaja hüüdis üht selle lille nime, näiteks: kui hüüdis „kannike“, siis pidi see silmapilk üle joone hüppama. Kui ta hiljaks jääb, siis peab andma pandi. Panti lunastatakse välja: kästakse sellel midagi teha – kui teeb ära, saab pandi kätte. Kui kästakse tal palki vedada, kui mitu tükki, siis peab ta oma otsaga seina mööda palke vedama, kui ei oska, panti kätte ei saa.
Täisviide
ERA II 106, 692 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Alaküla, Jüriussaja t. – Maimu Reedi, Kärgula algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Istutakse ringis, keegi seisab keskel ja selle käes on müts. See viskab mütsi kellelegi ja loeb sõnad: „See on üts müts, üts kahe kõrvaga müts, selle kinkis onupoeg Jüts. Ja käskis öelda: „On toodud Pariisist kõige kuulsamast kahe kõrvaga nahkmütside kauplusest.““ Kellel müts käes, viskab mütsi edasi ja loeb need sõnad. Jääb mõni sõna ütlemata, annab pandi. Müts käib käest kätte ja igaüks loeb neid sõnu.
Täisviide
ERA II 106, 650 (8) < Urvaste khk., Kärgula v. ja as., Keldremäe t. – Eha Zimmer, Kärgula algkooli õpilane < Miina Alviine Zimmer, s. 1874 (1935)
Mängijaid niipalju kui on. Mängiti harilikult suvel karja juures. Maasse lüüakse üks tokk, selle külge seotakse jämedam nöör. Üks mängija võtab nööri otsast kinni ja hakkab ümberringi jooksma. Iga mängija paneb toki juurde midagi maha, kas riided või midagi muud. Ümberringi jooksmine tähendab nagu pudru segamist või keetmist. Teised mängijad küsivad ikka jooksja käest: „Kas puder valmis on?“ See vastab: „Sool om seen, aga valmis ei ole.“ Viimaks hõikab ta: „Valmis!“ Siis jääb ta ise seisma ja ei jookse enam ringi. Kõik jooksevad toki juurde pandud riideid võtma – kes jääb kõige viimaseks oma asja võtma ja ei saa ära joosta, see on jällegi pudrukeetja.
Täisviide
ERA II 106, 631 (16) < Kanepi khk., Erastvere v. – Koidula Tiisler, Kärgula algkooli õpilane < mitmelt isikult (1935)
Mängijaid niipalju kui tahetakse. Mäng palliga vabas looduses. Üks mängijaist läheb keskele ja võtab palli enda kätte, tema ümber on teised mängijad, igaüks keskelolijast umbes 3 meetrit kaugel. Keskelolija viskab palli õhku ja hõikab kellegi nime, see peab palli kinni püüdma, kas õhust, kui ei saa, siis maast ruttu kinni võtma. Kohe pääle palli õhkuviskamist ja nimehüüdmist jooksevad kõik mängijad, samuti palli viskaja, pärast seda, kelle nimi hüüti, kaugele. Nii kaugele nad jooksevad, kuni palli püüdja on palli kätte saanud ja hõikab: „Tanter!“ Kohe peavad kõik seisma jääma. Kes pallipüüdjal siis kõige lähemal on, sellele ta viskab ja peab külge lööma. Enne mängima hakkamist võetakse üks arv, näiteks 10. Kui ta lööb sellele külge, kellele ta palliga viskab, siis see loetakse üks. Kes kõige enne kümme korda on õigesti külge löönud, see on võitja. Kellele pall külge löödi, või kellele taheti lüüa ja ei läinud, see läheb jälle uuesti palli viskama ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 106, 624/5 (3) < Kanepi khk., Erastvere v., Kuldi k., Pitsitaja t. – Koidula Tiisler, Kärgula algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
On pikk nöör. Neid nööri otsi peavad lapsed kõvasti kinni ja keerutavad hästi kiiresti. Nööri keskel seisab üks laps ja see peab nii hüppama, et nöör talle külge ei puutu, sest see nöör käib vahetpidamata tal üle pää ja alt jalgu. Kui see nöör lapse külge puutub, siis tuleb see nööriotsa peos pidama ja nööri keerutama ja otsast läheb siis teine laps jälle üle nööri hüppama.
Täisviide
ERA II 102, 804 (10) < Põlva khk., Aleksandri v., Raiste k., Katlasoo t. – Lisbet Rikand, Väimela algkooli õpilane < Alvine Rikand, s. 1887 (1935)
Lapsed määravad ühe lapse, kes on Letsopapa. See tahab teistele oma hirmsat nime lüüa ja ajab teisi taga. Kui ta saab kellelegi ära lüüa, siis on see vaba ja teine on Letsopapa.
Täisviide
ERA II 102, 785 (5) < Põlva khk., Aleksandri v., Väimela as., Zeeno t. – Marta Zeeno, Väimela algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Säetakse lepaoks püsti ja lõigatakse need suured oksad küljest ära, nii et jäävad pikad oksatüved külge. Lõigatakse ümarik puu ja see lahastatakse pooleks, siis tehakse veel konksukesed, niimitu tükki kui on mängijaid. Siis panevad selle ümariku lõhestatud puu ilusasti kokku ja viskavad selle maha. Kui kukkudes tulevad peale mõlemad lõhestatud pooled, siis paneb see oma konksu oksale. Kui tulevad ka mõlemad koorega pooled peale, siis pannakse ka edasi. Kui läheb hästi, nii et saad edasi, siis võib uuesti visata, aga kui tuleb peale üks koorega ja teine lõhestatud pool, siis ei saa sa edasi, vaid pead teisele andma visata. Nii mängitakse, seni kuni oksad on kõik läbi käidud ja kes saab kõige enne oma konksuga kõige ülemise oksa külge, see on taevas – võidumees.
Täisviide
ERA II 102, 782/3 (2) < Põlva khk., Aleksandri v., Väimela as., Zeeno t. – Marta Zeeno, Väimela algkooli õpilane < Juulie Zeeno, s. 1887 (1935)
Mängitakse siis, kui tahetakse vaikust. Mäng algab, üks sõnab: „Vanast oll muur, mooril oll vaar, vaaril oll punatse pääga poiskõne. Läksid külla, tee pääl poiss teotas püksid ära. Kes nüüd sõna ütleb, lakahtas selle ära, nagu maasik-marja varre otsast!“ Kes nüüd esimese sõna ütles, sattus pilke ja naeru alla. Mängitakse praegu ja vanasti.
Täisviide
ERA II 102, 754 (12) < Põlva khk., Peri v., Soo k., Oleski t. – Olev Olesk (1935)
Kümnemäng on niisugune, kus pall tuleb visata seinale ja püüda õhus kinni, seda tuleb teha järjest kümme korda. Üheksalistel on pall seinale visata, lasta maha kukkuda ja püüda siis õhust kinni. Seda tuleb teha üheksa korda. Kaheksalistel on lüüa nii, et ta puudutaks põrandat ja seina, siis tuleb püüda õhust kinni. Seda tehakse kaheksa korda. Seitsmelistel on visata pall seinale ja lasta maha kukkuda, selle aja sees tuleb teha kätega plaks ette, taha ja veel ette ning püüda õhust kinni. Kuuelisil on peksta palli kuus korda vastu maad, siis visata pall seina pääle ja õhust kinni püüda. Viielistel on pall seinale visata ja lasta maha kukkuda, selle aja sees teed ise täispöörde ja püüad palli õhust kinni. Seda tehakse viis korda. Neljalistel on niisugused nagu kuuelised, tuleb teha ainult neli korda. Kolmelistel on visata pall seinale, teha plaks kätega seljataha ja püüda õhus kinni. Seda tuleb teha kolm korda. Kahelistel on visata pall altjala ja visata seinale ning püüda õhust kinni. Seda tuleb teha kaks korda. Ühelistel on visata pall altkäe seinale ja püüda õhust kinni. Seda tuleb teha üks kord. Siis tuleb teine klass. See mängitakse samuti nagu esimeses klassis, tuleb ainult üks plaks juurde. Kolmas klass mängitakse samuti nagu esimeses klassis, pannakse käed ainult kord rinnale risti ja püütakse pall. Neljandas klassis mängitakse samuti kui esimeses klassis, tehakse ainult kätega, nagu lõnga kerides. Siis tuleb eksam. Eksamit mängitakse nagu esimest, teist, kolmandat, ja neljandat klassi. Tehakse ainult üks kord. Näiteks üheksalisi tehakse üheksa korda, aga eksamil tuleb teha üks kord. Siis tuleb parema käega mängida. See mängitakse samuti kui kahe käegagi, tuleb ainult püüda parema käega. Siis tuleb eksam. Seda mängitakse kui kahe käegagi, püütakse kinni ainult parema käega. Selle järel tuleb mängida vasaku käega. See mängitakse samuti kui kahe käegagi esimeses, teises, kolmandas ja neljandas klassis. Eksam mängitakse samuti kui kahe käegagi, võetakse kinni ainult vasaku käega. Siis tuleb kahe käega mängida, kuid käed tuleb risti panna ja pihud vastastikku. Pääle selle tuleb eksam. Edasi tuleb mängida nõnda, et võtta pall päält kinni. Esiteks tuleb mängida parema käega, siis eksam, ja vasaku käega ja jälle eksam.
Täisviide
ERA II 102, 705/8 (2) < Põlva khk., Võru v., Kääpa k., Puura t. – Leontine Jõgeva, Kääpa algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Määratakse püüdjad, teised seisavad „rongi“. „Rong“ läheb susisedes edasi ja kui „vile“ on, jooksevad kõik laiali. Keda püüdjad tabavad, läheb mängust kõrvale. Kui kõik on kinni püütud, vahetatakse osad.
Täisviide
ERA II 102, 696 (8) < Põlva khk., Timo v., Pauli t. – Erich Tamm, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks istub maha madalale pingile ja vasaku jala kontsa alla pannakse pulk püsti ning vasaku jala peale pannakse veel parem jalg. Siis võetakse paras nui kätte. Teine hoiab nüüd särki jalgade kohal. Sellele peab ta nuiaga kõvasti lööma, aga nii, et pulga pealt jalad maha ei kuku.
Täisviide
ERA II 102, 653 (37) < Räpina khk., Veriora v., Vareste k. – Endel Kattai, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kõik mängijad istuvad ringis, üks seisab ringi keskel, võtab ühe metallraha, annab üle õla ringis istujaile, ilma et ise näeks. Raha antakse ringis üksteisele edasi, lauldes: [noot] Taaler, taaler peab käima ühe käest teise kätte. See on hää, see on hää, et sa taalerit ei näe. Armas laps, sa oled pime, käima pead, see on ime. See on hää, see on hää, et sa taalerit ei näe. Kõik teevad nagu annaksid raha edasi. Ringisolija peab teraselt järele vaatama, kus taaler on, ja kui ta raha kellegi käest kätte saab, läheb see sisse, kelle käest raha saadi.
Täisviide
ERA II 102, 599 (5) < Põlva khk., Timo v., Vastse-Koiola as. – Elmar Tolmusk, Leevi algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Kõik mängu liikmed istuvad laua ümber ning üks on meister, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis meister ees teeb, seda peavad teised rääkimata kaasa tegema. Meister nimetab igaühele, mis keegi on ja tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab nagu nõela riidest läbi torkama, kingsepp nagu talla kinni õmblema, riidepesija hõõrub rusikaid üksteise vastu, tisler tõukab kämblaga nagu höövliga üle laua jne. Nüüd peavad kõik mängijad käte esimeste sõrmedega vastu lauda sagama, nagu meistergi, kuni meister ruttu ühe viguri teeb, mis mõnesse mängijasse puutub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab (rääkimata) silmapilk järele tegema. Kui hiljaks jääb või sugugi ei tee, annab pandi, aga kui teise ametisse puutub, annab ka pandi.
Täisviide
ERA II 102, 596/7 (2) < Põlva khk., Timo v., Vastse-Koiola as. – Elmar Tolmusk, Leevi algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Kui on mängimisel tarvilik lugeda, näiteks Pimesiku ja Trivaa juures. Mängijad asuvad ritta, üks astub nende ette ja loeb:
Entel tentel teerimäntel,
isso, tisso vanker visso,
tsuker kleinis koos.
Siga sõitis läbi Inglismaa,
Inglismaa oli lukku pantud,
luku võti katki murtud.
Sina oled sellest süüst prii.
Kelle pääle viimane sõna juhtub, on kas „pimesikk“ või „pidaja“.
Täisviide
ERA II 102, 593 (1-2) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla kaks ja mängu mängitakse munapühil – Kristuse ülestõusmise pühil. Mõlemad mängijad võtavad munad kätte (nagu joonis kujutab) ja koksavad teineteise vastu. Kumma muna katki läheb, annab oma katkiläinud muna teisele.
Täisviide
ERA II 102, 589/90 (29) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla ainult kaks. Mõlemad mängijad istuvad pingi peale (nagu joonis näitab) ja panevad käed (nagu joonis näitab) kõrvade juure. Nüüd lööb teine vasaku käega teise käe pihta (kõrva juurde). Jõuab ta teise käe maha lüüa, on kapsapää maas. Nüüd katsub jälle teine õnne.
Täisviide
ERA II 102, 586 (25) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
(Oma päälkiri.) Kui on vähe mängijaid, siis võib mängu korraldada tabureti või tooli abil, kui aga palju, siis laua abil. Laud või tool peab olema niisugune, kus küljes pole rauda. Kõik mängijad panevad mõlemad käed laua pääle. (Laua päält ei tohi nad kätt ära võtta.) Kui on aega möödunud rohkem kui tund, võib hakata küsima. Küsija peab olema see, kellel on ka käed laua küljes ja küsitaval samuti. Ütleme, et küsija küsib: „Mitu senti on Kalju Kindsikol raha?“ Nüüd lööb laud nii palju pauke, kui palju mul raha on. Kui laud hakkab lööma, peavad käed nõrgasti pääl olema.
Täisviide
ERA II 102, 584 (23) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla paaris arv. Mängijad jagunevad kahte ritta, mõlemisse ritta ühepalju. Siis valitakse üks number (7, 8, 3, 4, 9, jne.) ja hakatakse lugema (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21) jne. Igaüks peab ütlema ainult ühe arvu. Kui aga tuleb öelda see arv, mis on jagatav mõeldud arvuga või lõpeb sellega – ütleme, et mõeldud arv on seitse, siis tuleb iga arvu juures, mis on seitsmega jagatav või mis lõpeb seitsmega, ütelda „prrrr“. Kui keegi eksib, läheb mängust välja. Kui keegi läheb mängust välja, algab järgmine ühest pääle. Kui üks rida läbi, algab teine, kui teine ka läbi, algab esimene. Kumb pool rohkem vastu peab, see on võitja.
Täisviide
ERA II 102, 580 (20) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla kuipalju tahes. Mängijad seisavad rinda (kõrvuti). Ainult kaks mängijat ei lähe rinda. Teine neist on vanakurat ja teine ingel. Ingel ütleb nüüd igale mängijale tasakesi kõrva sosistades (nii, et keegi pääle üteldava ei kuule) ta nime, linnunime. (Ka ühenimelisi võib mitu olla). Nüüd tuleb vanakurat ingli juurde ja hõikab: V.K. Till, till!
I. Kes sääl om?
V.K. Vanakurat.
I. Mis tä taht?
V.K. Tsirkõ.
I. Mis nimelisi?
V.K. Ütleb, missuguse linnunime tahes.
Nüüd peab see mängija reast välja jooksma, kes sellenimeline on (kui ei ole, tuleb vanakurat uuesti), ja ingel vanakuradiga püüavad teda. Kui ta juhtub vanakuradi kätte, siis on ta vanakuradi oma, saab aga ingli kätte, siis on ta ingli oma. Kui kõik linnud nõnda läbi on „jaotatud“, hakatakse kaaluma. Kaks poissi võtavad oma parema käega vasakust käsivarrest kinni. Siis võtavad poisid vasakute kätega teise paremast käsivarrest kinni ja sinna laseb mängija enese selili pääle. Kui ta naerab või on tal suu lahti, siis on ta vanakuradi oma. Kui ta aga ei naera ja suu kinni on, on ta ingli oma.
Täisviide
ERA II 102, 575/6 (15) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid saab olla ainult kaks. Üks paneb ühe käe esimesed sõrmed umbes nii laiali, et otsade juures võib teine kaks sõrme vahele panna ja teisel käel samuti. Siis paneb ta sõrmed ristamisi kokku, esimene alla ja teine pääle, või vastupidi. Nüüd ütleb teisele: „Pane härg jooma!“ Teine pistabki parema käe esimese sõrme teise sõrmedest tekkinud ruutu. Siis püüab esimene pigistada tema sõrme ja pöidla küünega alt kriimustada.
Täisviide
ERA II 102, 570 (10) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kõik mängust osavõtjad panevad kordamööda oma käe teine-teise käe pääle. Siis hakkavad nad liigutama üles ja alla, lauldes üheskoos: „Tii, tii, tihane, tegi õlle. Konna jõiva purjo, hakkasiva kaklema, tsigli-tsägli, tsigli-tsägli“ jne. „Tsigli-tsägli“ ajal hakkavad nad üksteist kõditama.
Täisviide
ERA II 102, 545 (32) < Põlva khk., Timo v., Leevi al. – Hilda Tiisler, Leevi algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Lapsed seisavad ringis ja üks on pandud kiisuks. Kiisu käib ümberringi, näugub igale ühele ja see peab ütlema „vaene kiisu“, kuid ei tohtinud ise selle juures naerda. Kes naerab, see läheb uuesti kiisuks.
Täisviide
ERA II 102, 541/2 (20) < Põlva khk., Timo v., Leevi al. – Hilda Tiisler, Leevi algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Tehakse üks suur mulk ning ümber natuke väiksemad mulgud. Mängijad otsivad nuiad. Iga mängija jaoks on ise mulk. Üks mängija jääb üksikuks. See tahab ajada palli mulku. Need ajavad palli ikka ringist kaugemale. Kui üksik jõuab palli mulku ära ajada, peavad mängijad kohti vahetama. Üksik proovib ka otsida endale ühte mulku. Kui tal see õnnestub, on teine muna-ajaja. Aga kui see uuesti jäi, ei saanud kohta, on ta edasi, niikaua kui leiab järgmine kord mulgu.
Täisviide
ERA II 102, 538 (12) < Põlva khk., Timo v., Leevi al. – Hilda Tiisler, Leevi algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Võetakse kilukarbi kaas. Üks läheb võtab kaane ja keerutab seda. Kelle nime ta hõikab, see peab tulema ja võtma kaane nii kinni, et see maha ei kuku. Ei saa kinni, annad pandi.
Täisviide
ERA II 102, 529 (29) < Põlva khk., Timo v., Koolma k. – Valter Võhn, Leevi algkooli õpilanei, s. 1920 (1935)