Üks mängijatest on "poeomanik", üks "varas" ja ülejäänud "värvid". Poodnik annab kõigile värvid, nii et varas ei tea (sest muidu valib ta kohe kõige viletsama jooksja.) Nüüd tuleb varas poodi ja esitab oma soovi, millist värvi tal vaja on. See, kelle värv nimetati, tuleb poodniku ja varga juurde. Poodnik nimetab hinna ja varas asub maksma, lüües niimitu plaksu poodniku käele, mis arv nimetati. Juba esimese plaksuga hakkab "värv" jooksma mööda kindlaksmääratud marsruuti (ümber maja, kuuri jne.) Varas hakkab jooksma peale maksmist. Kui ta saab värvi enne selle "poodi" jõudmist kätte, hakkab see vargaks ja varas "värviks". Kui ei, siis hakkab mäng otsast peale, kuid poodnik peab andma uued värvid.
Mängijad istuvad pingil. Mängujuht – "ostja" – ütleb igale ühele ühe kindla värvi. Kui tuleb ostja ja küsib värvi ning kui on olemas see värv, peab ostja maksma niipalju, kui vana see "värv" (laps) on. Makstes ära, jookseb värv eest ära ning ostja ajab teda taga. Kui värv jõuab enne pingile, jätkub mäng samamoodi edasi, kuid see värv saab endale uue värvinimetuse. Kui aga ostja saab ta kätte, hakkab värv ostjaks ning ostja värviks. Mängujuht annab talle värvi nimetuse. Mängujuhti võib ka vahetada.
"Värvi" mängivad rohkem väiksemad lapsed. Tõmmatakse kriidiga joon, mille järgi "varas" ja "värv" jooksevad. Kõigepealt valitakse varas ja "poemüüja". Ülejäänud on värvid. Poemüüja ütleb kõigile värvidele värvinimetused näiteks: valge, roosa, oranž, sinine, kollane, punane, roheline... jne. Poemüüja läheb värvidest natuke eemale ja varas tuleb poodi ja küsib: "Kas siin on värvipood?" Poemüüa vastab: "Jaa, palun ostke häid värve!" Varas peab küsima: "Kas teil on sinist, musta, valget... jne." Ta saab küsida ühekapua. Kui on, siis ütleb poemüüja talle arve, kui palju ta maksab. Varas maksab talle käepatsudega. Siis peavad nad hakkama mööda tõmmatud joont jooksma. Kui varas sellel ajal värvi ei puuduta, võib värv tagasi jääda värviks, ainult poemüüja paneb talle uue värvi. Kui aga varas ta kätte sai, läheb varas värviks ja värv vargaks. Vargale pannakse uus värv. Nii kestab see kogu aeg.
Valitakse "müüja" ja "varas". Müüja annab lastele erinevad värvinimed. Lapsed istuvad maha. Varas tuleb ja küsib värvi. Müüja küsib: "Missugust?" Varas ütleb värvi nime, kuid kui seda ei ole, ütleb uue. Värv tuleb sinna ja seisab müüjast ja vargast meetri kaugusele. Müüja ütleb hinna ning varas tasub selle ja tahab värvi kätte saada. Värv jookseb valitud marsruuti mööda eest ära. Kui varas teda puutub, muutub värv vargaks. Kui ei puutu, annab müüja talle uue nime. Varas jääb samaks.
Üksi sai nukkudega mängida. Aga poodi ja arsti mängisime tavaliselt koos. Püüdsime loomulikult päris kodu, päris poodi ja päris arsti järele aimata ja teha kõike nii, nagu päriselt olime näinud. Nagu ikka oli meil raha, kas paberist tehtud või puulehed, aga mingil ajal sai keegi meist paki vanu tsaaririigi rahasid. Siis oli meil uhke pood, arveldasime katariinades. Aga mäletan: kinnitasime näiteks ühe katariina peenikese niidi külge, mille teise otsa panime meie värava alt sisse, et sedaviisi raha tagasi tõmmata. Ise jäime lihtsameelset leidjat ootama. Rikkusime kõik ise ära, sest jäime ju üsna avalikult piiluma ja ootama, aga paraku ka itsitama. Poemänguks olid mul väga toredad mängukaalud ja mäletan näiteks, et teelehed olid meil tavaliselt salatilehtedeks ja kivid kartuliteks. Meie õues majaesistel treppidel oli hea poodi mängida, sest neil on kõrged kivist ääred – just letiks parajad. Mäng käis nii, et üks oli müüja ja teised ostjad, kes tulid oma nukkudest lastega poodi. Püüdsime üksteisega „teie“ rääkida nagu poes: „Palun, mis Teile...?“ Tüli võis tekkida siis, kui üks jäi liiga kauaks müüjaks. Müüjad tahtsid ju kõik olla.
Täisviide
ERA, DK 135, 4 < Tallinna l. – Kadi Alatalu, snd. 1942. a. (2013).
"Ostja" tuleb, hakkab endale "tibusid" valima. Kui ta oma lemmiktibu leiab, ostab ta selle. Tibu kaalutakse. Kui tibu käed on nõrgad, ei osta ostja tibu: kaalumine.
"Müüja", "ostja", "nukud" (Eesti nukk, Saksa nukk jne). Ostja tuleb nukke küsima. Kui selle maa nukk on olemas, peab see näitama, mis ta teha oskab. Poes ilusti, kodus laamendab. Rikkis nukk poodi tagasi - müüja annab uued nimed.
Ka siin valitakse vabatahtlike hulgast "müüja" ning "ostja". Müüja ütleb ülejäänud mängijatele värvide nimed nii, et ostja ei kuule. Siis tuleb ostja ja küsib: "Kas teil valget on? Ma tahaksin lage värvida!" (Loomulikult võib värvi nime muuta ning öeldakse hästi naljakaid asju, mida selle värviga värvida tahetakse.) Kui küsitud "värvi" ei ole, siis müüja vastab, et ei ole ning ostja küsib uut värvi. Kui värvi on, siis tõuseb see mängija üles, kellele öeldi küsitav värv. Müüja ja ostja lepivad kokku ühe väikese jooksuringi. Müüja ütleb ostjale värvi hinna ning ostja lööb sama palju plakse müüja käele. Kui ostja on plaksudega lõpetanud, sööstavad 5 sammu eespool olnud värv ning ostja minema. Nad peavad jooksma mööda kokkulepitud ringi. Kui ostja saab värvi kätte, siis saab värvist ostja ning müüja ütleb vanale ostjale teise värvi. (Värvid ei tohi vahepeal oma nimesid teineteisele öelda, sest mõni neist võib saada ostjaks ja ta teab, mis on teise värv.) Kui ostja ei saa värvi kätte, siis öeldakse värvile uus värv ning ostja jääb ostjaks. Mängivad need, kes on õues ja kes viitsivad mängida.
Kui tahetakse mängida "Värvi", siis on vaja enam kui 4 mängijat. Üks peab "ostja", teine "müüja" olema. Ülejäänud on "värvid". Müüja paneb igale "värvile" nime ja see peab meeles pidama, mis värv talle öeldi. Ostja tuleb värvipoodi ja küsib näiteks kollast värvi. Kui ühte värvi on, siis see laps tuleb välja teiste hulgast, kellele see värv öeldi. Nüüd maksab ostja raha ära ja peab siis värvi taga ajama. Enne on kindlaks määratud, missugune ring joostakse. Kui ostja saab värvi kätte, siis on värv uus ostja. Kui ostja teda kätte ei saa, siis pannakse talle uus värv ja mäng läheb samamoodi edasi. Võib ka korraga mitu värvi osta.
Mängus on "ostja", "müüja", "värvid". Müüja paneb lastele värvide nimed. Ostja tuleb ja küsib mõnda värvi. Kui seda värvi ei ole, öeldakse: "Ei ole." Kui aga on, siis astub välja see laps, kellel on selle värvi nimi. Väike vahe on ostja ja värvi vahel. Müüja küsib raha, mida makstakse plaksudega ning ostja läheb värvi taga ajama. Kui ostja saab värvi kätte, läheb värv ostjaks ja ostja värviks. Kui ei saa, on endine ostja.
Üks "ostja", üks "müüja", ülejäänud on "värvid". Müüja sositab igale värvile tema värvi kõrva, tuleb ostja ja küsib mingit värvi. Kui see värv on olemas, ütleb müüja hinna. Sel ajal seab ostetud värv ennast jooksuks valmis. Joostakse kindlaks määratud ring. Kui ostja on raha maksnud (löönud niimitu patsi), hakkab ta värvi taga ajama. Kui värv saab enne koju tagasi, saab ta uue värvi nime ja ostja peab uuesti tulema ostma. Kui aga ostja saab värvi kätte, hakkab tema värviks ja endine värv ostjaks. Õppisin emalt.
Peab olema 5 või rohkem mängijat: "poemüüja", "varas" ja ülejäänud "värvid". 3 või rohkem mängijat seisavad reas ja poemüüja ütleb neile tasakesi värvi, mille see meelde jätab. Siis tuleb varas ja hakkab värve küsima. Kui mõni värv on, tuleb see sealt välja. Varas küsib, palju maksab. Poemüüja vastab, palju ta soovib. Aga sel ajal, kui varas ja poemüüja räägivad, on värv stardivalmis majatuuriks. Varas maksab plaksudes, näiteks kui poemüüja küsib 56 rbl, lööb varas plaksu poemüüjale pihku, mis tähendab 50 rbl. Lööb teise, mis tähendab 3 rbl, ja siis lööb kolmandat korda, mis tähendab veel 3 rbl, mis annab kokku 56 rbl. Nüüd jookseb värv majatiirule ja tema kannul varas. Kui varas saab ta kätte, siis läheb varas värviks ja värv vargaks, aga kui ei saa, jääb samaks. Siis hakkab mäng uuesti otsast pihta.
Üks laps on "müüja", üks "ostja" ja teised on "värvid". Müüja ütleb kõigile ühe värvi, mis tuleb meelde jätta. Ostja tuleb ja hakkab värve küsima. Seda värvi, mis on, ostab ostja. Müüja ütleb, palju see maksab, ostja lööb nii palju plakse ja hakkab siis värve taga ajama. Saab värvi kätte, jääb see laps, kes oli värv, ostjaks. Kui aga ei saa värvi kätte, jääb endine ostja jälle ostjaks.
Mängitakse õues 5-…kesi. Üks mängija on "perenaine", teine "ostja". Perenaine ehk müüja ütleb teistele mängijatele, kes reas istuvad, kõrva ühe värvi (võib ka mitmele ühe ja sama värvi öelda). Siis tuleb poodi ostja, kes küsib, kas see on vorstipood. Müüja ütleb, et ei, see on värvipood ja ostja küsib: "Kas teil näiteks valget värvi on, ma tahan autot värvida?" Kui ei ole, siis müüja ütleb, et pole ja ostja küsib teist värvi. Kui on, siis see värv (valge) tuleb ostjale paari sammu kaugusele ja ootab, kuni ostja on müüjale 5 patsu löönud vastu kätt (sõnas "valge" on 5 tähte) ja ostja hakkab värvi taga ajama. Kui ta kätte saab, on värv uus ostja ja ostja uus värv. Kui ei saa kätte, on ostja jälle ostja ja värv saab uueks värviks.
"Värvide pood" [nagu nukkude pood (Igal mängijal värvi nimi, maksab patsudega, siis jookseb "värv" "ostja" eest ära. Jooksevad ringi ära. Kui saab kätte - "koju", ei saa - müüja "ristib" ümber.]
["Müüja", "ostja". Müüja keerutab kõiki, igaüks mingisse poosi. Ostja palub "nukud" "lahti keerata". Iga "nukk" mängib mingit tegevust. Ostja valib sobiva, müüjale nii mitu patsu: kodus nukul teised kombed. Viib poodi tagasi.]
"Värvide" mängimiseks saadeti enamus seltskonnast koridori, ainult paar korraldajat jäi klassi. Kahekaupa hakati koridorist klassi minema. Enamasti paar koosnes poisist ja tüdrukust, kuid mitte alati. Kummagilt küsiti, millise kolmest põhivärvist ta valiks. Igale värvile oli määratud mingi asend: enamasti kas püsti, kükakil või istudes, ning toiming: näiteks "sinine" - tõstad ühe jala õhku, "punane" - võtad kaaslasel ninast kinni, "kollane" - väänad kaaslasel sõrmed üksteise peale. Tavaliselt sõltus poisi värvivalikust asend ning tüdruku omast toiming. Näiteks, kui poiss valis parajasti kükkasendit tähistava kollase ning tüdruk jalatõstmise sinise, siis nad pidid mõlemad veidi aega olema kükkis, üks jalg õhus. Katsest läbitulnud jäid klassi ning uus paarike kõmpis uksest sisse.
Kõigepealt valitakse "ostja" ja "müüja". Teised mängijad on "värvid". Müüja ütleb kõigile värvid: kollane, punane, sinine jne. Siis tuleb ostja ja hakkab nimetama värve. Ütleb värvi ja kellel see värv on, peab püsti tõusma. Siis peab tegema kaks kriipsu, meeter kriipsu vahel. Esimese kriipsu taha seisab värv, teise taha ostja. Müüja nimetab hinna ja ostja lööb nii mitu korda müüjale peopesale, mitu rubla peab maksma. Siis pistab värv jooksu ja ostja hakkab teda taga ajama. Kui ostja saab värvi kätte, võtab ta värvi endale ja läheb uuesti poodi. Kui aga värv saab poodi tagasi, siis paneb müüja talle uue värvi.
Selles mängus peab keegi olema "ostja", "müüja" ja vähemalt 4 peavad olema "värvid". Kui ostja küsib seda värvi, mis kellelgi on, peab ta teda pärast kinni püüdma hakkama. Kuid kõigepealt, kui hakatakse püüdma, peab olema värvi eest makstud ja müüja ütleb: "Start." Kui see, keda püütakse, saadakse kätte, on tema järgmine ostja jne. Reegleid meil tavaliselt pole.