Üks peab küsima, kelle käest juhtub, seda ja teist; kostja peab temale ruttu vastu kostma – aga nii, et ta mitte „ei“ ega „ja“ ei pruugi. Kes aga vastu säädust teeb, maksab pandi. Eesütleja peab katsuma ettevalmistamata mänguliikme käest küsida.
Täisviide
ERA II 108, 189/90 (12) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Mängijatest üks hoiab ahju nurgast kinni ja ütleb: „Kulla ahi, tule mulle vaderiks!“ Mõni mängijatest vastab: „Üksi ei tule, kutsu mõni teine ka!“ Seejärel kutsub ta mõne mängija, kes asub samuti kükil olles ta seljataha ja hoiab tingimata kõvasti temast kinni. Kui niiviisi kõik mängijad kohal, tõmbab viimane mängija järsku – ja kogu rida, kui on kõvasti üksteisest kinni hoitud, kukub pikali.
Täisviide
ERA II 96, 158/9 (5) < Karksi khk., Karksi v., Nuia al. – Marie Sarv < Märt Tamson, 65 a. (1935)
Pandikorjaja küsib mängijailt, mida N. (nimi) peab tegema pandilunastamiseks. Teised siis otsustavad. Kui kästakse teda minna „ahju vaderiks paluma“, siis peab ta minema ahju juurde ja ütlema: „Pai ahi, tule mulle vaderiks!“ Pandilunastaja küsib: „Mis sul on, poeg või tütar?“ Selle peale vastab siis pandilunastaja, nagu ise heaks arvab, kas poeg või tütar. Siis küsib pandikorjaja: „Mis nimi?“ Selle peale ütleb pandilunastaja ühe mängija nime, ükskõik missuguse. See, kelle nime ta ütles, peab siis ise ahju juurde tulema ja jälle hakkama otsast peale samade sõnadega, mis esimenegi, ja nii läheb mäng edasi. Nii võivad käia läbi kõik mängijad. Kui aga seda pandilunastamise viisi enam ei taheta, siis öeldakse poja või tütre nimi niisugune, millist mängijatel ei ole, kas või koera nimi. Öeldakse ka: „Must kukk“ jne.
Täisviide
ERA II 90, 203/4 (1) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Lisette Laube, s. 1897 (1935)
Pandilunastuse ütleja käsib pandi omanikul ahju vaderiks paluda. Pandi omanik peab ahju ette põlvili maha laskma, käed kokku panema ja ütlema: „Kallis, armas ahjuke, tule mulle vaderiks.“
Täisviide
ERA II 104, 348 (3:3) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
Pandiandja kükitab maha ning ütleb: „Minul on materjali vaja.“ Ta nimetab mitu nime, kes peavad talle materjali tooma: need tulevad ja kükitavad tema järele ritta maha. Kui „äke“ valmis, hakkavad kõik hüppama.
Täisviide
ERA II 96, 611 (7) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. – Alma Viru, Neanurme algkooli õpilane < Akoliina Viru (1935)
„Äkketegija“ võtab iga asja jaoks, mida tal äkketegemiseks tarvis on, ühe mängija. Kui kõikide asjade asendajad käes on, kükitavad nad äkketegija kõrvale maha ja kui nad üksteisel kaenla alt kinni võtavad, ongi „äke“ valmis. Äkke proovimiseks lastakse äkkel edasi hüpata. Kui äkke osad kõik kokku jäävad, on pant lunastatud, laguneb aga äke ära, tuleb uuesti alata.
Täisviide
ERA II 98, 397 (36) < Äksi khk., Sootaga v., Pupastvere k.< Kolga-Jaani khk., Võisiku k. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane < Katariina Koppel (1935)
Kõik mängijad peale ühe istuvad. See üks seisab teiste ees ja räägib kogu aeg: „Ants, puhu tuli ära, Ants, puhu tuli ära!“ jne.
Kõik teised mängijad peavad hoolega tema öeldud sõnu järele kordama. See eesrääkija võib aga mõne sõna või silbi peale peatuma jääda ja sel puhul peavad teised ka samal kohal peatuma. Kes seda ei tee, peab andma panti.
Täisviide
ERA II 90, 149 (18) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Pandilunastaja saadetakse teise tuppa. Üks ese peidetakse ära. Pandilunastaja kutsutakse nüüd tagasi. Ta peab laulu järgi peidetud eseme üles otsima. Mida valjemini lauldakse, seda ligemal on ta esemele; muutub laulmine aga vaiksemaks, siis kaugeneb ta peidetud esemest.
Täisviide
ERA II 95, 178/9 (19) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Adamson, Pärnjõe algkooli õpilane < Salme Adamson, s. 1892 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist küsib igaühe käest järgimööda, näiteks: „Kui sa saaksid kusagilt suure summa raha, mis sa siis teeksid?“ Küsitav võib kõike muud vastata, ainult „ei“, „ja“, „must“ ja „valge“ ei või ta vastata. Kui ta keeldud sõnad ütleb, siis annab pandi.
Täisviide
ERA II 87, 343/4 (10) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Kes seda pandilunastust ei tea, saadetakse ukse taha. Teised asetavad mitmesuguseid asju lauale ja otsustavad, missuguses asjas on elekter. Nüüd kutsutakse mängija ukse tagant ära. Ta hakkab lauale asetatud asju katsuma. Kui ta katsub asja, milles on „elekter“, karjatavad teised ja ta tõmbab tahtmatult käe tagasi.
Täisviide
ERA II 93, 565 (26) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vilsandi saar – Adele Haus, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < A. Kütt, s. 1868 (1935)
Laua peale asetakse igatsugu esemeid. Üks esemetest on juuresolijate poolt kindlaks määratud elektrilülitajaks. Kui kõik on korras, kutsutakse pandilunastaja sisse. Lunastaja katsub igat eset ja kui jõuab lülitaja esemeni, karjatavad kõik juuresolijad kõigest jõust.
Täisviide
ERA II 96, 577 (8) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. – Paul Otto (1935)
Kui kästakse pandilunastajal otsida, kus on elektrinupp, siis peab ta laua peale asetatud asjadest otsima, kus on elekter. Enne märgitakse üks asi sala ära, et kui ta nüüd kõike puutub, siis selle asja peale kätt pannes hakkame korraga kisendama. See aga võib ehmatada, nagu olekski elekter selles asjas, ta tõmbab ruttu käe tagasi.
Täisviide
ERA II 87, 64/5 (26) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Ühel mängijal seotakse nägu kinni. Siis lähevad teised mängijad järgimööda mööda ja torkavad talle näpuga pähe, küsides: „Mis sellest saab?“ Siis vastab „ettekuulutaja“, näiteks: „Kaupmees.“
Täisviide
ERA II 96, 615 (17) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. – Alma Viru, Neanurme algkooli õpilane < Akoliina Viru (1935)
Mängus võib olla 10–20 last. See on tütarlaste ning poisslaste mäng. Seda võib mängida toas. On tarvitusel praegusel ajal.
Mänguosalised seavad endid pinkidele istuma. „Gorilla“ jääb aga keskele ning hakkab naljakaid ning veidraid nägusid ning tempe tegema, mis teisi naerma ajab. Kes esimesena naerab, jääb gorilla abiliseks ning hakkab gorillat seljataga osatlema ja ahvima. Kes jälle naerab, lähevad kõik järgimööda gorilla selja taha ning ahvivad teda järele. Kui kõik on juba ringist gorilla abiliseks läinud, tulevad kõik kohtadele tagasi. Gorillaks jääb aga see, kes kõige esimesena naerma hakkas. Kolm esimest, kes naerma hakkasid, peavad aga panti maksma. Pärast, kui pantide jaotamine on, toimitakse samuti kui pandimängimiseski.
Täisviide
ERA II 93, 252 (5) < Emmaste khk. ja v., Reheselja k., Tagapere t. – Lorinde Hannes, Sõru algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mäng algab järgmiselt: „Hullumaja tegija“ astub uksest sisse ja jääb keset põrandat seisma. Kõik juuresolijad peavad tema kõne ja liigutused täpselt järele tegema. Kes seda ei tee, jääb järgmiseks hullumaja tegijaks, kuna endine oma pandi kätte saab.
Täisviide
ERA II 96, 583 (20) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. – Paul Otto (1935)
Mängijad asetuvad käpuli kas põrandale või väljas mängimise korral rohule. Üks kõige all, kuna teised temale selga. Kui kõik valmis, laseb allolija end kas kõhuli või libiseb alt välja. Hundikuhi kukub ümber ja sealjuures saab palju nalja.
Täisviide
ERA II 96, 109 (32) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Kõik mängu liikmed istuvad laua ümber ning üks on meister, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis meister ees teeb, seda peavad teised rääkimata kaasa tegema. Meister nimetab igaühele, mis keegi on ja tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab nagu nõela riidest läbi torkama, kingsepp nagu talla kinni õmblema, riidepesija hõõrub rusikaid üksteise vastu, tisler tõukab kämblaga nagu höövliga üle laua jne. Nüüd peavad kõik mängijad käte esimeste sõrmedega vastu lauda sagama, nagu meistergi, kuni meister ruttu ühe viguri teeb, mis mõnesse mängijasse puutub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab (rääkimata) silmapilk järele tegema. Kui hiljaks jääb või sugugi ei tee, annab pandi, aga kui teise ametisse puutub, annab ka pandi.
Täisviide
ERA II 102, 596/7 (2) < Põlva khk., Timo v., Vastse-Koiola as. – Elmar Tolmusk, Leevi algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Pandilunastaja asub põlvele toetudes põrandale. Nüüd istub tema põlvele tüdruk ja kelle põlvele istub jälle poiss jne. Kõik asetavad oma käed eelmise õlgadele. Nüüd tõmbab pandilunastaja oma põlve ära.
Täisviide
ERA II 94, 501 (84) < Pöide, Uuemõisa v., Levala k., Roosa t. - Oskar Kampf, snd 1919 (1935)
Mängitakse toas, nii poisid kui plikad. Enam ei esine. Mängijad asuvad sõõri. Üks istub keskele, enne aga paneb ta kõigile nimed. Koduloomadest näiteks „koer“, „kass“, „kana“ jne. Siis istub ta keskele ja hakkab kõnelema, tarvitades lauses neid nimesid, mis ta mängijatele pani. Seepeale, kui keegi kuuleb, et tema nimest jutt oli, peab tulema kohe kõneleja juure, jääb ta aga hiljaks, peab andma panti. Üks lause näiteks: „Teel külla tungis mulle suur koer kallale.“ Seepeale peab siis see mängija, kellele oli nimeks „koer“, kõneleja juurde jooksma. Kui aga ei jookse, annab panti ja siis kisendatakse: „Jeruusalemm põleb!“
Täisviide
ERA II 87, 24/5 (11) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Tark läheb Jeruusalemma Jeesust vaatama. Istutakse ümberringi. Pannakse igale inimesele oma nimi: „look“, „hobune“, „leib“ jne. Kui tark ütleb, et hakkab Jeruusalemma minema ja ütleb, mis asja ta kaasa võtab, siis peab see inimene, kellel see nimi on, püsti tõusma ja ümber keerama. Kui ei tõuse, annab panti. Kui tark midagi kaasa ei võta, peavad kõik ümber keerama. Kui ei keera, annavad panti.
Täisviide
ERA II 88, 829 (9) < Väike-Maarja khk., Vao v., Vorsti k. – Endel Kiilman, s. 1920 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist on keset ringi ja paneb igale mängijale nimeks riista nime, mis sõiduks tarvis läheb. Nagu: vanker, look, hobune, piits, aisad, leivakott ja ohjad. Nüüd seisavad kõik paigal, aga kui ringisolija ütleb: „Nüüd sõidame Jeruusalemma!“, siis peab iga mängija korra ümber pöörama. Kes ei pööra, see annab panti. Aga kui ringi sees olija ütleb: „Leivakott on kadunud,“ siis peab leivakott korra ümber pöörama. Kui nimetab ta aga kellegi teise nime, siis peab see ümber pöörama. Kui ei pööra, peab panti andma. Nüüd ütleb seesolija: „Sõidame Jeruusalemma!“, siis peavad kõik ümber pöörama. Kui ei pööra, peab ka panti andma. Kui ta aga ütleb: „Jerusalemm põleb!“, siis peavad kõik kohti vahetama. Kui keegi ei vaheta kohta, siis on tal pandiandmine käsil. Selle aja sees peab ka ringi sees olija kohta otsima endale. Kui ta koha saab, on tema jutustamisest lahti ja hakkab teine pihta, kes ilma kohata jäi. Kui on juba mängijad tüdinenud ja pante küllalt, siis hakatakse pante lunastama.
Täisviide
ERA II 104, 388/91 (9) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Seli t. – Hilda Birk, Rae algkooli õpilane < Johanna Promann (1935)
Tehakse ring. Pannakse igaleühele linna nimi ja siis keegi jääb ringi sisse. See räägib mõnest linnast, mis sääl tehakse või midagi teist. Missugust linna ta nimetab, siis see peab ühe korra ümber keerutama. Kes ei keeruta, see annab pandi. Ja kui ta ütleb, et Jeruusalemm põleb, siis vahetatakse kohti. Kes kohata jääb, see läheb jälle ringi sisse ja hakkab sääl linnadest rääkima.
Täisviide
ERA II 103, 611 (1) < Setu, Petseri v., Lazarevo k. – Anna Kitsemägi, Lazarevo algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Istutakse ringis, keegi seisab keskel ja selle käes on müts. See viskab mütsi kellelegi ja loeb sõnad: „See on üts müts, üts kahe kõrvaga müts, selle kinkis onupoeg Jüts. Ja käskis öelda: „On toodud Pariisist kõige kuulsamast kahe kõrvaga nahkmütside kauplusest.““ Kellel müts käes, viskab mütsi edasi ja loeb need sõnad. Jääb mõni sõna ütlemata, annab pandi. Müts käib käest kätte ja igaüks loeb neid sõnu.
Täisviide
ERA II 106, 650 (8) < Urvaste khk., Kärgula v. ja as., Keldremäe t. – Eha Zimmer, Kärgula algkooli õpilane < Miina Alviine Zimmer, s. 1874 (1935)
Mängijad istuvad maha. Üks mängijaist läheb kordamööda iga mängija juurde ja ütleb esimesele: „Käib preili müüdä tiid, löüse sada senti, midä sa tahad, tuud ma osta, musta ja valgõt õnnõ õi tohi.“ „Midä sa ostit?“ Küsimuse pääle vastab see, kellelt küsiti, mida ta ostis. Võib mida tahes ütelda, näiteks „Mütsi ostsin.“ Küsija küsib: „Mis värvi see müts oli?“ Kõike värve võib ütelda, ainult musta ja valget ei tohi. Näiteks vastab see, kellelt küsiti: „Punane.“ „Punane või?“ küsib küsija. „Punane,“ vastab küsialune. Aga kui küsialune ütleb: „Jah“, annab ta pandi, ja kui küsialune ütleb musta või valget värvi, siis annab ka pandi. Pärast lunastavad kõik oma pandid välja.
Täisviide
ERA II 103, 429/30 (4) < Setu, Vilo v., Truba k. – Aleksander Kelgumäe, Truba algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kapten käsib või Peeter käsib (sünnipäevalaps). Peeter käsib: "Sammu marss!" "Parem käsi pea peale!" Peeter käsib: "Käed puusa!" jne. Kui ette ei öelda "Peeter" ja keegi täidab käsku, läheb mängust välja või annab panti.
Täisviide
EFA I 168, 121 < Võnnu khk. < Väike-Maarja khk., Kiltsi al. - Eha Võso, s. 1948. a. (2013).
Võetakse kilukarbi kaas. Üks läheb võtab kaane ja keerutab seda. Kelle nime ta hõikab, see peab tulema ja võtma kaane nii kinni, et see maha ei kuku. Ei saa kinni, annad pandi.
Täisviide
ERA II 102, 529 (29) < Põlva khk., Timo v., Koolma k. – Valter Võhn, Leevi algkooli õpilanei, s. 1920 (1935)
Seltskond võtab istet ringis, kusjuures tarvis silmas pidada, et ring oleks küllalt suur, nii et tee istmest ringi keskkohta ei oleks liig lühike. Iga mängija võtab enesele mõne lille nime ja teeb selle kõigile teatavaks. Siis asetub üks mängija keset ringi, paneb puust taldriku (selle puudusel koogitaldriku või keedupotikaane) serviti ning annab sellele mõlema käega hoogu, nii et see hakkab enese telje ümber paigal pöörlema. Ühtlasi hüüab ta mõne lille nime, näiteks „roos“. Kohe hüppab „roos“ üles ja tõttab taldriku juurde, katsudes seda kinni püüda, enne kui see ümber kukub. Siis paneb ta omakorda taldriku keerlema, hüüdes mõne teise lille nime, kuid eelmine hüüdja võtab istet tema kohal. See, kes jääb istuma siis, kui hüütakse tema nime, hüppab üles mõne võõra nime nimetamisel või laseb taldriku ümber kukkuda, see annab pandi.
Täisviide
ERA II 90, 341 (1) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijaid olgu vähemalt 5. Ühte mängijat valitakse välja. Tal seotakse silmad kinni ja pannakse toolile istuma. Teised mängijad seisavad ringis ja puutuvad teda igaüks üksikult ning siis peab ta nimetama nime, keda arvab. Kui ütleb õieti, siis annab see puudutaja pandi ja läheb ise toolile.
Täisviide
ERA II 98, 583/5 (10) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)