Kindlasti tuntakse selliseid mänge nagu petanque, darts, bowling ja keegel. Varem aga oli minu sõprade seas väga populaarne selline mäng nagu "Supp". Seal istusid mängijad rivis ja mängujuht oli palliga nende ees. Alguses läks ta esimese mängija ette ja küsis esimese küsimuse: "Mis su nimi on?" Seejärel viskas ta esimesele mängijale palli ja ütles oma variandi, näiteks Vasja. Kui mängijale see meeldib, püüab ta palli kinni, järelikult on ta nimi Vasja ja mängujuht läheb järgmise mängija juurde. Kui talle nimi ei meeldi, peab ta palli eemale tõukama ja ta nimi pole Vasja. Mängujuht pakub välja veel erinevaid variante ja vahel ütleb "supp". Kui sellisel juhul mängija palli kinni ei püüa, saab küsimuse vastuseks sõna, mis sai eelmisel viskel öeldud ja mängukord läheb järgmise juurde. Kui mängija püüab palli kinni, saab ta ise valida vastuse küsimusele ja mängujuht läheb järgmise mängija juurde. Kui vastus küsimusele on saadud kõigi käest, alustatakse ringi uuesti ja esitatakse järgmiseid küsimusi: "Mis su peigmehe (naise) nimi on? Mis su perekonnanimi on? Kus toimus teie esimene kohting? Kui vana su peigmees (naine) on? Kellena sa töötad? Kellena töötab su peigmees (naine)? Kus te elate? Mitu last teil on?" Kui satutakse mänguhoogu, mõeldakse küsimusi veel välja.
Kunagi vanematega mägisime praktiliselt iga õhtu kaarte: turakat, "Üheksat", "Poti emandat". Vahel sattusid meile ka lauamängud, mida me meelsasti mängisime. Pimedal ajal voodis mängisime ka sõnademängu. Seal üks inimene mõistatab ühe asja või nähtuse ja teised peavad seda ära arvama. Esimese variandi puhul ütleb mõistataja alguses teistele ette sõna esimese tähe, olgu see "S". Teised mängijad peavad küsima, et ega see pole (näiteks) mõni kangatüüp. Mängija mõtles siidi, mõistataja peab talle vastama: "Ei, see pole siid." (Sel juhul see võib olla ka mõni muu kangatüüp, mis algab "s"-tähega.) Kui mõistataja ei tea midagi mängijale vastata, peab ta ütlema vastuse teise tähe. Olgu see "i". Näiteks küsib mängija, et ega see pole loom ja vastus on "SIGA", peab mõistataja vastama talle: "Jah, see on siga," ja äraarvaja mõistatab uue sõna. Teise variandi puhul küsivad mängijad mõistataja käest "kas"-küsimusi ja neile tuginedes üritab ta ära vastata vastuse.
Vahetundide ajal mängime koos klassikaaslastega "Ülespoomise" mängu. See on selline sõnade äraarvamise mäng. Me teeme seda nii eesti kui ka inglise keeles. Ka inglise keele tunnis mängime mõnikord seda, sõnad mõtleb siis välja õpetaja.
On samamoodi kui "Seamäng", aga selle asemel, et joonistada "siga", hakatakse teist mängijat "üles pooma". Kõik detailid tuleb teha ükshaaval, ühe tähe valesti ütlemise kaupa.
Kaks mängijat. Üks mõtleb ühe sõna, mille teine peab ära arvama, ja kirjutab selle sõna nii, et esimene ja viimane täht on välja kirjutatud. Kui esimest või viimast tähte on ka sõna sees, siis tuleb ta välja kirjutada. Teiste tähtede asemele tehakse kriipsud, nt sõna "avaldus" tuleb kirjutada:
A_A_ _ _S
Siis hakkab teine mängija ütlema ükshaaval tähti. Kui ta ütleb õige tähe, siis tuleb see sõnasse sisse kirjutada, kui aga vale tähe, siis hakkab teine mängija "siga" joonistama. Kui öeldakse üks täht valesti, siis joonistatakse sea pea, kui öeldakse teine täht valesti, siis joonistatakse keha juurde ja nii läheb edasi, kuni siga on valmis.
Lapsed istuvad kas murul või pingil. Üks laps on küsija, tal on pall käes. Küsija võib küsida ükskõik mida, ainult ta peab ütlema, mis liiki see asi on ja mis tähega see algab. Nt: lill "a"-tähega või loom "e"-tähega. Kes on reas esimene, sellele viskab küsija palli ja küsib. See, kelle käest küsitakse, peab talle vastama ja palli tagasi viskama. Kui vastatakse õigesti, siis viskab küsija palli õhku ja hüüab "ai-lii, ai-loo". See, kes õigesti vastas, peab palli kinni püüdma ja hüüdma "stopp" (seni palli õhkuviskaja jooksis). Seejärel peab jooksja panema käed rõngasse ja õigesti vastanu peab palli sealt läbi viskama. Kui esimese ringiga keegi ära ei arva, siis peab küsija ütlema järgmise tähe. Ja nii läheb edasi, kuni õige vastus on käes.
Tubane. Vahend: paber, pliiats.
Osavõtjaid vähemalt 2.
Keegi suvaline mängijatest hakkab lugema tähestikku. Kui öeldakse "stopp", peab lugemine lõppema. Lugeja ütleb, milline täht oli viimane. Selle tähega hakatakse kirjutama nimesid tabelisse.
Märguande peale hakatakse kirjutama. Kui keegi saab valmis, siis hüüab ta "stopp". Seejärel hakatakse võrdlema. Kui kahel on ühtemoodi, saavad need 5 punkti, kellel erinev, saab 10. Kui kellelgi on ainukesena nimi, saab ta 20 p. Mäng tehakse läbi mitu korda erinevate tähtedega, lõpuks loetakse punktid kokku. Võidab see, kellel on kõige rohkem punkte.
Osavõtjaid vähemalt 2.
Kõigepealt tehakse kindlaks, milliste asjade nimetusi hakatakse otsima. Näiteks linnad. Üks ütleb ühe linna nime, teine peab ütlema linna nime selle tähega, millega eelmine lõppes. Kui ei tea, jääb see mängija vahelt välja.
Mängu võib mängida ka ainult esitähtede järgi, nt kui esimene täht on "A", siis peavad kõik leidma A-tähega kas poisi või tüdruku nimesid või linnade, loomade jne. Kes ei tea – mängust välja.
Pallimäng (õues).
Osavõtjaid vähemalt 3. Vahend: pall.
Valiti üks, kelle kätte jääb pall. See mõtles mingisuguse looma, linnu jne nime, siis ütleb nt nii: "Loom, ja täht on "L"," seejärel viskab palli ühele mängijale, kes peab selle kinni ja püüab ära arvata õige looma. Kui ei satu õige, söödetakse pall järgmisele. Kui on õige nimi, viskab küsija palli õhku ja hõikab: "Oi lii, oi laa," ja jookseb ära. See, kes õige nime ütles, peab palli kinni püüdma. Püüdnud palli kinni, küsib: "Mitu sammu pean sinuni astuma?" Siis astub sammud (endise juhi) poole. Juht peab käed rõngasse ette panema. Palliga mängija peaks palli sellest "rõngast" läbi viskama. Kui ei viska, siis jääb vana juht edasi. Kui viskab, siis on viskaja uus juht (mäng hakkab korduma).
Mängida saab suurte treppidel. Üks mängijaist pannakse "õpetajaks". Teised lähevad trepi ülemisele astmele. Kui õpetaja ütleb söödava asja nime, peab mängija palli kinni püüdma. Kui püüab palli kinni, saab ühe astme edasi, kui aga ei püüa – peab jääma paigale. Kui aga ütleb õpetaja mittesöödava asja nime ja mängija püüab, siis ta edasi ei saa, aga kui ei püüa, siis saab edasi. Kes enne lõpetab, hakkab õpetajaks.
Viimasel ajal on eriti populaarseks läinud paberimängud: neid mängitakse sünnipäeval, kui midagi muud pole teha. See mäng käib niimoodi: igaühele antakse üks paberitükk ja ühte värvi pliiatsid. Peale vastamist tuleb paberit keerata 2x ja anda järgmisele. Küsimusteks on: 1) poisi nimi; 2) tüdruku nimi; 3) kus kohtuvad; 4) mida teevad; 5) mida vanemad arvavad; 6) mida maailm arvab. Mõnikord võib juurde lisada ka aja, millal nad kokku saavad. Pärast, kui paberid lahti keeratud, võib sealt midagi päris naljakat ja huvitavat leida. Selle mängu juures läheb tarvis 3-7 inimest.
Selleks mänguks on vaja paberit ja pliiatsit. Mängu vormistamine on järgmine. Üks mängija loeb mõttes tähestikku. Kui teine ütleb: "Stopp," siis tähestiku lugeja ütleb, mis tähe juurde ta jäi. Selle algustähega peab siis kirjutama linnu, looma, nime, veekogu, linna, ansambli nime. Mis asja nimesid nad kirjutavad, on mängijate valida. Kui esimene lõpetaja on lõpetanud, peavad teised katkestama. Siis loeb igaüks ette oma linnu nime, seejärel looma jne. Punkte pannakse järgmiselt: kellel on selline nimi, mida teistel pole, saab 10 punkti; kellel on see, mis on ka kellelgi teisel, saab 5 punkti; kellel pole, saab 0 punkti. Kui on nii, et ühel mängijal on sõna, teistel pole, saab see üks mängija 15 punkti. Nii saab punkte iga sõna eest. Mängu lõpus loetakse punktid kokku. Võitja on see, kellel on kõige rohkem punkte. Mängijateks on tavaliselt põhikooli õpilased. See on tuntud üle Eesti. NB! Mängu tingimuseks on see, et mängijad ei näe teineteise poolt kirjutatavaid sõnu ega kirjuta teiste pealt maha. Ette peab lugema täpselt seda, mis on kirjutatud.
Üks mängijatest läheb uksest välja ja teised jäävad tuppa. Nad mõtlevad välja, mis asja nad ühiseks võtavad. See võib olla ükskõik mis. Siis kutsuvad nad ukse taga olija sisse ja ta peab teiste mängijate sarnasuse üles leidma. Kui ei leia, ütlevad mängijad selle välja. Ukse taha läheb ükskõik kes. Mängust kuulsin Laura Talvetilt (s 1981), kes elab Tartus Annelinnas. Mujal pole ma seda mängu mängitavat näinud.
Seda mängivad küll kõik lapsed. Seda võib mängida kõikjal. Mina olen seda mänginud oma õega enne magamaminekut ja mujalgi. Nimemäng on niimoodi, et üks ütleb ühe nime ja teine peab uue nime ütlema selle tähega, millega eelmine nimi lõppes. Kes esimesena nime kordab, see langeb välja. Seda võib mängida ka hulgakesi. Näiteks: MARE-ELMAR-RIINA-ARDIS-SIINA...
See mäng on nagu "Kapitali show", aga seda mängitakse kahekesi, üks on küsija, teine vastaja. Selles mängus ei ole ka punktiketast. Küsija teeb paberile kriipsud (-----), neid teeb niipalju, kuipalju on sõnas tähti. Teine e vastaja hakkab tähti arvama, iga vale tähe eest tehakse joonisele midagi juurde. Kui joonis saab enne valmis kui sõna, on küsijal võimalus teha veel teine sõna. Kui aga sõna saab enne valmis, siis vahetavad küsija ja vastaja kohad ära. Näide (sõna on" külmkapp"). Küsija seletab vastajale ära, mis sõnaga tegemist on. Vastaja hakkab arvama: "A, O, M, N, E, I, L, K, P, U, Ü". Korraga võib pakkuda ainult ühe tähe. Praegu sai sõna enne valmis kui joonis. Joonis näeb muidu välja selline.
Viimasel ajal on hakatud ka palju kirjutama luuletusi. Antakse mingi kindel teema (nt erootika, reisikiri, kool), mille kohta peavad olema kõik riimid. Paberid liiguvad käest kätte ja järgmisele kirjutajale on nähtav ainult sinu poolt kirjutatud riimi lõpp e viimane sõna. Nii ei tea keegi, millisel teemal olid eelmised riimid, ja luuletused tulevad mitmekesised. Paberile tuleb kirjutada nii:
Üht sõna- e luuletusemängu tean ka veel. See on nii, nt: "ELAS KORD", siis keeran ühe korra rulli ja alla "KARU", teine aga mõtleb sõna "karuga" riimuva sõna. "KARU / TULI SUUR" keerata jälle ning "MARU". Järgmine siis jälle "maruga" riimuv sõna.
Kõigepealt tutvustan Teile selliseid, mida saab mängida seltskonnas: 1) luuletuse kirjutamine. Seda võib mängida väga palju inimesi. Iga mängija saab ühe paberilehe ja kirjutab selle ülemisse otsa ühe lause. Näiteks: "ELAS METSAS KOLE KOLL". Seejärel keerab ta paberi nii ära, et see lause ei jää välja paistma ja annab edasi (need paberid liiguvad ringis). Sellele, kellele ta paberi edasi annab, ütleb ta oma lause viimase sõna "KOLL". See, kes paberi vastu võtab, peab moodustama ühe lause, mille lõpus olev sõna läheks riimi sõnaga "KOLL". Tema kirjutab sinna alla oma lause, keerab paberi ära ja annab edasi, öeldes jälle oma lause viimase sõna. Nii antakse pabereid edasi senikaua, kuni nad täis saavad ja lõpuks loetakse ette. Mõnikord tuleb sellistest "luuletustest" päris naljakaid lugusid. Seda mängu mängitakse tavaliselt vanuses üle 10 aasta. Praegugi on seda mängu huvitav mängida.
Meelt saab lahutada ka järgmise mänguga: üks mängija mõtleb mingi jutu ja kirjutab selle üles, aga omadussõnade asemele jätab tühjad kohad. Siis hakkavad teised talle kõikvõimalikke omadussõnu ütlema. Tema kirjutab need järjest tühjade kohtade peale üles. Pärast aga loetakse jutt koos omadussõnadega ette.
Sellel mängul nime ei ole (minu teada). Mängida võib seda piiramatul hulgal inimestega. Enne mängu tuleb teha jutt, millel puuduvad omadussõnad, neile jäetakse tühjad lahtrid. Nüüd kui jutt valmis, hakatakse inimestelt järjest omadussõnu küsima ja siis lahtrisse panema. Kui kõik lahtrid täis on, loetakse jutt ette. Jutt võib siis kõlada üpris omapärasena, näiteks nii: Mina õpin Lauka priskes koolis, lahjas seitsmendas klassis. Meie klassil on virk A-pool ja laisk B-pool. Kokku on klassis 28 omapärast last. A-poole lapsed elevad puhtal Laukal, aga B-poole omad pikas Viskoosas. Kokkuvõttes oleme väga hoolsad lapsed. (Meie mängisime seda mängu klassiõhtul).
A) võetakse 1 täht, mille kõik üles märgivad. Määratakse teatud aeg ja selle aja sees peab tähthaaval sõnu mõtlema. Nt: 1. s, 2. sa, 3. sai, 4. sina, 5. saama, 6. sinine, 7. sisalik, 8. Saaremaa.
Võetakse paber ja lahterdatakse. Esimene lahter on tähe jaoks ja viimane on punktide jaoks. Vahepeale kirjutatakse "linn, lind, nimi, loom, taim" jne. Üks mängija hakkab lugema tähestikku. See täht, mille juures teine mängija ütleb "stopp", kirjutatakse lahtrisse. Selle tähega hakatakse täitma teisi lahtreid. Ühise vastuse puhul saab 1 punkti ja erineva puhul 2 punkti.
Selleks mänguks on vaja paberit ja pliiatsit. Mängijad teevad endale paberile tabeli, kus igasse lahtrisse märgivad näiteks: [vt tabel]. Üks mängijatest hakkab mõttes tähti lugema. Suvalisel ajal ütleb keegi "stopp". See mängija, kes tähti luges, ütleb selle tähe, mille juurde ta pidama jäi ja kõik mängijad peavad tabeli täitma selle tähega. Nt "k" (vt tabel). Kui tabel on täidetud, hakkavad mängijad järjest ütlema, mis nad tabelisse kirjutasid. Aga iga sõna, s.t, mis algab "k"- tähega, saab 5 punkti. Kui tabelisse jäi sõna panemata, ei saa punkti. Aga näiteks kui mina panin "loom"- lahtrisse "karu" ja keegi pani veel, siis nii mina kui ka see, kes pani "karu", saame 10 punkti. Mängu võidab see, kellel mängu lõppedes on kõige rohkem punkte.
Iga mängija teeb endale paberile tabeli - ülemisse ritta kirjutatakse mingeid liike näitavad sõnad - nt: tööriistad, linna-, looma-, linnunimi, ansambel, laulja, poisi-, tüdrukunimi. Üks alustab vaikselt tähestiku lugemist ja teine peab ütlema "stopp". Mis tähel lugeja on, see täht kirjutatakse esimesse ülevalt alla ritta. Nüüd hakkavad kõik mängijad üheaegselt kirjutama selle tähega algavaid sõnu. Kes kõige ennem lahtrid täidab, võib öelda "stopp". Peale seda ei või ülejäänud omi lahtreid enam täita. Nüüd arvestatakse punktid kokku. Igaüks ütleb, mis ta kirjutas. Kui ainult temal on selline sõna, saab ta "10" punkti, kui ka teistel, siis "5". Kui lahtrit pole jõutud või osatud täita, saadakse "0" punkti.
Vähemalt 2 mängijat. Mõlemal on paber, lepitakse kokku, mis sinna tulevad, nt mehe- ja naisenimi, loom, ansambel, film, näitleja, lill, põõsas, puu, riik jne. Siis hakkab üks mõttes tähestikku lugema ja kui teine ütleb "stopp", siis katkestab, ja see täht tuleb üles kirjutada. Siis hakkavad mõlemad nt k-tähega asja nuputama ja lõpuks loevad ette. Kui mõlemal on ühesugused, siis saab 0 punkti, aga kui erinevad, siis 5. Võidab see, kellel on kõige rohkem punkte. Seda võib ka kõikide tähtedega mängida ja nt aja peale, et 10 minti on aega mõtlemiseks ja siis hakatakse ette lugema.