Käärimäng: kõik istuvad ringis toolidel ja käest kätte antakse edasi käärid, öeldes samal ajal: "Annan otse, võtan risti." Tähtis polnud kääride asend, vaid see, kuidas olid jalad sel ajal, otse või risti. Mõnel mängijal läks taipamisega väga kaua aega, teistel nalja kui palju, kui nägid, kui püüdlikult teine kääre setib. Neid kaht viimast tähelepanumängu (käärimäng ja joonistan kuu…) õpetas mulle ema.
Täisviide
EFA I 168, 112/3 < Võnnu khk < Väike-Maarja khk, Kiltsi al - Eha Võso, s 1948 a (2013)
Kõik istuvad ringis. Käärid käivad ühe käest teise kätte, sõnadega „risti“ ja „otse“. Kui käärid on nii, siis on nad risti, aga kui käärid on otse, terad koos, siis on nad otse. Kääride edasiandja peab silmama kõrvalolevate jalgu ja käsi. Kui keegi su parempoolne annab sulle risti käärid, siis pead vaatama, kuidas on ta jalad, siis pahempoolse jalad. Ja annad siis käärid edasi.
Täisviide
ERA II 89, 429/30 (36) < Peetri khk., Esna v., Küti as., Saare t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane < Hilda Reesev, s. 1906 (1935)
Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Istuvad kõik ringis, üks seisab keskel, käärid käivad ühe käest teise. Istuja annab käärid teise kätte, nii et keskel püstiseisja ei näe, ja küsib püstiseisja käest järgmise sõna: „Kas otse või risti?“ See ei tähenda mitte üldse kääride kohta, vaid seda, kuidas kellelgi istumise ajal on jalad. Kui on jalad teine teise peal ristakuti, see tähendab: on „risti“. Aga kui püstiseisja ütleb, et „otse“, jääb edasi, kuni saab koha ja hakkab teine püsti seisma.
Täisviide
ERA II 87, 459 (15) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)