Seda mängu mängitakse jõulu ajal. Kaks inimest on vastamisi ning mõlemal on pähklid käes. Teine võtab kas paaris või paaritu arvu pähkleid kätte ja küsib teise käest: „Ump või paar?“ Kui teine ütleb õigesti välja, saab need pähklid endale; ütleb aga valesti, annab teisele sama palju juurde kui teisel käes oli, mis teine valesti ütles.
Täisviide
ERA II 104, 435 (1) < Jüri khk., Rae v., Patika k., Kriivli t. – Ferdinant Zelmin, Rae algkooli õpilane (1935)
Kastis peab olema teri. Üks mängijaist võtab pihutäie; teine, kolmas jne. Siis loetakse ära, kas kellelgi on paarisarv. Kui on, siis saab mängija terad omale ja võidab niipalju punkte, mitu paari üldse tema seerias oli.
Täisviide
ERA II 98, 623/5 (38) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Keegi võtab pähkleid kätte ja ütleb: „Liik värava taga!“ Teised ütlevad: „Las sisse sõita!“ – „Mitme sulasega?“ Teised ütlevad mingisuguse arvu. Kui rohkem pähkleid on, kui teine ütles, saab ütleja ülearuolevad pähklid omale. On aga vähem, siis peab ta juurde andma niipalju, kui puudu on.
Täisviide
ERA II 93, 464 (81) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Koki k., Aandi t. – Johannes Vakrem, Taritu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Liiga või paari mängitakse pähklitega. Üks võtab endale hulga pähkleid pihku ja küsib teiselt: „Kas liig või paar?“ Teine ütleb umbes, kumb on, ja pähklid loetakse ära. Kui teine ütleb õigesti, saab ta pähklid endale. Kui aga valesti ütleb, siis peab ta niipalju pähkleid juurde lisama, et saaks sarnase arvu, nagu ta ise on öelnud.
Täisviide
ERA II 92, 201 (30) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Liiad või poarid oli ka istumisemäng, mida jõulude ajal oli hea mängida. Mängujuhiks oli meie ema. Ta võttis pähklikotist oma pihku mõned pähklid, nii kümmekond. Siis ta küsis ühelt mängijalt: "Kas liiad või poarid?" (See tähendab, kas peos on liigarv pähkleid või paarisarv.) Mängija pidi vastama, ilma et ta pähkleid näeks. Seejärel avas mängujuht peo ja pähklid loeti üle. Kui mängija oletus oli õige olnud, sai ta pähklid endale, kui vale, siis ei saanud. Mängijaid oli näiteks neli. Kui ring oli paar korda läbi mängitud, loeti kõikide pähklid üle. Võitja oli see, kellel oli õnnestunud kõige rohkem pähkleid saada.
Täisviide
ERA, DK 124, 5/6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013).
Igal mängust osavõtjal olgu omal pähklid. Üks mängijaist läheb teise juurde, võtab pähklid pihku ja ütleb: „Kas paaritu või paaris?“ Kui see ütleja ütleb „paaritu“, aga tegelikult on paaris, siis peab pähkli juurde panema, et saaks paaritu arv pähkleid. Kui aga ütleja ütleb „paaris“ ja ongi pähkleid teise mängija peos paarisarv, siis saab ta teise pähklid omale.
Täisviide
ERA II 98, 145/6 (11) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Setä mängo mängitas päämiselt katõkeske. Üts mängijest võtt umma pejjo kas upõ vai hernet, pand käe sälätaadõ ja küsüs tõõsõlt, pekko kinni hoitõh, õt mis om, kas liig vai paar. Kui küsitav kost, õt paar ja kui paar om, siss saasõ ta peoh olõva kraami hindäle ja kui ei olõ, siss piä ta eis andma küsüjäle niipallo, kui ta võlsse ütel. Seda mängu mängitakse enamalt talveõhtuti, kui aega rohkem.
Täisviide
ERA II 151, 527/8 (2) < Setu, Mäe v., Esimäe t. – Paul Evik, s. 1913 (1937)
Ubade mängus peavad olema oad. Igale mängijale antakse 10 uba. Hakatakse mängima, üks küsib teise käest: „Kas liig või paar?“ Kui see ütleb valesti, peab ütleja küsijale ühe oa andma. Kordamööda küsitakse igaühe käest. Kellel enne oad otsas, sellel linn põleb. Teised hakkavad suu ja kätega vett pääle panema, et linna kustutada. Siis algab mäng otsast peale.
Täisviide
ERA II 103, 645 (6) < Setu, Mäe v., Rääsolaane k., Tamme t. – Ksenia Tammisto, Mikitamäe algkooli õpilane, s. 1921 (1935)