Poiste ja plikade mäng. Välismäng.
Üks keerutab teist ja laseb ta siis äkki lahti. Seepeale peab see, keda lahti lasti, jääma mingisugusesse asendisse, nii kuidas ta hoo pealt jäi, kui äkki lahti lasti. Nii peab siis üks keerutama mitut mängijat ja lõpuks arutatakse, kes kõige huvitavamasse asendisse on jäänud.
Täisviide
ERA II 87, 23 (10) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Tegelaste arv pole kindel. Mängijad istuvad ringis ja üks neist paneb istujaile nimed, näiteks: juut, proua, poiss, koer, hobune, vanker, piits, leierkast, ahv, õnneandja linnuke. Kui koosolijaid rohkem, siis võib nendele igasuguseid teisi nimesid panna selle kohta, mis juudil kaasas.
Mängu sisu on järgmine.
Üks mängijaist jutustab juudi teekonnast Jeruusalemma. Sääl võib olla igasuguseid äpardusi teel, näiteks vanker läheb katki, ööbimine laagris, ahvi tantsitamine jt. (mida ladusamini jutustatakse, seda lõbusam mäng). Iga kord, kui see nimi, mis mängijale pandud, öeldakse, tõuseb see püsti ja keerab kohapääl ringi. Kui aga see lause öeldakse: „Kuidas juut Jeruusalemma sõidab.“, siis tõusevad kõik püsti ja keeravad ringi.
Täisviide
ERA II 87, 337/8 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Kõik mängijad seisavad püsti. Üks läheb ja võtab ühe käest kinni. Ja viskab teda hooga, ükskõik kuidas see jääb. Nii viskab ta kõik kordamööda maha, või jäävad püsti. Kui on kõik visatud, siis ütleb ta, kes kõige ilusamaks jäi. Siis läheb see, kes kõige ilusamaks jäi, viskab jälle kordamööda, kuni kõik läbi.
Täisviide
ERA II 87, 423/4 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Kalmestri k. – Endla Nurk (1935)
Üks juut hakkas reisima Jeruusalemma, võttis kaasa naise, lapsed ja varanduse. Iga mängija saab nime. Mängijad istuvad ringis. Juut jutustab ja kui nimetab kellegi nime, tõuseb see püsti ja teeb ringi. Kui nimetab „Jeruusalemm“, siis kõik tõusevad püsti ja liiguvad kiiresti näidatud suunas kas paremale või vasemale. Kui sõit seisma jääb, peab istuma. Kes püsti jäi, on juut.
Täisviide
ERA II 88, 105 (3) < Viru-Nigula khk., Kalvi v. – Robert Rosenberg < Miili Kiissa (1935)
Tark läheb Jeruusalemma Jeesust vaatama. Istutakse ümberringi. Pannakse igale inimesele oma nimi: „look“, „hobune“, „leib“ jne. Kui tark ütleb, et hakkab Jeruusalemma minema ja ütleb, mis asja ta kaasa võtab, siis peab see inimene, kellel see nimi on, püsti tõusma ja ümber keerama. Kui ei tõuse, annab panti. Kui tark midagi kaasa ei võta, peavad kõik ümber keerama. Kui ei keera, annavad panti.
Täisviide
ERA II 88, 829 (9) < Väike-Maarja khk., Vao v., Vorsti k. – Endel Kiilman, s. 1920 (1935)
Mängijad hoiavad üksteise kätest kinni, seisavad pikas reas ja hakkavad siis jooksma nii, et esimene jookseb väikses ringis, kuna äärmistel tuleb joosta sama aja kestel pikki ringe. Viimastel on jooksukiirus sageli nii suur, et „lendavad“ reast välja, ei suuda enam käest kinni hoida.
Täisviide
ERA II 90, 146 (13) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Kaks last hoiavad teineteisel kätest kinni, käsivarred moodustavad seejuures risti, sest ühe parem käsi hoiab teise paremat kätt ja vasem vasemat. Ja siis hakatakse ringi keerutama. Jalad seisavad mõlemil kaunis ligistikku, seljad on tahapoole välja sirutatud.
Täisviide
ERA II 90, 146/7 (14) < Paide l. < Paide khk. – Helene Neumann < Anna Neumann, s. 1862 (1935)
Kaks last hoiavad teineteisel kätest kinni (käsivarred moodustavad seejuures risti). Siis tõstetakse käed kõrgemale ja enne poeb üks käte vahelt läbi, siis teine jne. Pugemise juures tuleb ringi keerata.
Seda keerutamist nimetati vanasti asveldamiseks.
Täisviide
ERA II 90, 147 (15) < Paide l. < Paide khk. – Helene Neumann < Anna Neumann, s. 1862 (1935)
Üks mängija on ilma istekohata. See paneb nüüd igale mängijale ise nime. Ja hakkab ise jutustama juttu, kus kõik need asjad sees on. Iga kord, kui jutustaja nimetab mõnele mängijale pandud nime, peab see mängija üles tõusma ja kolm korda ringi keerama.
Ei tee see mängija seda mitte, siis peab ta panti andma.
Jutustaja jutustab ikka edasi. Kui ta aga ütleb „Jeruusalemm paistab“, siis peavad kõik kohad vahetama ja see, kes ilma kohata jäi, peab uue loo jutustama.
Täisviide
ERA II 90, 283 (28) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Seltskond võtab istet ringis, kusjuures tarvis silmas pidada, et ring oleks küllalt suur, nii et tee istmest ringi keskkohta ei oleks liig lühike. Iga mängija võtab enesele mõne lille nime ja teeb selle kõigile teatavaks. Siis asetub üks mängija keset ringi, paneb puust taldriku (selle puudusel koogitaldriku või keedupotikaane) serviti ning annab sellele mõlema käega hoogu, nii et see hakkab enese telje ümber paigal pöörlema. Ühtlasi hüüab ta mõne lille nime, näiteks „roos“. Kohe hüppab „roos“ üles ja tõttab taldriku juurde, katsudes seda kinni püüda, enne kui see ümber kukub. Siis paneb ta omakorda taldriku keerlema, hüüdes mõne teise lille nime, kuid eelmine hüüdja võtab istet tema kohal. See, kes jääb istuma siis, kui hüütakse tema nime, hüppab üles mõne võõra nime nimetamisel või laseb taldriku ümber kukkuda, see annab pandi.
Täisviide
ERA II 90, 341 (1) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijad, poisid ja tüdrukud asetsevad kuskil ruumis, ka väljas, kõik istuvad peale ühe. Kõigile mänguosalistele on pandud nimed, näiteks „hobune“, „vanker“, „kabjaraud“, „müts“, „kodar“ jne. Kõik need esemed moodustavad mänguosaliste nimed, mis on seoses Jeruusalemma sõiduga.
On nimed pandud, tuleb üks keskele ja hakkab jutustama Jeruusalemma sõidust. Ühes jutustamisega nimetab ta neid nimesid, mida ta on pannud mänguosalistele. Mänguosalised peavad kuulama, mida üks jutustab. Kui ta ütleb kellegi mänguosalise nime, mida ta on ise pannud, peab see mänguosaline püsti tõusma ja end ringi keerama (terve ringi: 360°). Kes ei pane tähele ja ei tee seda, peab ise minema ringi keskele jutustama. Kui jutustaja nimetab Jeruusalemma, peavad kõik mänguosalised üles tõusma ja ringi keerama.
Seda mängu on mängitud aastat 20 tagasi ja enne seda, praegu seda mängu ei esine.
Täisviide
ERA II 104, 327 (48) < Tallinn < Hageri khk., Saku v. – Jaan Võmma < Linda Hoidorf, s. 1912 (1935)
Mängijaid peab olema vähemalt neli. Aga mida rohkem, seda parem. Keegi mängijaist astub ringi sisse ja peab silmad kinni. Teised mängijad võtavad kätest kinni ja hakkavad ringis ümber käima. Seesolija teeb kummarduse ja näitab kellelegi ringisolijaist sõrmega. See, kellele ta näitas, jääb „jumalaks“. Teist korda teeb ta samuti. Kellele nüüd liisk langeb, jääb „kuradiks“. Teised mängijad astuvad eemale ja hakkavad oigama nagu surijad. „Jumal“ ja „kurat“ teevad omale, „Jumal“ taeva ja „kurat“ põrgu. Toas mängides tehakse kriidiga, väljas mängides aga kividest ring. Vastavalt nii suure, kui seda nõuab mängijate arv.
Oigajad jäävad järsku vait. Seda kuuldes „Jumal“ ja „kurat“ pistavad jooksu inimeste poole ja tahavad neid puudutada. Keda esimesena saadakse puudutada, sellega läheb puudutaja oma riiki. „Jumal“ läheb oma lastega ilusasti, „kurat“ aga kisub ja tapleb omadega. Koju jõudes saadab „Jumal“ oma lapsed ilusti „taevast“ välja. „Kurat“ aga tõukab omad välja. Nad lähevad nüüd sinna tagasi, kus nad enne oigasid, panevad silmad kinni ja hakkavad keerutama. Kui nad keerutades jõuavad „taeva“, või „põrgu“, siis nad jäävad sinna. „Jumal“ hoiab oma lapsi ilusasti, „kurat“ aga tuustib ja kamandab omi. Mängitakse praegugi.
Täisviide
ERA II 93, 109/10 (1) <Pühalepa khk., Kärdla al. – Johanna Tatter, Kärdla algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Osavõtjaid vähemalt kolm, aga mida rohkem, seda parem. Mängijad moodustavad kätest kinni hoides ringi ja keegi läheb sisse. Ring hakkab liikuma ja seesolija suleb silmad. Siis kummardab (tütarlastel kniks) ... ja näitab käega. Juhtub käsi kellegi suunas, siis jääb see „Jumalaks“, vastasel korral teeb ta Jumala leidmiseks uue kummarduse. Jumal eemaldub vaikselt ja viisakalt ringist, samamoodi valitakse ka „vanakuri“, kes aga endale kohe „okkad külge ajab“.
Nii Jumal kui ka vanakuri valmistavad nüüd endale kivikestest või muust käepärast olevast ainest vastavad eluasemed: nii suured, et kõik mängijad ikka sees istuma mahuksid. Vahet võib „taeval“ ja „põrgul“ paar-kolm meetrit olla. Teised mängijad heidavad vahepeal kuskile kaugemale pikali, hakkavad sääl oigama ja hirmsat valu karjuma. Need on siis „surevad inimesed maa pääl“. Taevas ja põrgus ootavad nüüd Jumal ja saatan, mil inimesed juba surevad, s.t. vaikivad. Kui inimesed vaikivad, siis pistavad Jumal ja vanakuri üksteise võidu „surnud“ mängijate poole ja püüavad võimalikult rohkem mängijaid puudutada, sest kumb esimesena kedagi mängijaist puudutada saab, see võib nendega oma kuningriiki minna. Jumal läheb tasa, omade eest hoolitsedes kuni taevani ja saadab nad säält isalikult õpetades jälle välja, tagasi „maa pääle“, kust ta nad tõi. „Vanakuri“ toimib samuti, ainult selle vahega, et ta oma „armualuseid“ tõmbab, tõukab, lükkab ja „suure suuga“ kirub. Maa pääle tagasi jõudes katavad mängijad oma silmad, tõmmates mütsi või räti silmadele, ja hakkavad nüüd üksikult ringi keerutama. Põrgus ja taevas ootavad hinge kinni pidades Jumal ja vanakuri. Kui satub keegi keerutajatest nende riigi piiridesse, jääb keerutaja sinna samuti vaikselt seisma (silmad võib lahti teha). Kui kõik mängijad on juba kummagi juurde sattunud, algab taevas „tuhandeaastane rahu ja õnne aeg“, aga põrgusolijad saavad samal ajal vanakurja käest nii palju materdamist, kui aga kulub. Inimesed võivad küll vanakurja eest ära joosta (põrgust mitte välja minna), vastuhakkamine on aga keelatud. Juhul, kui põrgusse pole kedagi juhtunud, märatseb vanakuri sääl üksinda, Jumal sel juhul on kole kurb. Väiksemad lapsed mängivad seda praegugi.
Täisviide
ERA II 93, 229/30 (2) < Emmaste khk. ja v., Viiri k., Pendula t. – Aino Õispuu, Sõru algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Kaks mängijat on nööriotsast kinni. Nöör on nii lõdval, et keskkohast maha ulatub, ja seda keerutatakse ringi. Kolmas mängija on nööri keskpaigas. Keskpaigas olija hüppab selle aja sees üles, kui nöör jalge alt läbi läheb. Kes kauem hüppab, see on võitja.
Täisviide
ERA II 105, 262 (33) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Vidruka as., Uusi t. – Anette Uus, Palivere algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Mängijad istuvad pingi peal, üks jääb kesk põrandat. See paneb igaühele nimed. Kui selle nime öeldakse, mis sinul on, siis pead keerutama ringi. Kõige viimaseks öeldakse „Jeruusalemm põleb“, siis vahetatakse kohad. Kes üle jääb, see peab nimed panema ja jutustama.
Täisviide
ERA II 105, 263 (38) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Vidruka as., Uusi t. – Anette Uus, Palivere algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Tooja asub teatud kaugusele seinast. King asub seina ääres. Kinga külge seatakse niit, millel teine ots seotakse tooja kaela ümber. Et kinga ära tuua, selleks peab ta nii palju ringi keerutama, et king ta juurde jõuab.
Täisviide
ERA II 93, 700 (69) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Jääratta teevad poisid hulga peale. Vai taotakse jäässe, kuhu sisse vana ratas pistetakse. Ratta külge seotakse pikk udi ja udja külge kelk. Teised ajavad utjadega ratast ümber.
Täisviide
ERA II 95, 121 (23) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Jaani t. – Jüri Lamend, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Pidi ühe jala pääl, ühe koha pääl, aga ise ringi käändes tampima. Küsiti: „Mis sa sääl teed?“–„Mina tambin pipart, homme tuleva külalise, ülehomme suure saksa, kes mul kõige armsam, see tuleb täna.“ – „Kes on kõige armsam?“ Kui üteldi üks nimi mängijatest, pidi see minema, aga kui võõras, siis lõppes mäng sellega ära.
Täisviide
ERA II 96, 216 (6) < Karksi khk., Karksi v., Liiva t. – Marie Sarv < Ann Tomson, 59 a. (1935)
Mängijad istuvad reas pinkidel, arvult 10–15. Üks neist, Jeruusalemma-sõitja, määrab neile mõne asja nime, näiteks: „piits“, „vanker“, „look“, „kauss“, „kapsapää“ jne. Kui Jeruusalemma-sõitja nimetab mõne nime, siis peab see ringi pöörama, ja kui ta ütleb „Jeruusalemma“, siis keerutavad kõik. Kui ta ütleb: „Jeerusalemm põleb!“, siis vahetavad kõik kohad ära ja kes ilma kohata jääb, see on Jerussalemma-sõitja. Seda mängu mängitakse enamasti toas.
Täisviide
ERA II 96, 299/300 (1) < Paistu khk., Loodi v., Mõõnaste k., Rätsepa t. – Maria Sudajev, Õisu algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Osavõtjaid on paarisarv. Algul seisavad kahes reas nägudega vastamisi. Ridade vahe umbes süld maad. Nüüd hakkavad kõik laulma, tõstavad käed üles ja mõlemad read lähevad üksteisele vastu, kuni käed puutuvad kokku. Nüüd lasevad kõik põlvest niksu allapoole. Sellejärele lasevad käed alla ning lähevad taguspidi oma kohale tagasi. Selle tegevuse juures kõik laulavad laulu: Meie kujume kangast kallist villasest lõngast. Nüüd lähevad jälle kõik üksteisele vastu, aga õige ruttu võtavad vastamisi üks ühest ja teine teisest reast üksteisel käealt kinni ning keerutavad ühe ringi ja lähevad jälle ruttu oma seisukohale tagasi. Selle juures laulavad jälle: Lõnga toome, lõime loome, paneme süstikud käima. [noot]
Täisviide
ERA II 107, 439/41 (4) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Elvi Veskemäe, s. 1916 (1936)
Mängijad istuvad ringis. Üks on aga ringi keskel, kes jutustab lugu „Vanasti oli vaar ja vaaril oli moor.“ Kui nüüd mõni ringisolija teeb häält, siis see annab pandi, mida muidugi pärast pidi välja lunastama. Seesolija jutustab: „Vanasti oli vaar ja vaaril oli moor ning mooril oli poeg. Nad sõitsid linna. Teel läksid nad sisse Seasaare kõrtsi.“ Niikui jutustaja ütleb sõna „Seasaar“, tõusevad kõik ringisolijad püsti, keeravad ringi ümber ja istuvad jälle tagasi oma kohale. Selle aja sees katsub jutustaja istuda mõne ringisolija asemele, kes siis läheb jälle jutustaja asemele. Ei saa jutustaja kellegi asemele istuda, siis annab pandi ning jutustab jälle lugu edasi, nii et jutus tuleb välja „Seasaar“, kus keeratakse ringi – et jälle katsuda asemele istuda.
Täisviide
ERA II 107, 458/9 (14) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe, s. 1909 (1936)
Selles mängus võib ikka olla ükskõik kui palju lapsi. Seda mängitakse rohkem väljas. Üks lastest jäeb viskama. See määratakse niimoodi sisse, et mõni loeb ükskõik missuguse värsi, kas: „Üks väike valge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina oled sest süüst prii!“ Kellele sõna „prii“ langeb, see hakkab teisi keerutama. Nimelt võtab ta ühe mängija käest kinni ja viskab teda keerutades. Keda on ta visanud, see peab jääma nii, kuidas ta on jäänud. Kes on jäänud kõige ilusamini, see jääb uuesti viskama.
Täisviide
ERA II 97, 85 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Umbes kaheksa last on koos. Üks lastest võtab kellegi ja keerutab teda ümberringi. Lahti lastes säeb see end mõnda poosi: kas tantsitariks või mõneks muuks kujuks. Kui ta kõik läbi keerutab, valib ta säält temale kõige enam meeldivama kuju, kes jääb siis järgmiseks keerutajaks.
Täisviide
ERA II 98, 497 (1) < Tartu l. – Linda Härman, Tartu l. VI algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijaid 8–10. Üks mängijaist valitakse „tõmbajaks“. Kõik seisavad reas. Nüüd tõmbab tõmbaja järgimööda igat mängijat kättpidi. Tõmmatu jääb sinna koha peale liikumatult seisma, kuhu ta tõmmates juhtus. Nüüd valib tõmbaja ühe kõige ilusamas asendis oleva „kuju“. See kuju saab nüüd tõmbajaks. Kes 5 korda on tõmbaja olnud, on kujumängu võitnud. Kui on mingisugust eset ehk midagi magusat, siis saab võitja selle omale.
Täisviide
ERA II 98, 603 (21) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad istuvad kõik ringis, üks seisab keskel ja läheb ühe ringisolija juurde ning ütleb: „Kivinaaber, anna aset!“ See ütleb: „Mine teise tallu!“ Nii käib keskelolija kõik ringisistujad läbi. Nüüd tõusevad kõik püsti, keerutavad üksi ja loevad: „Kivinaaber, anna aset, kivinaaber, anna aset, kivinaaber, anna aset!“ Nii loevad nad, kuni see endine küsija ütleb üks, kaks, kolm; ja kõik istuvad. Kes kõige viimaseks jääb, saab küsijaks. Märkus: Küsijat võib ka liisuheitmise teel valida, siis kui kaks on viimaseks jäänud.
Täisviide
ERA II 102, 492 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Räpometsa k., Rooksu t. – Alice Kallas, Sammuka algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
On pikk nöör. Neid nööri otsi peavad lapsed kõvasti kinni ja keerutavad hästi kiiresti. Nööri keskel seisab üks laps ja see peab nii hüppama, et nöör talle külge ei puutu, sest see nöör käib vahetpidamata tal üle pää ja alt jalgu. Kui see nöör lapse külge puutub, siis tuleb see nööriotsa peos pidama ja nööri keerutama ja otsast läheb siis teine laps jälle üle nööri hüppama.
Täisviide
ERA II 102, 804 (10) < Põlva khk., Aleksandri v., Raiste k., Katlasoo t. – Lisbet Rikand, Väimela algkooli õpilane < Alvine Rikand, s. 1887 (1935)
Tegelased on vana juut, hobune, vanker, piits, tee ja Jerusalemm. Üks on jutustaja, kes seletab, kuidas vana juut läks reisima Jerusalemma. Kui jutustaja nimetab „juut“, keerab ta kaks korda ümber, aga kui „vana juut“, siis keerab ta kolm korda, teised tegelased aga üks kord. Ja kui juut hüüab „Jeruusalemm põleb!“, siis peavad kõik endale istmekoha otsima, ja kes ilma jääb, peab uueks jutustajaks olema.
Täisviide
ERA II 103, 207 (1) < Setu, Meremäe v., Lutja k. – Marta Uggur, Puista algkooli õpilane < emalt (1935)
Mängijaid võib olla kui palju tahes. Võetakse kätest kinni, tehakse ring ning käiakse ringiga ümber nii ruttu, kui ruttu saab. Kes ümber sõõrutamisest maha kukub, see on mädamuna. Kes kõige viimaseks jääb, see on kuldmuna.
Täisviide
ERA II 103, 416 (8) < Setu, Vilo v., Parkanova k. – Ivan Luige, Truba algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Jää pääl tehti ka nn. „püürhällü“. Mõnele suuremale tasasele jääväljale külmetati tugev ritv jää sisse, panti ridva otsa ratta „tsõõr´“ või ratta rumm. Ratta külge kinnitati õige pikad latid kelkudega. Ümber aeti keppidega ratast pöörates. See sõit saavutas vahel väga suure kiiruse ja oli sellega rohkem suurte poiste eralõbu.
Täisviide
ERA II 103, 511 (45) < Setu, Meremäe v., Küllätüvä k. – M. Pihlapuu < H. Heering, 65 a. (1935)
Tehakse ring. Pannakse igaleühele linna nimi ja siis keegi jääb ringi sisse. See räägib mõnest linnast, mis sääl tehakse või midagi teist. Missugust linna ta nimetab, siis see peab ühe korra ümber keerutama. Kes ei keeruta, see annab pandi. Ja kui ta ütleb, et Jeruusalemm põleb, siis vahetatakse kohti. Kes kohata jääb, see läheb jälle ringi sisse ja hakkab sääl linnadest rääkima.
Täisviide
ERA II 103, 611 (1) < Setu, Petseri v., Lazarevo k. – Anna Kitsemägi, Lazarevo algkooli õpilane, 14 a. (1935)