1
30
15
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Hiiglasemängu mängitakse kividega. Igal mängijal on viis paari ümmargusi sõrmeotsa-suuruseid kive. Mängijate arv pole tähtis. Kõik mängijad panevad kivid ühte hunnikusse, üks mängija võtab need kivid pihku ja viskab üles, püüdes käeseljale kive. Kivid, mis jäävad käeseljale püsima, nendega tuleb katsuda mängida ülejäänud kivid maast ära. Mängimine seisab selles, et visatakse üks kivi üles ja võetakse sel ajal maast niimitu kivi pihku kui saadakse ning nüüd veel püütakse ülesvisatud kivi ka sinna pihku. Läheb see ilma veata läbi, mängib edasi, võttes teise kivi, mis jäi püsima käeseljale. Nii peab nende kividega maast ära korjama kõik kivid, ja nii, et kive võttes ei liigutata neid, mis jäävad maha. Kui liigutatakse, on „vilka“ – ja kivid, mis veel maas, saab endale mängimiseks järgmine mängija.
Ülejäänud kivid, need, mis eelmise mängija käeseljale jäid ja mis nendega maast ära võeti, jäävad eelmisele mängijale, jne.
Kui aga ei tule mängimises „vilka“ (tähendab, see mängija korjab kõik kivid maast üles, ilma et mõned sääljuures liiguksid, või jälle püüdes kivi õhust, see maha kukuks), siis on see mängija teinud ühe „sarve“. Mängib see edasi, nagu alguses hakkas, kuni „vilka“ tuleb, siis annab kivid järgmisele. Kui saab üks mängija kuus „sarve“ valmis mängida, öeldakse, et pool põtra on valmis; kui saab 12, öeldakse, et terve põder; kui saab 24, et 24 sarvega põder, jne. Lõpuks on võitja see, kellel on kõige rohkem „sarvi“ mängitud.
Seda mängu mängiti umbes 50 aastat tagasi ja mängitakse ka vahel nüüdsel ajal väga haruldasel juhul.
Täisviide
ERA II 89, 155/7 (90) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Tapa l
Koguja
Leida Böckler
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Hiiglasemäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 155/7 (90)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Tapa l
Järvamaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängukivid olid korjatud kruusast, parajad ilusad ümarikud kivid, hiljem tarvitati selleks otstarbeks kipsist valatud täiesti ümarikke kivikesi. Mängiti viie kiviga. Koolis keelati kivimäng ja kivide kaasaskandmine, nagu sulemängki, kui see hakkas rohkem laste huvi köitma kui õppimine.
Kümme kivi. Mängijate alammäär on kaks. Visatakse õhku kõik viis kivi ja püütakse need käeseljale, sealt jälle pihku. Mitu kivi jääb viskajale pihku, niimitu kümmet punkti peab mängija saavutama mängu lõpuks. Mängul on kümme tehet, mida hakatakse sooritama järjekorras, iga tehte vahel on kivide käe peale viskamine ja pihku püüdmine, mis näitab, mitu punkti saavutas mängija selle tehtega. Enne lepitakse kokku, mitu punkti annab iga pihkupüütud kivi. Mängija annab kivid siis teisele edasi, kui tal on tehte sooritamisel viga juhtunud. Mängu võitja on see, kes saavutab kõige enne oma punktide arvu.
Kana. Mängu põhimõte on sama, mis eelmiselgi, ainult tehted erinevad.
Nimeta kivimängudest tarvitati veel kivide õhkupildumist, püüdes üht ja visates teist sama käega üles.
Täisviide
ERA II 89, 498/500 (38–38c) < Koeru khk., Väinjärve v., Aruküla, Salu t. – Ilse Roman, Koeru algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Koeru
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kivimängud
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 498/500 (38–38c)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Koeru
Järvamaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Viiekivi mängu mängiti viie väikese sileda kiviga. Kõigepealt tuli kindlaks määrata, mitme peale keegi mängib. Selleks veeriti. Veerimine seisis selles, et kivid pandi kõik parema käe seljale ja siis visati üles ja püüti neid kinni sama käe peosse. Iga kinnipüütud kivi luges 10 eest. Nii et, kui keegi sai veerimisel kätte 3 kivi, siis pidi ta mängima kolmekümne peale. Mängu alustas see, kes sai veerimisel kõige suurema arvu, siis tuli järgmine jne.
Mängides tulid kõigepealt ühed. Kõik kivid visati lauale laiali, üks kivi võeti ära ja visati üles. Selle aja jooksul, kuni üles visatud kivi tõusis ja jälle langes, pidi maast üks kivi pihku haaratama ja langeva kivi ka veel samasse pihku püüdma. Siis pandi üks kividest lihtsalt kõrvale ja teisega toimiti samuti, kui eelpool kirjeldatud. Kui kõigi nelja kiviga oli nii tehtud, siis tulid kahed. Kivid visati kõik lauale ja üks võeti siis ära. Oli muidugi soovitav, et oleks oldud nii osav, et kahtede korral oleks saadud kivid nii visata, et kaks neist oleks seisnud võimalikult ligistikku, näiteks:
Viies tuleks siis ära võtta, üles visata ja tema tõusu ja languse ajal haarata kaks kivi korraga maast pihku, ja enne, kui ülesvisatud kivi jõuab alla lauale langeda, tuleb ta kinni püüda varem haaratud kahe kivi juurde.
Siis pannakse kaks kivi kõrvale ja toimitakse teise mahajäänud paariga samuti kui eelmisegagi.
Nüüd tulevad kolmed. Jällegi visatakse kõik kivid lauale, kuid nüüd võetakse ära kaks kivi. Üks pannakse lihtsalt kõrvale, teine visatakse üles ja siis haaratakse maast kolm kivi korraga pihku ja püütakse samasse peosse ka langev kivi.
Järgnevad neljad. Neljade korral võetakse kõik 4 kivi pihku. Viies kivi hoitakse alul sõrmede vahel, visatakse siis üles ja sel ajal, kui kivi tõuseb ja langeb, peab lauale pandama 4 peos olevat kivi ja siis veel kinni püütama ka ülevalt langev kivi. Selle kivi kätte saanud, tuleb ta uuesti üles visata ja siis maast haarata need neli kivi ja püüda kinni ka ülevalt langev kivi.
Siis tulevad viied. Kõik viis kivi visatakse lauale laiali. Võetakse siis laualt üks kivi ja visatakse üles. Selle tõusu ja languse ajal võetakse laualt pihku üks kivi ja püütakse kinni ka langev kivi. Laualt võetud kivi jäetakse peosse ja sinna korjatakse samal viisil nagu saadi esimenegi kivi, kõik ülejäänud. Kui viied on läbi, siis veeritakse jälle samal viisil, nagu mängu algulgi, ainult nüüd ei loe iga kivi mitte 10, vaid 2. Kui saadakse veerimisel pihku 4 kivi, siis on mängitud 8. Siis hakkab mäng jälle ühtedest peale ja kestab niikaua, kui saadakse läbi see arv, millega mängu oli alatud. Muidugi ei saa esimene mängija alati kohe ühekorraga oma mängu lõpuni viia, sest ta võib „anda“. Andmine seisab selles, et mängija ei saa iga kord nii toimida, nagu on mängus nõutud. Võib näiteks juhtuda, et ta ei suuda kivi lennust kinni püüda ja see langeb lauale jms. Anda võib ka „lipsu“ ja „näki“ korral. Lips seisab selles, et kivi, mis ülevalt pihku püütakse, peost veel ülesse põrkab. Näkkimine on seesugune nähtus, et mängija ei saa kivi maast kätte ja püüab teda mitu korda järjestikku haarata. Lips ja näkk loevad ainult siis andmistena, kui see on mängu alul öeldud.
Kui keegi valesti mängib, siis öeldakse talle: „Sa andsid.“
Pärast veerimist küsitakse: „Kui palju sul mängitud on?“
Kive tuli maast tasa võtta, sest teised kivid ei tohtinud seejuures liikuda. Kui liikus, siis teine mängija kohe „võttis“, s.t. mängis edasi.
1. Olen näinud veel kivimängudest pikka kümmet, kuid ei mäleta, kuidas seda mängiti.
2. Kividega ei lubatud lapsi paljudes kohtades mängida, sest öeldi, et kividega mängimisest tulevat nälg. Kord ammugi olnud ka kangesti moes kividega mängimine ja siis tulnudki nälg meie maale.
Täisviide
ERA II 90, 174/9 (88) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide l
Koguja
Helene Neumann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kivimäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 174/9 (88)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide l
Järvamaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Harilik mäng
Valitakse viis ühesuurust väikest kivi. Mängijaid võib olla niipalju kui tahes. Enne mängimahakkamist „tilbitakse“ ehk katsutakse, mitme peale igaüks mängima läheb. Seda tehakse nii: võetakse kõik kivid pihku ja visatakse üles, sääljuures keeratakse käeselg ülespoole, visatakse käeseljaga üles ja püütakse uuesti pihku. Mitu kivi pihku jääb, nii mitme kümne peale hakkab mängija mängima: näiteks jääb kaks kivi pihku, mängib mängija 20-ni. Siis, kui kõik on tilpinud, hakkab kõige enne see mängima, kes kõige rohkema peale läks mängima. See viskab kivid laiali, võtab ühe kivi ja viskab õhku, sääljuures võtab maast ühe kivi ja püüab õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd jäi pihku kaks kivi, teise paneb kõrvale ja mängib eelmise kombel kõigi kolme ülejäänud kiviga.
Siis viskab jälle kõik laiali ja võtab jällegi ühe kivi, viskab õhku ja nüüd võtab maast kaks kivi korraga (kui kivid on laiali, siis peab kaapama ehk noppima) ja püüab õhus oleva kivi kinni, nii et pihku jääb kolm kivi, siis püüab ka teise paari kive kinni.
Siis viskab jälle kõik laiali ja mäng läheb endiselt, kuid nüüd tuleb võtta maast korraga kolm kivi enne ja üks pärast, või üks enne ja kolm pärast.
Siis tulevad neljad. Kõik kivid võetakse pihku, nende hulgast visatakse üks pöidla ja esimese sõrme abil õhku, teised lastakse maha ja püütakse ülesvisatud kivi kinni, visatakse uuesti ja võetakse maast kõik neli kivi ja püütakse uuesti kinni.
Siis tilbitakse jälle. Esimese korra ajal saab pooled juurde: jääb neli pihku, saab kaheksa, jääb viis, siis kümme jne. Ja siis mängitakse uuesti. Järgmise korra tilpimise ajal arvatakse eelmised juurde, näiteks sai esimese korra ajal kümme, teise ajal neli, siis kokku neliteist, jne.
Kui enne mängimahakkamist keegi mängijaist ei saa tilpimisel kivi pihku, võib ta uuesti visata kolm korda ja alles siis jääb vahele.
Mängu keskel võib juhtuda aga ka õnnetust, tal võib minna „vilka“, näiteks ei saa ta esimest kivi maast nii ruttu võtta ja õhkuvisatud kivi kukkus maha, aga mitte mängija pihusse, siis läksid ütlesid „vilka“ ja ta peab järjekorra järgmisele mängijale mängida andma. Lähevad talle aga kahe korra püüdmise ajal, siis lähevad „vilka katsid“, juhtub õnnetus kolme ja ühe püüdmise ajal, siis lähevad „vilka kolmid“, ja juhtub neljandate võtmise ajal, siis lähevad „vilka neljandad“. Ka võib õnnetus juhtuda tilpimise ajal, ka siis peab mängukorra ära andma ja ootama, kuni järg jõuab jälle sinuni. Siis ei hakata mitte otsast peale mängima, vaid mängitakse järje pealt edasi, kuni jõuad teatud summani – mitmeni mängima mindi. Mängida saab sileda väikese muruga maa peal või riide peal, mis hästi sirgu tõmmatud.
Piiu korjamine. (Pihku korjamine)
Mäng algab nii nagu eelmine. Valitakse kivid ja tilbitakse. Mängima hakkab jällegi see, kes kõige rohkema peale mängima läks. Ta viskab jällegi kivid laiali, võtab ühe ja viskab õhku, võtab maast ühe teise kivi ruttu ja püüab esimese õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd ei pane ta mitte teist kivi maha, nagu eelmises mängus, vaid jätab piiu ja kogub nii kõik kivid pihku. Samuti ka „katside“ juures ja „kolmide“ ja „neljadega“ ei visata maha, vaid jäetakse piiu. „Vilka“ läheb selles mängus ka siis, kui unustab ära ja viskab kivid maha ega kogu piiu. Muidu mängitakse samuti kui eelmist mängu.
Neid kõiki mänge mängitakse ühesuguste ümmarguste kividega. Selles mängus käib tilpimine teisiti. Kõik kivid võetakse pihku ja visatakse üles, sääljuures puudutatakse käega maad ja siis püütakse kivid kinni. Mitu jällegi pihku jääb, niimitme peale minnakse mängima. Siis pannakse jälle kivid laiali, võetakse üks, visatakse üles, selle aja sees võetakse maast teine ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nüüd visatakse aga mõlemad kivid üles ja võetakse maast kolmas kivi ja püütakse ülesvisatud kaks kivi kinni. Siis visatakse kolm kivi üles ja võetakse maast neljas ja siis püütakse ülesvisatud kolm kivi kinni. „Katside“ juures ka ei jäeta kaht kivi maha, vaid visatakse teine kord kolm kivi üles. Samuti ka „kolmide“ juures. „Neljade“ juures võetakse kõik kivid pihku. Üks pannakse pöidla alla, teised neli visatakse üles ja pöidla all olev kivi lastakse maha. Siis püütakse ülesvisatud neli kivi kinni ja visatakse uuesti üles, võetakse maast kivi ja püütakse teised kinni.
Siis tilbitakse, nagu mängu alguses öeldud. Esimese korra mängu keskel tilpides saab pool juurde, teistel kordadel arvatakse eelmised juurde. Mängus tuleb „vilka“ siis, kui mängu seaduste või korra vastu eksid või unustad, nagu eelmisteski.
Mahajätmine
Selles mängus tilbitakse nii nagu eelmises. Siis visatakse jälle üks kivi üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis ei panda seda teist kivi maha ega visata üles, vaid jäetakse pihusse, niikaua kuni võetakse maast teine. Siis jätab selle esimese maha ja püüab üles visata. Nii et alati on üks kivi peos üleliigne (s.t. peale ülesvisatava kivi). „Katside“ võtmise ajal on kaks peos ja kolmandate võtmise ajal üks ehk kolm – kumma enam võtab. „Neljad“ on samuti kui esimeses mängus. Mängu seadused samad.
Piibutobi
Selles mängus tilbitakse alguses ja ka mängu keskel nii: võetakse kivid pihku ja visatakse käeseljale, siis visatakse üles, pannakse käsi toru moodi ja püütakse nii kinni. Siis algab mäng nii nagu esimeses mängus, ainult selle vahega, et püütakse toru moodi hoitud käega kinni ehk lastakse kivid „piibu tobisse kukkuda“.
Neid mänge mängitakse ka nüüd (peamiselt karja juures, kuid ka koolis ja kodus), kuid neid on ka minu ema mänginud.
Väravaalune ehk „ema“
Ennem tilbitakse. Siis visatakse kivid laiali ja pahem käsi pannakse värava moodi kivide taha. Siis nimetab kaasõpilane või mängija „ema“ (näiteks on „ema“ märgitud x). Siis hakkab mängima. Viskab viienda kivi üles ja lükkab ükshaaval või korraga kivid väravast läbi ja püüab kivi kinni. Ka võib mitu korda lükata. See aga, mis on „emaks“, peab ühekorraga ja kõige viimati alla lükkama. Siis pannakse ka visatav kivi värava alt läbi teiste juure, võetakse värav ära ja võetakse üks kivi, visatakse üles, võetakse maast kivid ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis tilbitakse nagu eelmistes mängudes. „Vilka“ läheb siis, kui puudutab „ema“ enne, kui kõik teised ei ole värava taga, või ei saa „ema“ ühe korraga värava taha lükata, või mõne muu puuduse juures, mis ei vasta mängu reeglitele.
Alguses proovitakse, mitu korda keegi saab mängu läbi mängida, selleks tilbitakse. Kui jääb neli kivi käe peale, siis saab neli korda läbi mängida. Esiteks mängitakse „sutsud“. Kivi visatakse üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni, nii et kivi mitte teise vastu ei käi ja krõpsu ei tee. Nii kõik neli kivi läbi.
Siis tulevad „krõpsud“, neid võttes peab kivi teise vastu kukkuma ja krõpsu tegema.
Kui need on võetud, siis tulevad „vilkad“. Kivi visatakse üles, katsutakse üht kivi (aga ei võeta pihku) ja püütakse ülesvisatud kivi. Samuti ka teise korra, teise kiviga, siis visatakse kivi jälle üles, nüüd aga võetakse mõlemad kivid maast ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Nii ka teise paari kividega.
Nüüd tulevad „keellimpsud“. Need mängitakse nagu „sutsud“, ainult selle vahega, et enne ülesvisatud kivi püüdmist puudutatakse käega keelt.
„Keellipmsude“ järele „vahetused“ ehk „mahajätmine“, nagu eespool kirjeldatud mahajätmise-mängus.
„Vahetuste“ järele tulevad „kop-kopid“. Visatav kivi täidab ikka oma kohust, ta visatakse üles, siis võetakse ruttu pihku, siis võetakse ruttu noppides kaks kivi ja siis püütakse ülesvisatud kivi kinni.
„Kop-koppide“ järel on „käepealsed“. Need tulevad ka niikui „sutsud“, ainult selle vahega, et enne maastvõtmist visatakse kivi käeseljale (õhkuviskamist ega muud erilist ei ole). Käeselja pealt visatakse üles, võetakse maast kivi ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nii ka teiste kolme kiviga.
Nende järel tulevad „sõrmilised“. Kivid visatakse laiali. Võetakse jällegi harilikult kivi maast ülesvisatud kivi abil ja pannakse vasaku käe pöidla ja esimese sõrme vahele. Samuti ka teine kivi, mis pannakse esimese sõrme ja keskmise sõrme vahele, kolmas keskmise ja neljanda sõrme vahele, neljas neljanda ja „väike-Antsu“ vahele. Siis visatakse kivi üles, võetakse pöidla ja esimese sõrme vahelt kivi, püütakse ülesvisatud kivi, visatakse uuesti üles, pannakse kivi, mis võeti pöidla ja esimese sõrme vahelt, maha, ja püütakse uuesti ülesvisatud kivi. Nii ka teiste sõrmede vahel olevate kividega. „Vilka“ läheb kõikide vääratuste juures, mis mängus ei ole lubatud. Neid kaht viimast mängu mängitakse Viinistul Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Täisviide
ERA II 90, 548/57 (16–22) < Kuusalu khk. < Paistu khk. – Alide Treiman, s. 1921, Viinistu algkooli õpilane (1935)
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
Alide Treiman
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mänge kividega
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 548/57 (16–22)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Kuusalu
Harjumaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängitakse viie kiviga. Enne visatakse jällegi. Siis pannakse üks kivi maha ning üks võetakse paremasse pihku, käes olev kivi visatakse üles. Siis võetakse maast üks kivi ning püütakse ülesvisatud kivi kinni. Seejärel pannakse mõlemad kivid maha ning võetakse üks uus kivi. See kivi visatakse jälle üles ning võetakse maast kaks kivi. Seejuures püütakse jällegi ülesvisatud kivi kinni. Siis pannakse kolm kivi maha ning neljas visatakse üles. Järgmisel korral pannakse neli kivi maha ning visatakse viies kivi üles. On neli kivi maast ära võetud, võetakse viis kivi pihku ja visatakse üles. Käsi keeratakse ümber, kivid visatakse üles ja püütakse pihku. Siis hakatakse jälle kive maast ära võtma. Kui mõni ei saa kõiki kive ühekorraga maast ära võtta, hakkab teine mängima.
Täisviide
ERA II 90, 715/6 (30) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
Helmi Meimer
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Part
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 715/6 (30)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Kuusalu
Harjumaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Viiskivi mängitakse nii. Üks kivi võetakse pihusse ja neli kivi jääb maha. See kivi, mis pihus on, visatakse üles ja maast võetakse üks kivi kätte ja püütakse see kivi kinni, mis üles visati. Nõnda võetakse kõik kivid kordamööda maast kätte, iga kord üht kivi üles visates. Selle järel pannakse jälle neli kivi maha ja üks kivi võetakse kätte. See, mis käes on, visatakse üles ja võetakse maast kaks kivi kätte. Selle järel jälle kaks kivi, üht kivi üles visates. Sellejärel visatakse kivid uuesti maha ja üht kivi üles visates võetakse kolm kivi maast ära. Üks kivi võetakse nii kui esimesedki – neid nimetatakse „kolmandateks“. „Neljandad“ on nii: kõik viis kivi võetakse kätte, üks kivi visatakse üles, neli kivi pannakse maha, ülesvisatud kivi püütakse kinni. Kinnipüütud kivi visatakse uuesti üles ja maast võetakse neli kivi ära.
Viimaks on veel loosimine. Loosimisel võetakse viis kivi kätte, need kõik visatakse üles, siis keeratakse käeselg pealepoole ja lastakse kivid kukkuda käe peale. Kukuvad kõik kivid käe peale, saab viis. Seda mängitakse mitmekesi. Esiteks loositakse, kui palju keegi mängib. Kes loosib kõige rohkem, hakkab kõige enne mängima.
Täisviide
ERA II 91, 111/2 (3) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k., Jaagu t. – Markus Ots, Neeme algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
Markus Ots
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Viiskivi
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 91, 111/2 (3)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Jõelähtme
Harjumaa
kividega mängimine
liisuvõtmine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Tiitsude all tuntakse suurt karja isenimelisi mänge. Kõige esiteks on nagu viiskivide mängimiselgi „esimesed“, „teised“, „kolmandad“, ja neli korda tehakse „neljandaid“. Selle järel on tutsud, kus ei tohi ükski kivi klopsuda. Klopsudel peavad jälle kõik kivid klopsuma, sellejärel pannakse iga sõrme vahele üks kivi, nende nimed on sõrmide vahed. Selle järel võetakse ükshaaval kivid sõrmede vahelt ja pannakse maha ära, iga kord üht kivi üles visates. Selle järel on juudijulgad. Käsi pannakse mitte kuigi tugevasti kokku, vaid sõrmede vahele jääb avaus, sinna pannakse kivid sisse, selle järel üht kivi üles visates lüüakse käe peale ja ükshaaval kukkuvad kivid. Selle järel on sepikud: üht kivi üles visates võetakse esiteks üks kivi maast, sellejärel visatakse kaks kivi üles ja maast võetakse üks kivi, sellejärel võetakse veel üks kivi maast ja kolm kivi visatakse õhku. Selle järel on paha mäng. Kaks kivi visatakse üles nii, et teine kivi kukub teise kätte ja üks kivi võetakse maast juurde paremale käele, siis jälle üks teine teise kätte ja üks kivi maast, niikaua kui kivid otsa lõpevad.
Selle järel on hea mäng: kord võetakse maast üks kivi ja visatakse üles, see lastakse teise kätte kukkuda. Nõnda järgimööda, kuni kõik kivid teises pihus. Selle järel on tipi nipid. Üks kivi visatakse üles ja üht kivi maast võttes nipitakse vastu lauda ja võetakse kätte, püüdes kinni seda, mis visati üles, nõnda kuni kõik maast käes on. Selle järel on vahetused. Esiteks võetakse kaks kivi kätte, üks visatakse üles ja teine maas vahetatakse ära ja ülesvisatud kivi püütakse kinni. Selle järel on kõrged käed: kivi visatakse hästi kõrgele ja maast võetakse üks kivi, see pannakse ruttu teise kätte ja kõrgele visatud kivi püütakse kinni. Selle järel on madalad käed: see mängitakse, nagu kõrged käed, ainult et kivi visatakse madalamale. Selle järel on ümberkäed: need on nagu esimesed, ainult käsi käib ümberringi. Viimane on veel väravasse ajamine. Käsi pannakse esiteks palitu või mille peal mängitakse, sinna peale, nii et avaus jääb sõrmede alla. Üht kivi üles visates aetakse kivid kõik käe alla ja siis võetakse kivid kõik korraga maast ära.
Täisviide
ERA II 91, 113/5 (4) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k., Jaagu t. – Markus Ots, Neeme algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
Markus Ots
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Tiitsud
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 91, 113/5 (4)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Jõelähtme
Harjumaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kivikeste mängusid ei ole ma oma lapsepõlves näinud, siis vanad inimesed keelasid lapsi: „Ärge mängige kividega, siis tuleb leivanälga. Kui lapsed mullaga mängivad, siis kasvab leib hästi!“ Kirjutan vennatütre Helmi Poomi jutustuse järele neid mänge, mis ta koolis teiste laste käest on õppinud.
Kitse loosimine. Viis kivi saab üles visatud ja käeselg ülespoole pöördud. Mitu kivi käeseljale kukub, need saavad jälle üles visatud ja altkäe kinni püütud. Kui kõik kivid altkäe kätte saab, saab nende arv kahekordseks arvatud, näiteks: püüad kolm kivi, arvatakse kuus kivi. Kes altkäe ei saa löödud, võib ka pealtkäe lüüa, aga siis on arv ühekordne.
Kellel see segamini läheb, peab kivid teise kätte andma. Kui teisel õigesti läheb, hakkab ta mängima; kui tal ka segamini läheb, loosivad uuesti.
Kumb enne kivid käest ära on saanud, see on võitnud. Mäng kestab niikaua, kui mitme „kitse“ peale on arv võetud.
Algus: üks kivi üles visata, teine maast üles võtta ja see kinni püüda, mis ülalt kukub. Teine peost ära kõrvale panna ja uus võtta, mis ka üles visatakse ja jälle kinni püütakse. Seda tehakse niikaua kui kivid läbi, et uusi enam võtta ei ole. Teist korda saab üks kivi üles visatud ja kaks maast võetud ja kaks käest ära pandud. Kolmat korda: üks üles visatud ja kolm maast võtta, kolm käest ära panna. Neljandaks: loopimine. Siis visatakse kivid ükshaaval üles ja püütakse teise käega kinni. Viiendaks: peosse panemine. Visatakse üks kivi üles ja pannakse teine niikaua teise peosse, kui kivi ülalt kukub, mille peab kinni püüdma. Kuuendaks: klõpsuta. Üks üles visata ja teine maast võtta, ülaltkukkuja kinni püüda, aga kivid ei tohi üksteise vastu klõpsuda. Klõpsuga: niisama, aga kivid peavad klõpsuma. Seitsmendaks: vahetus. Visatakse üks üles ja võetakse maast teine, visatakse see üles ja endine lastakse peost maha, kuni kõik läbi on. Kaheksandaks: tiks. Üks üles visata ja üks maast võtta, kaks üles visata ja üks maast võtta, kolm üles visata ja üks maast võtta, neli üles visata ja üks maast võtta, siis on kõik kivid peos. Üheksandaks: oksendamine. Kõik viis kivi peos, üks visatakse üles ja üks lastakse maha kukkuda eestpoolt (pöidla poolt), visatakse jälle üks üles ja pannakse üks maha, kuni kõik läbi. Kümnendaks: sittumine. Tehakse niisama moodi, aga kivid pannakse tagantpoolt maha (väikse sõrme poolt). Üheteistkümnendaks: lõhkumine. Üks üles visata ja üks maast võtta ja mõlemad üles visata, kukkujaid mõlema käega püüda, et kummassegi peosse kivi tuleb. Parema käega peab enne veel ühe maast võtma ja mõlemad üles viskama ja jälle mõlema käega püüdma. Kuni kõik läbi on. Kaheteistkümnendaks: lauta-ajamine. Vasak käsi pannakse laudaks. Parema käega visatakse üks üles ja lükatakse üks lauta, püütakse ülaltkukkuja kinni, visatakse jälle üks üles ja lükatakse üks lauta vasaku käe alla, kuni kõik laudas on. Lautalükkamise juures ei tohi teiste külge puutuda, siis oled mängu segi ajanud ja pead kivid teise mängija kätte andma.
Täisviide
ERA II 92, 49/51 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom < Helmi Poom, s. 1921 (1935)
Maakond
Läänemaa
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
Emilie Poom
Esitaja
Helmi Poom
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kitsemäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 92, 49/51 (5)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Märjamaa
kividega mängimine
Läänemaa
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängitakse viie kiviga. Esimene, teine ja kolmas kord mängitakse niisama kui „Kitse“. Neljas kord: viskad ühe üles ja võtad neli maast üles, viskad ühe üles ja paned neli maha. Kui segamini läheb, annad kivid teise mängija kätte. Parlanka algusloos: visatakse viis kivi üles ja lastakse käeselja peale kukkuda. Mitu kivi käeselja peale kukub, iga kivi pealt saab kümme „parlankat“; kes altkäe püüab, saab kakskümmend iga kivi pealt. Lõpploos niisama, aga iga kivi pealt üks parlanka, altkäe kaks. Niikaua mängitakse, kui palju parlankasid alguses võeti. Kui viis kivi kõik käeseljale jäävad, siis pole tarvis vahel mängida, siis võib loosiga parlankad läbi mängida. Altkäe võttes saab alati poole rohkem. Kui algusloosil käeselja peale ei jää ühtki kivi, siis on viie peal. Kummal rohkem on, see saab enne mängima hakata.
Täisviide
ERA II 92, 51 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom < Helmi Poom, s. 1921 (1935)
Maakond
Läänemaa
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
Emilie Poom
Esitaja
Helmi Poom
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kivimäng. Parlanka
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 92, 51 (6)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Märjamaa
kividega mängimine
Läänemaa
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Partii mängimiseks peab viis kivi olema. Mängijate arv vaba, kuid mitte väga suur. Ka selles mängus loositakse jällegi kordamööda. Loosimist toimetatakse nii, et viis kivi visatakse üles ja püütakse neid püüda käeselja peale. Visatakse käeseljaga üles ja püütakse pihku. Mitu kivi kätte saadakse, nii palju mänge tuleb mängida. Kellel mängijate hulgast kõige rohkem mänge on, hakkab kõige enne mängima.
Mängus on „esimesed“, „teised“, „kolmed“ ja „partii“. „Esimesed“ käivad nii: neli kivi visatakse maha. Pihus olev kivi visatakse üles ja maast võetakse üks kivi ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Neli kivi võetakse kõik nii kordamööda maast ära.
„Teised“ käivad nii, et kaks kivi pannakse teine teise juurde maha, siis visatakse üks kivi üles ja maasolevad kaks kivi võetakse maast ära ja ka ülemine kivi tuleb kinni püüda. Nii tehakse ka teise paariga.
„Kolmed“ käivad nii, et kolm kivi pannakse nii maha, et küljed vastamisi ja üks natuke kaugemale. Siis üks kivi visatakse üles ja kolm kivi võetakse maast ära ja ülesvisatud kivi tuleb kinni püüda. Nüüd tuleb see üks kivi ka veel maast ära võtta.
„Partii“ tehakse nii: pihus on kaks kivi. Üks kivi visatakse üles ja teine pannakse maha. Ülesvisatud kivi püütakse kinni. Nüüd visatakse sama kivi jälle üles ja mahapandud kivi võetakse maast ära. Kes oma mängud kõige enne läbi saab, on võitja.
Täisviide
ERA II 92, 324/6 (2) < Hanila khk., Massu v., Kõera k., Kupja t. – Hilda Kuil, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Läänemaa
Kihelkond
Hanila
Koguja
Hilda Kuil
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Partii
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 92, 324/6 (2)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Hanila
kividega mängimine
Läänemaa
liisuvõtmine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad koguvad suure hulga kive. Kõik mängijad asuvad selle juurde. Keegi mängijatest võtab lasust väikese kivi ja viskab üles. Siis võtab ruttu teise ning katsub seda kivi kinni püüda. Kui see tal õnnestub, saab ta teise kivi endale. Kui aga tal teine kivi maha kukub, on see „hukkas“. Kui ühel mängijal hukka läheb, hakkab teine mängima. Kui suur lasu on otsas, läheb igaüks ühe lasu võrra edasi ning hakkab sealt mängima. Võitjaks jääb see, kelle kätte kogunevad kõik kivid.
Täisviide
ERA II 93, 509 (37:1) < Kihelkonna khk. – V. Alber, Taritu algkooli õpilane (1935)
Maakond
Saaremaa
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
V. Alber
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kõrvetis
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 93, 509 (37:1)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Kihelkonna
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
Saaremaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Võetakse viis kivi. Mängijad võtavad kordamööda kivid ja viskavad alguses peost käeseljale ja käeseljalt pihku. Kel pääle viskamist kõige rohkem pihku jääb, hakkab mängima. Viskab alguses kivid kuskile tekile laiali ja võtab nende seast ühe kivi: viskab õhku ja võtab siis kivi õhusolemise ajal ühe tekil oleva kivi ja püüab kivi õhust. Siis paneb ta ühe kivi kõrvale ja viskab, kuni kõik kivid läbi. Siis viskab jälle kivid tekile, võtab neist ühe, viskab õhku, võtab tekilt kaks kivi ja püüab kolmanda õhust; pärast jälle kaks. Siis viskab ta tekile jälle kivid, võtab alguses kolm ja pärast ühe, siis võtab jälle kõik neli korraga, püüab kivi, viskab ühe peosolevatest kividest õhku, paneb neli tekile ja püüab kivi. Kui nii on kõik neli võtet korratud, siis viskab ta kivid peost käeseljale ja pihku. Mitu kivi pihku jääb, niimitu „kümmet“ on mängitud. Kümneid on niimitu mängida, kui palju kive jäi käeseljale visates pihku. Kui aga korra läbimängimise järele proovides mitu kümmet on mängitud ja jääb rohkem kive kui kümneid, siis tuleb niimitu kümmet veel mängida, kuimitu kivi on rohkem. Kui ühel on mäng läbi, siis proovib võitja, mitu aastat on temale kaotajad „pimedad“ ja mitu aastat „turakud“. Üks kaotajaist viskab kolm kivi tekile. Siis näitab, missugune kivi tuleb õhku visata, ja ütleb, kas tuleb kahe võttega – „timp-tamp“ – teised kivid võtta, või ühe võttega – „kaaps“. Õnnestub see võitjal, siis viskab ta kive käeseljale – mitu kivi pihku jääb, niimitu aastat tuleb „pime“ või teise katsega „turak“ olla. Kui aga see ei õnnestu, siis mängib (mängivad) kaotaja(d) edasi. Ja kui kaotajad lõpetavad enne, kui võitja saab määrata turaku, siis on viik. Kui mängija teeb mõne vea, siis hakkab järgmine mängima.
Täisviide
ERA II 96, 541/3 (36) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Gennadi Tischler
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Nipski
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Noh, see mäng seisab selles: Otsitakse viis kivikest. Meie otsime viis ühesuurust kivikest põllu pealt umbes 3-sentimeetrilise läbimõõduga. Võivad ka olla ilusad väljatreitud munakesed, viis tükki. Mängijaid võib olla kui palju soovitakse. Esimene võtab viis kivikest, paneb maha, ühe kivi jätab kätte. Siis viskab selle, mille kätte jättis, õhku ja võtab ühe käega maast ühe kivi ära ja peab sellesama käega, millega kivi võttis, selle kivi kinni püüdma, mille ta enne üles viskas. Nii korjab ta kõik neli kivi maast üles, aga kui ta viskab õhku kivi ja võtab maast kivi ära ja ei saa (enam) seda kätte, mille ta enne õhku viskas, siis öeldakse, et on „hukas“. See tähendab, et on mänguvõime kaotanud, ta ei saa enam mängida, ning järgmine mängija hakkab mängima. Kui mängija mängib esimese mängu ära, võtab kõik kivid üksikult maast ära, siis järgneb teine mäng. Siis pannakse maha kaks kivi kõrvuti. Saab kaks paari, siis visatakse jälle üks kivi üles ja võetakse kaks kivi maast ära, püütakse ka ülesvisatud kivi kätte ja nii võetakse ka teine paar maast üles. Siis pannakse ühtekokku kolm, eraldi üks ja siis visatakse jälle üks kivi üles, võetakse maast üks kivi ära, püütakse õhkuvisatud kivi kätte ja siis visatakse kivi üles ning võetakse ka kolm kivi üles. Siis tuleb neljas mäng. Võetakse kõik viis kivi ühte kätte. Üks kivi visatakse üles ja pannakse neli kivi maha ja püütakse õhkuvisatud kivi kätte, siis visatakse jälle üks kivi üles ja võetakse kõik neli kivi üles ning püütakse õhkuvisatud kivi ka kätte. Nii kordub see viis korda. Siis tuleb viies mäng. Säetakse nagu esimesel korralgi neli kivi maha ja visatakse üks kivi õhku, siis püütakse kõik kivid maast kordamööda üksikult üles, aga siis, kui võtad maast üles kivi ja püüad õhust ka kivi ära, siis peavad maast võetud kivi ja õhust tulnud kivi üksteise vastu triksama. Kui ei triksa, siis on ta mänguvõime kaotanud. Siis tuleb kuues mäng. Säetakse kivid maha, üks kivi visatakse jälle õhku, võetakse maast kivi üles, püütakse ka õhust tulnud kivi kinni ühte kätte, aga õhust võetud kivi ei pea triksama maast võetud kiviga kokku. Nii võetakse kõik kivid üles ilma triksimata. Kui ühe kivi võtad ära, siis võib selle teise kätte ära panna, ja kui teise võtad ära, siis see teise kätte ja nii kolmas ja neljas kivi. Seitsmes mäng on, siis pannakse ühte kätte kõik neli kivi, üks visatakse üles. Seni kui ta õhus on, võetakse ruttu sellesama käega, millega kivi õhku visati, teisest käest üks kivi ja pannakse maha ja püütakse enne visatud kivi õhust kätte. Nii pannakse kõik kivid maha. Kui kõik kivid maas, siis visatakse üks kivi õhku, võetakse kõik neli kivi üles ja püütakse ka õhust endine kivi tagasi.
Täisviide
ERA II 103, 407/10 (3) < Setu, Vilo v., Parkanova k. – Ivan Luige, Truba algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Setumaa
Kihelkond
Setu, Vilo v
Koguja
Ivan Luige
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kivil käüminõ
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
Setumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängjet või olla’ katõst alostõh kon egah arvuh. Mängust tarvitadas sõrmõotsa suuru’ ja häste ilust viit höörikot kivikeist, „kivikot“. Mängitäs suvel moro pääl ja talvõl tareh põrmandohe laotõt pehme rõiva pääl. Mängjä’ istusõ’ kõik püürä maalõ, nii et keskpaika jääse tühi plats ja mäng algas. Kõkõ inne otsustadas mängu alostaja. Tuud tetäs niimoodu: Üts mängjä võt kõik kivigo’ hüvvä pekko. Üleültse mängitäs kõike neid kivimänga hüä käega’, vaehtõpääl õnnõ mõnõh mänguh tulõ appe ka’ kuri käsi. A muido pandasõ’ kurja kätte kivigo’ õnnõ. Ku mängvä’ suuremba tütarlatsõ’ vai poiskõsõ’, sis nuu pandva’ viil nii, õt tohi-i kur´a käega hüäkäe peoh säädä ka. A vaehtõpääl harino mängjä mängvä ka kur´a käega, sis piät kõik mängjä ka kur´a käega mängmä ja hüä käsi täüt kura käe asõnd. Kur´aga mängitäs nigo hüägage’, muidoge saa-i nii ruttu ja lät sagõhõmpa hukka. Ja viskas nää’ kõõ üles. Tuu ao seeh, ku kivi’ üleväh omma’, käänd tä käesällä päälepoole, nii õt kivigo’ alla satõh satase’ käesällä pääle ja jääsi’ sinnä’. Nuu’, mis käesälä pääle jäivä’, viskas tä sällägä’ ülest ja käänd siis ruttu peo ülespoole ja püüd nuu’ ülesvisado’ kivi’ pekko. Nuu, mis tä pekko sai, loetasõ’ ar. Nii tege kõrrast ega mängjä ja kiä kõkõ rohkõmp kivve pekko sai, tuu alostas mängu. I Mäng on „ütsi“. Mängjä, kel tul’ alostada’, võt kõik viis kivikest hüvvä kätte ja viskas nää’ sis kõik maaha. Sis võt tä maalõvisatõist kivvest üte kivigo hüvvä pekko, a tõõsõ’ jäävä’ maale samma paika, kohe nimä’ sattõva’. Noid õi tohi käega tõiste paika säädä’. Sis viskas mängjä tuu üte kivigo, minka tä maast võtt, üles ja haard tuu ao seeh, ku kivi üleväh om, maaholõvest kivekest ja püüd sis tuu üles visado kivigo tuu maast võõdõdo kivigo kõrvalõ pekko. Nii saa tuuhtõ pekko kats kivikot. Üte kivigo pand tä ar kurja pekko, nii õt hüä käe pekko jääse jäl’ üts kivik. Tuu üte viskas tä jäl üles ja haard üte maaholõva kivigo. Nii tege tä niikavan, kon’ kõik kivigo’ omma’ kur´a käe peoh ja maah olõ-i’ üttege’. A kiviket õi tohi’ mängjä mängo aigo üttege’ maalõ sata laskõ’. Ku kivik maale satas, sis om tuul mängjäl „hukah“ ja kivigo läävä’ tä kur´al käel olõva mängjä kätte. Tuu alostas ütsist pääle ja mäng nikavan, kon hukka lätt ja sis lätt mängukõrd jäl’ kõrrast peripäivä üte mängjä käest tõõsõ kätte. Ku kõrd saa läbi, ja kivigo’ saava’ jäl tuu mängjä kätte, kiä alost´, sis nakkas tuu tuud mängo, kua aigo täl hukka läts, jäl’ vahtsõlt otsast pääle mängmä ja mäng nikavan, kon hukka lätt. Ku täl tuusama mängu aigo jäl’ hukka lätt, sis tä tõõsõ kõrra aigo ka jäl’ nakkas tuudsamma mängo otsast pääle mängmä. Nii tegevä’ ka kõik tõõsõ’ mängjä’. II Mäng on „katsi“. Mängjä, kiä ütsi ar mäng’ ja hukka lää-i’, tuu nakkas mängmä katsi. Tä võt jäl’ kõik kivigo’ pekko ja viskas sis maalõ. Vali sis noide seest üte kivigo ja viskas tuu üles, sis haardõh tuu ao seeh, ku kivik üleväh, maast kattõ kivikest kõrraga ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo noide katõ maast võõdõdo kivigo mano pekko, nii õt hüä käe pekko saa kolm kivikot. Kats kivikot pand tä ar kurja pekko, a üte viskas tä jäl’ üles ja haard maast ka nuu’ kats viimäst kivvi ar’. Ku tä s´oo mängu ar’ mäng´, nii õt hukka õi lää’, sis nakkas tä mängmä III mängo – „kolmi“. Tuud mängitäs pia niisama ku katsige’, õnnõ niipallo om tõist, ku’ õt mängjä piät edimätse voori aigo, ku tä kivigo üles viskas, maast üte kivigo võtma, a tõõsõ viskamise aigo piät tä kolm kivigot kõrraga’ võtma, nii õt maalõ jää-i üttegi’. IV Mäng om „viitkutskõt“. Mängjä, kiä kolmi ar mäng´ ilma hukka minemälda’, nakkas tuud mängmä. Tä võtt kõik viis kivigot hüvvä pekko ja viskas näist üte üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, pand tä kõik nelli peoholõvat kivvi maalõ ja püüd sis tuu kivigo üles visada jäl sinnäsamma pekko tagase. Siis viskas tä jäl’ tuu üte kivigo üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, haard tä jäl’ maast kõik nelli kivvi kõrraga’ pekko ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo noide nellä mano pekko. Sis viskas tä jäl’ nisama nigu innege’, üte kivi üles ja pand tõõsõ nelli maalõ, õt peräst jäl üles võtta. Nii tege tä viis kõrda. Ku täl ütege kõrra aigo hukka lää-i’, s.t. ütege kõrra aigo ütske kivi maaha õi sata – vai ku tä maast haard neljä kivvi, a saa-i’ kõike kätte ja mõni jääse maalõ –, sis om ka’ niisama hukah ja tuu säädüs mass ega mängu aigo. Ku täl hukka lää-i’, sis nakkas tä viiedät mängu mängmä. A ku täl hukka lätt, olguke õt kas vai viiedä voori aigo, sis nakkas mängjä, ku’ kõrd timä kätte tulõ, õks edimätsest kõrrast pääle ja mäng, ku hukka lää-i’, kõik viis kõrda läbi. V Mäng om „katõkiviga“. Ku viitkutskõt ar’ mängit, sis nakkas mängjä timmä mängmä. Tä võt hüvvä kätte kats kivikot. Viskas sis üte üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh om, pand tä tõõsõ maalõ ja püüd sis ülesvisado kivigo’ jäl’ pekko tagase. Viskas tuu sis jäl’ peost üles ja võt maast tuu ao seeh sinnä pant kivigo ja püüd sis ka üles visado kivigo maast võõdõdo kõrvale pekko. Nii mäng´ tä viis kõrda. Kui täl sõs mängu aigo hukka lää-i’, sis tä alostas VI mängo – „trikso“. Mängjä võtt kõik kivigo’ pekko ja viskas maalõ. Vali sis noide seest üte kivigo ja viskas tuu ülest. Tuu ao seeh ku tuu üleväh, haard tä maast üte kivigo ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo tuu maast võõdõdo kivigo mano pekko, a nii, õt tuu satase’ tuu maast võõdõdo kivigo pääle ja triksahasi’. A ku tä satas pekko, nii et triksaha-i’, sis om hukah ja kõrd lät tõõsõ mängjä kätte. Ku mängjäl mõlõmba’ kivigo hüä käe peoh, sis pand tä üte ar kurja pekko ja tõõsõ viskas jäl’ üles ja haard maast üte kivi. Ja nii korjas tä, koni kõik kivi’ omma’ maast ar korädo’ kurja pekko. A õga kivigo aigo, miä tä maast võtt, piät üles visat kivik triksahamma, a ku tä ütege kivigo aigo triksaha-i’, sis om hukah. VII Mäng om „ilmo“. Mängjä, kiä trikso ar mänge hukka minemäldä’, nakkas timmä mängmä. Timmä mängitäs pia nisama ku triksoge’, a õnnege vastasossa. Nimelt õi tohi’ siin mitte ülesvisat kivik, ku tä maastvõõdõdõ kivi mano satas, mitte toolõ külge putto’ ja triksahtada’, vait timä piät sadama tuu kõrvalõ ja „ilmahtamma“. A ku tä siske satas nii pekko, õt triksahas, sis om tuul mängjäl hukah ja mäng lät tõõsõ kätte. VIII Mäng om „ütte pekko“. Mängjä võt kivigo’ pekko ja viskas nää’ sis maalõ. Noist maalõvisatõist kivikest vali ta üte ja viskas tuu üles ja haard eis sis, ku tuu üleväh, maast üte kivigo ja nüüd siis ka tuu üles visado kivigo tuu maast võõdõdõ kivigo mano pekko. Nii saa täl pekko kats kivikest. Üts kivik jääse niisama pekko, a tõõsõ viskas tä jäl üles, haard tuu ao seeh, ku tä üleväh, tuusama käega’ maast üte kivigo ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo maast võetuise kivikedõ mano, nii õt tuuhtõ pekko saa jo kolm kivikot. Sis viskas tä jäl’ noist kolmõst üte üles ja nii korjas tä nikavan, kon kõik kivigo’ omma’ üteh hüah peoh. Ku täl hukka õi lää’, sis tä nakkas mängmä. IX mängo „kattõ kätte“. Tää viskas kõik kivigo peost maaha ja vali noidõ hulgast üte kivigo. Tuu üte viskas tä üles ja haard sis, ku kivi üleväh om, maaholõvest kivikest üte ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo maast võõdõda mano pekko. Nii saa hüä käe pekko kats kivikot. Sis viskas tä hüä käega’ nuu’ mõlõmba kivigo üles ja haard sis tuu ao seeh, kunni kats kivvi üleväh, tuusama käega’ maast üte kivigo. Sis püüd tä ülesvisat kats kivvi katõ käega’, üte kivigo ütte, tõõsõ tõistõ pekko. Nii saa hüvvä pekko kats ja kurja üts kivik. A ku tä kõik kolm kivikest ütte pekko püüd, sis om täl hukah. Nuu’ kats kivikot hüäh käeh viskas tä sis jäl’ üles ja maast piät üte kivi ar haardma; nüüd tä püüd nää’ jäl, üte ütte, tõõsõ tõistõ pekko, nii õt mõlõmbahe pekko saa kats kivikot. Hüäst käest viskas ta jäl’ mõlõmba kivigo’ üles ja haard sis maast ar’ ka viimädse kivigo, püüdes eis’ kats ülesvisatot kivikot jäl, üte ütte ja tõõsõ tõistõ pekko. Nii saa sis kurja pekko kolm ja hüvvä kats kivikot. Noist kolmõst kivikost kur´ah käeh viskas tä kats üles ja püüd üte hüvvä pekko, a’ tõõsõ jäl’ kurja pekko tagase. Nii jäi kurja pekko viil kats kivikot. Nuu’ viskas ka tä mõlõmba’ üles ja nüüd üte hüvvä pekko, a’ tõõsõ jäl’ kurja tagase. Tuu üte kur´ah peoh viskas tä jäl üles ja püüd sis ka’ hüvvä pekko. Nii saa sinnä’ kõik viis kivikot. A’ ku tä, olguke kas vai perämätse kiviga ülesvisatõh timmä hüvvä pekko püüdä saa-i’ ja tä maalõ satas, sis om täl hukah ja tõõsõ korra aigo nakkas tä setä mängo jäl otsast pääle. A ku täl hukka õs lää, sis tulõ X mäng – „kõike kivvega“ ja tää nakkas timmä mängmä. Tä viskas hüäh käeh olõva’ kivi’ kõik maalõ ja vali noist üte. Tuu üte viskas tä üles ja haard tuu ao seeh, ku kivik üleväh, haard tä maast üte kivigo ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo tuu maast võõdõdo kivigo mano pekko. Nuu’ kats kivikot viskas tä mõlõmba’ jäl’ üles ja haardõh maast jäl’ üte kivigo, püüd nää mõlõmba’ maast võõdõdo kivigo mano hüvvä pekko. Nii saa sinnä kolm kivikot. Nuu’ kolm viskas tä kõik jäl üles ja haard maast jäl’ üte kivigo ja püüd sis ka nuu’ kolm ülesvisatot kivikot sinnä maastvõedo kivigo mano pekko, nii õt sinnä’ saa nelli kivikot. Sis viskas tä kõik nelli üles ja haardõh maast perämätse kivigo, püüd tä kõik nelli sinnä’ samma pekko tagase. Nii saava kõik viis kivvi hüvvä pekko. XI Mäng om „kivvevaeldus“. Mängjä, kiä kõike kivvega ar mänge ja hukka õs lää’, nakkas timmä mängmä. Tä viskas kõik viis kivvi hüäst peost maaha ja vali hindälle maasolõvest üte kivigo. Tuu üte viskas tä üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh om, haard tä maast üte kivigo ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo sinnä’ maast võõdõdo mano pekko. Sis viskas tä noist katõst kivist üte jäl’ üles ja tuu ao seeh, ku’ tuu üleväh om, pand tä rutto tuu tõõsõ kivigo maalõ ja võtt maast vahtsõ pekko ja püüd sõs ka tuu üles visado kivigo tuu maast võõdõdo mano pekko, nii õt sinnä’ saasõ õks kats kivikot. Üte viskas tä jäl’ ningu innege’ üles ja tuu ao seeh, kon’ tuu üleväh, pand tä tuu tõõsõ kivigo peost rutto maalõ ja võt maast pekko vahtsõ ja nüüd sis ka tuu üles-visado kivigo tuu maastvõõdõdo kivigo mano. Nii om sääl jäl’ kats kivikot. A ku tä peost vana kivigo maalõ pand, sis piät tä vahtsõlt pekko võtma tuu kivigo, miä viil peoh olõ-i olno’, a’ ku tä pekko haard tuu kivigo, mis om peoh jo olno’, sis om täl hukah. Ku kats kõrda ar’ jo vaeldõt, sis viskas tä katõst peoh olõvast kivikost jäl’ üte üles, tõõsõ pand maaha ja võt sis maast pekko jäl üte kivigo, perämätse, miä olõ-i peoh olno, püüd sis ka tuu üles visado kiviko pekko tagase maast võõdõdo kivigo mano. Sis saa hüvvä pekko nigu innege’ jäl’ kats kivikest. Üte noist viskas tä jäl’ üles ja tuu ao seeh pand ta tõõsõ maalõ, tõmmatõh tuuga ka maaholõvet tõise kivikot kuumballõ ja püüd sis ülesvisado kivigo ka jälke’ pekko tagase. Sis viskas tä tuu üte kivigo jäl’ üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, haard tä kõik maaholõva’ nelli kivikot pekko ja püüd sis ka’ tuu üles visado kivigo noidõ nelä kivigo mano pekko. Tä piät kõik nelli kivikot pekko haardma, a ku täl mõni maale jääse, sis om täl hukah ja mängu kõrd lät tõõsõ mängjä kätte. XII Mäng om „pekkopillo’“ ja mängjä, ku tä kivvevaelduist ar’ mänge hukka minemäldä’, nakkas timmä mängmä. Tä viskas kõik viis kivikot peost maalõ, vali noide hulgast üte kivigo ja viskas tuu ülest. Haard sis tuu ao seeh, ku tuu üleväh, maast üte kivigo ja pand tuu ruttu kurja pekko ja püüd sis tuu ülesvisado kivigo jäl’ hüä käe pekko tagase. Viskas tuu üte hüäst käest jäl’ üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, võt tä jäl’ nisandõ maast üte kivigo ja pand kur´a käe pekko ja püüd tuu üte sis jälki hüvvä kätte tagase. Nii mäng tä viil kats kõrda ja sis omma kõik nelli kivikot kur´ah peoh, üts kivik õnnõ jääse hüvvä pekko. Sis, ku täl hukka õs lää, nakkas tä mängmä XIII-ndat mängo „kuktuist“. Tä viskas üte kivigo, mis täl hüäh käeh om, üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, pand tä rutto kõik nelli kur´ah peoh olõvat kivikot kõrraga’ hüvvä pekko ja püüd sis tuu ülesvisado kivigo kurja pekko. Viskas sis tuu üte kivigo jäl’ kur´a käega üles ja pand nuu nelli kivikot hüäst käest jäl’ kurja kätte ja püüd sis tuu ülesvisado kivigo hüvvä pekko. Nii tege tä kokko viis kõrda. Kui tä viis kõrda ar’ tunnõ; sis om täl nelli kivikot kur´ah peoh ja üts hüäh. Ku täl sõs mängo aigo hukka õs lää, sis alostas tä XIV-dat mängu, mink nimi om „peost maalõ“. Tä viskas kivigo, miä täl hüäh käeh om, üles ja nikavan’, kon’ tuu üleväh om, võtt tä kur´ast peost näpovaihõllõ säedö kivigo ja pand tuu maaha ja püüd sis ülesvisado kivigo jäl’ hüvvä pekko tagase. Sis viskas tä hüä käega tuu üte kivi jäl’ nisama üles ja võtt hüä käega’ kur´ast käest näpo vaihõllõ säedö kivigo ja pand sis tuu maaha. Sis püüd tä ülesvisado kivigo jäl’ hüvvä pekko tagase. Niimuudo tege tä kokku nelli kõrda ja sis piät kõik nelli kivikot maah olõma, a üts, viies, tuu om hüäh käeh. Sis viskäs tä tuu üte kivigo hüäst käest üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh om, haard tä maast kõrraga’ nelli kivikot ja püüd sis ka tuu üles visado viiedä noide maast võõdõtuistõ mano pekko. XV Mäng om „käesälä päält“. Mängjä, kiä „peost maalõ“ ar’ mänge hukka minemädä’, nakkas timmä mängmä. Tä võtt kõik viis kivikot hüvvä pekko ja viskas nä kõik sis üles, käändeh sis käe nii, õt käesälg om ülespoolõ ja kivigo, ku nää’ maalõ satasõ’, satasõge’ käesälä pääle. Nuu, mis käesälä pääle jäävä’, viskas tä käesäläga jäl’ üles ja käändeh peo ülespoolõ, püüd tä kõik nuu pekko. A ku täl käesälä pääle saa-i’ üttege’ kivikot, vai kui saage’, a mõni satas käesälä päält pekko visatõh maalõ, sis om täl hukah. A edimält,ku tä kivikut käesälä pääle viskas, sis õi ole tähtsüist, mito sinnä saa õnnõ, kas vai ütsainus, vait kui saa õnnõ. Sis pand tä nuu’ kivigo’, miä käesälä päält pekko sai, pääle üte kõik ar kurja pekko. Tuu üte viskas tä hüä käega’ üles ja tuu ao seeh, ku tuu üleväh, haard tä maaholõvest kivikest üte pekko ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo maastvõõdõdõ mano pekko. Sis saa hüvvä pekko kats kivikot. Neist pand tä üte ar’ kurja pekko, a tõõsõ viskas tä jäl’ niisandõ ku innege üles ja nii korjas tä nikavah’ kon’ kõik kivigo’ saava’ kurja pekko ja maaha jää-i’ üttege’. Ku mängjäl s´oo mängu aigo hukka õs lää’, sis tä nakkas mängmä XVI-ndat ja perämäist mängo „altkäe“. Tä võtt kõik kivigo’ hüvvä pekko. A kur´a käe pand tä maaha, sõrme’ ja päka otsa’ maalõ toetõh, nii õt sõrme ja päka vaihõllõ jääse vahe. Sis nakkas tä hüä käega’ kur´a käe alt kivikot ütsi läbi veerätämmä. Kivigo’ õi tohi peo ala jäiä, nää’ piät peo alt tõõsõlõ poole viirdämmä. A ku ütske kivik peo ala jääs, sis om tuul mängjäl hukah. A ku kõik kivigo ilusahe peo alt läbi viirdäse’, sis näutäs mängjä hüä käe puul ollõv mängjä noist viiest maah olõvast kivikost üte ja mängjä võtt tuu hüvvä pekko. Viskas sis tuu üles ja haard tuu ao seeh, ku tä üleväh, kõik maah olõva’ nelli kivvi pekko ja püüd sis ka tuu üles visado kivigo noidõ maast võõdõtuistõ mano pekko. Kui täl kõik kivigo’ pekko saiva’ ja üttege maaha õs jää’, sis om täl üts mäng läbi ja tä nakkas tõist mängmä ütsist alostõh. A ku täl mõni kivik maalõ jäi, sis om täl hukah ja tä jääse uutma tõist korda, õt sis jäl’ altpeo veerätämmä naada. Kiä kõgõ rohkõmp kõrdo jõud mänge’, tuu om kõkõ paremp mängjä. Setä mängo mängvä’ rohkõmp kooli- ja karälatsõ’ ja inambäste tütärlatsõ’, a vaehtõpääl mängvä’ siske ka poiskõsõ’. Timmä mängite ka jo vanaste.
Täisviide
ERA II 108, 469/85 (12) < Setu, Järvesuu v., Podmotsa k., Varigo t. – Aleksei Tubli (1937)
Maakond
Setumaa
Kihelkond
Setu, Järvesuu v
Koguja
Aleksei Tubli
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kivikel
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1937
Language
A language of the resource
eesti
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 108, 469/85 (12)
Type
The nature or genre of the resource
mng
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
Setumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
<p>Märgin siia üles need mängud, mida mängis minu ema Riita Sarv (snd. 1930) lapsena.</p>
<p>Knipski kive oli valitud 8...10. Need olid umbes viiekopikalise suurused lapikud õhukesed kivid. Knipski oli osavusmäng. Algus: istudes võtsid maast kivi, viskasid õhku ja kui kivi oli õhus, pidid sama käega võtma maast uue kivi ning jõudma kinni püüda õhusoleva kivi. Edasi viskasid juba kaks kivi õhku ja pidid sama käega haarama kolmanda jne.</p>
Täisviide
ERA, DK 100, 10/11 (5.2) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Maakond
Jõgevamaa
Kihelkond
Rannu khk., Vehendi k.
Koguja
Malle Timm
Päritolukoht
Laiuse khk., Jõgeva al.
Koguja sünniaasta
1963
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Knipski
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
Tartumaa