Mängijad istuvad ringis. Üks mängijatest on keskel ja püüab juttu alustada kord ühe, kord teise mängijaga. See, kelle poole pöördutakse, ei tohi ise vastata. Vastama peab tema vasakpoolne naaber. Kui kõnetatav mängija midagi vastab, peab ta andma pandi. Kui aga naaber õigel ajal ei vasta, peab ka tema pandi andma.
Poisse ja tüdrukuid peab olema enam-vähem ühepalju. Tüdrukud on reas umbes 1 m vahedega. Nende vastas poisid umbes 15 m kaugemal tüdrukutest. Nii tüdrukute kui ka poiste silmad on kinni seotud. Märguande peale hakkavad nii tüdrukud kui ka poisid üksteise poole liikuma. Iga poiss püüab kinni pidada 1 tüdruku, tüdrukud aga peavad poiste vahelt vaikselt läbi minema. Märguande peale jäävad kõik seisma ja avavad silmad. Siis selgub, kes kellega paaris on ja kes jäi üksikuks.
Mängijaid peab olema 5 või enam. Üks mängijatest ütleb midagi "vanaisa vanadest pükstest". Näiteks: "Minu isa sõi eile vanaisa vanad püksid ära." Nüüd see, kes ütles vanaisa vanadest pükstest, vaatab ühele silma, ja see, kellele silma vaadati, peab tõsiselt ütlema: "Vanaisa vanad püksid." Kui ta ütleb naerdes, peab pandi andma. Aga pant peab olema võetud enda küljest. Kui seda enam ei mängita, võetakse pandilunastaja. See lunastaja peab olema seljaga pantide poole. See, kes ütles enne: "Minu isa sõi eile vanaisa vanad püksid ära," võtab nüüd ühe pandi ja küsib: "Mida see pant peab tegema?" Lunastaja ütleb näiteks: "See pant peab ära sööma ühe tüki kooki." Enne ei anta panti ära, kui pandiomanik on söönud ära ühe tüki kooki. Mäng on läbi, kui kõik pandid on ära lunastatud.
Mängujuht küsib igalt mängijalt naljakaid küsimusi, näiteks: "Mida sa täna hommikul sõid?" Peab ütlema, et "vanaisa vanu pükse". Naerma ei tohi hakata. Siis tuleb anda pant. Kui pante on palju kogunud, siis hakkab lunastamine. Üks mängijatest hakkab vastu puud ning temalt hakatakse küsima,mida see pant peab tegema. Kui ta selle ära teeb, saab oma pandi kätte.
Keegi läheb laua alla. Kui ta sääl on, siis öeldakse: „Sa ei seisa ilma rääkimata nii kaua laua all, kui ma 3 korda vastu lauda löön!“ Kui ta ütleb: „Olen!“, siis küsitakse: „Kas oled nüüd paigal?“ Kui viimane ütleb: „Jah!“, siis hakatakse naerma ja öeldakse: „Juba rääkisid!“
Täisviide
ERA II 92, 443/4 (12) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Voldemar Kurberg, s. 1922 (1935)
Mängitakse siis, kui tahetakse vaikust. Mäng algab, üks sõnab: „Vanast oll muur, mooril oll vaar, vaaril oll punatse pääga poiskõne. Läksid külla, tee pääl poiss teotas püksid ära. Kes nüüd sõna ütleb, lakahtas selle ära, nagu maasik-marja varre otsast!“ Kes nüüd esimese sõna ütles, sattus pilke ja naeru alla. Mängitakse praegu ja vanasti.
Täisviide
ERA II 102, 754 (12) < Põlva khk., Peri v., Soo k., Oleski t. – Olev Olesk (1935)
Väljavalitu peab ringis iga istuja juurde astuma ja mitmet moodi rasked ja rutulised küsimused ette panema ja nõndaviisi ühe juurest teise juurde käima. Kõigi küsimuste pääle ei tohi ükski häälega kosta, vaid peab üksi suuliigutuste ehk märgiandmisega kostma. Kes selle vastu teeb ehk vähegi häält teeb, maksab pandi. Nõndasama peab üks olema, kes teiste ees naljategija on. Kes seda mängu mängivad, peavad truusti naeru pidama, häält tegemata olema ja järele tegema, mis naljategija ees teeb. Kui naljategija ilusasti oma kometit võib teha, siis on muidugi tääda, et pante küllalt kogub. Kõik peavad vait olema ja järele tegema. Kes vähegi naeru häält või midagi sellesarnast häält teeb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 190/1 (14–15) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Mänguliikmed istuvad laua ümber ja üks on „meister“, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis see ees teeb, peavad kõik ilma rääkimata järele tegema. Meister nimetab igaühele, mis igaüks on ja mis ta tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab tegema, nagu tõmbaks nõela riidest läbi, kingsepp peab kaks traati kinni tõmbama, raudsepp lööb ühe paugu rusikaga laua pääle, riidepesija hõõrub kaht kätt kokku, tisler tõukab kämblaga üle laua otsekui höövliga jne. Igaüks peab oma ameti meeles pidama. Nüüd peavad kõik, kes laua ümber istuvad, igaüks mõlemate käte esimeste sõrmedega vastu laua äärt sagama, nagu meistergi, kuni viimne ruttu ühe viguri teeb, mis mõne ametisse puudub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab selsamal silmapilgul seda järele tegema. Kui hiljaks jätab või sugugi ei tee, annab pandi. Ehk kui teise ametisse puutub, maksab jälle pandi.
Täisviide
ERA II 108, 187/8 (10) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks on aga ringi keskel, kes jutustab lugu „Vanasti oli vaar ja vaaril oli moor.“ Kui nüüd mõni ringisolija teeb häält, siis see annab pandi, mida muidugi pärast pidi välja lunastama. Seesolija jutustab: „Vanasti oli vaar ja vaaril oli moor ning mooril oli poeg. Nad sõitsid linna. Teel läksid nad sisse Seasaare kõrtsi.“ Niikui jutustaja ütleb sõna „Seasaar“, tõusevad kõik ringisolijad püsti, keeravad ringi ümber ja istuvad jälle tagasi oma kohale. Selle aja sees katsub jutustaja istuda mõne ringisolija asemele, kes siis läheb jälle jutustaja asemele. Ei saa jutustaja kellegi asemele istuda, siis annab pandi ning jutustab jälle lugu edasi, nii et jutus tuleb välja „Seasaar“, kus keeratakse ringi – et jälle katsuda asemele istuda.
Täisviide
ERA II 107, 458/9 (14) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe, s. 1909 (1936)
Muiste oli üks mees, see oli jutu ees ja muiste oli üks härg, see oli jutu järg. Härg tegi üks mäts ja sellest sai mehe müts. Kes nüüd kõige enne räägib, see sööb selle ära, ja kes naerab, see noolib mütsi ära.
Täisviide
ERA II 92, 288 (26) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)