Plikade ja poiste mäng, toas.
Mängijad asuvad reas ehk sõõris. Üks on nende keskel ja ütleb: „Mina ütlen, tõstke käed.“ Selle peale peavad kõik käed üles tõstma. Ta võib ka midagi muud kästa teha. Kui ta aga ainult käsib ja ei ütle „mina ütlen“ käsu ette, siis peavad kõik olema paigal. Kui aga keskelolija ruttu ütleb, siis võivad mängijad eksida, mispeale peavad nad siis panti andma.
Täisviide
ERA II 87, 28 (15) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Mäng toas noortele.
Mängijate arv pole siin tähtis, kuid mida enam, seda parem. Mängijad istuvad sõõris, aga üks mängijatest, kellel silmad kinni seotakse, läheb sõõri keskele. Ringisolijad panevad igaüks endale ühe linna nime, näiteks Tallinn, Tartu jne. Kui kõik on omale nime saanud, vahetavad nad tasakesi omad kohad ja istuvad nüüd paigal. Siis hüüab ringisolija näiteks: „Tallinn ja Tartu, vahetage kirjad!“ Mängijad, kelle nime ta hüüab, püüavad tasakesi omi kohti vahetada. Ringisolija aga katsub ühte neist tabada. Õnnestub tal see, siis pääseb ta ringist välja, ja see, keda ta tabas, jääb nüüd ringi keskele. Juhtumisi, kui ta kedagi ei taba, jääb ise seni ringi keskele, kuni ta enda asemele leiab kedagi muud. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 87, 81 (2) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mäng toas noortele.
Selle mängu jaoks on soovitav enam mängijaid. Mängust osavõtjad istuvad sõõris, sealjuures peab üks mängija enam olema kui on toole. See, kes on ilma toolita, läheb ringi keskele. Nüüd panevad kõik endale ühe nime: kas „õun“, „pirn“ või „ploom“. Kui kõik on endile nime leidnud, hõikab ringisolija näiteks: „Õunad!“ Siis jooksevad kõik õunanimelised mängijad omalt kohalt ära ja püüavad mõne teise koha peale istuda. Kes aga ilma kohata jääb, jääb ringi keskele ja mäng läheb endiselt edasi. Juhtub, et ringisolija hüüab „kompott“, siis tõusevad kõik mängijad oma kohtadelt üles ja püüavad mõne teise koha peale istuda.
Täisviide
ERA II 87, 85/6 (7) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängijad istuvad paarikaupa ja üksik mängija on ringis. See käib igaühe juures ja küsib: „Kas omaga rahul?“, s.t., kas oled oma paarimehega rahul. Kui see vastab: „Ei ole,“ peab ta näitama, keda mängijatest ta tahab. Selle ajaga tema selja taga mängijad vahetuvad. Ka ringisolija peab nüüd kuhugi istuma ja kes üksi jääb, peab uueks ringisolijaks jääma.
Täisviide
ERA II 87, 162 (22) < Narva l. – Maimu Remmelgas < P. Pärn (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist küsib igaühe käest järgimööda, näiteks: „Kui sa saaksid kusagilt suure summa raha, mis sa siis teeksid?“ Küsitav võib kõike muud vastata, ainult „ei“, „ja“, „must“ ja „valge“ ei või ta vastata. Kui ta keeldud sõnad ütleb, siis annab pandi.
Täisviide
ERA II 87, 343/4 (10) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Mängijad istuvad paarikaupa ringis, käed välja sirutatud. Üks mängijaist võtab mingi asja ja tipib seda igaleühele pihku, kuid tegelikult paneb ta selle ainult ühe pihku. Tippimise juures räägib: „Tipin, tipin, ära näita!“ Paarisistujad peavad oma naabrit kõvasti kinni hoidma, et ta püsti tõusta ei saaks. Kui tippija küsib: „Kas rukis küps?“, peab see üles tõusma, kelle käes asi on. Kui see saab tõusta, hakkab tema naaber tippima. Kui ta aga tõusta ei saa, tipib endine tippija edasi. Kui see on juba neli korda tippinud, saab ta nina mustaks ja tema asemel hakkab teine tippima.
Täisviide
ERA II 87, 684/5 (7) < Haljala khk., Varangu v., Eisma k. – Erich Kranfeldt, s. 1923 (1935)
Mängijad valivad omale sobivad pesad. Üks mängijaist on pesata. Ta hüüab: „Linnud, linnud pesast välja, kes ei tule, ise mats!“ Siis peavad kõik pesad vahetama. Hüüdja katsub tühja pessa lipata. Kes pesata jääb, on uus hüüdja.
Täisviide
ERA II 87, 688 (16) < Haljala khk., Varangu v., Eisma k. – Erich Kranfeldt, s. 1923 (1935)
Mängijad istuvad reas. Esimene sosistab teisele salaja ja ruttu ühe lause. Küsib teine veel, ei tohi teist korda ütelda; ta peab edasi ütlema nii, nagu ta sest aru sai. Viimane mees ütleb, missugune see lause oli, kui temani jõudis. Siis ütleb ka esimene mees oma öeldud lause. Näiteks, esimene mees ütles: „Taevast tilgub tuliseid tähti!“ Viimne mees ütles: „Taevast tilgub tulist tatti!“ jne.
Täisviide
ERA II 87, 708/9 (50) < Haljala khk., Varangu v., Eisma k. – Erich Kranfeldt, s. 1923 (1935)
Mängiti päämiselt õues. Nooremate inimeste mäng. Mängijad seisavad ringis. Üks mängija on väljaspool ringi. Mäng algab sellega, et üksik mängija lööb kellelegi külge ja pistab ise jooksu. Ka mängija, keda ta lõi, jookseb (joostakse harilikult ümbert ringi). Kumbki püüab esimesena jõuda tühjale kohale. Mängija, kes väljapoole ringi jäi, müksab jälle kedagi ja joostakse uuesti. Jookseb ikka kohata-jääja.
Täisviide
ERA II 87, 741 (26) < Haljala khk., Vihula v., Kavastu k. – Otto A. Vebermann < Marie Tikmann, 63 a. (1935)
Üks juut hakkas reisima Jeruusalemma, võttis kaasa naise, lapsed ja varanduse. Iga mängija saab nime. Mängijad istuvad ringis. Juut jutustab ja kui nimetab kellegi nime, tõuseb see püsti ja teeb ringi. Kui nimetab „Jeruusalemm“, siis kõik tõusevad püsti ja liiguvad kiiresti näidatud suunas kas paremale või vasemale. Kui sõit seisma jääb, peab istuma. Kes püsti jäi, on juut.
Täisviide
ERA II 88, 105 (3) < Viru-Nigula khk., Kalvi v. – Robert Rosenberg < Miili Kiissa (1935)
Mängijate arv on vaba. Kuid peavad olema poisid ja tüdrukud. Tüdrukuid peab olema ühe võrra vähem kui poisse.
Mängu käik: Toolid seatakse ringi, milledele asuvad istuma tüdrukud. Poisid jäävad seisma tüdrukute seljataha. Üks poiss aga peab jääma tühja tooli seljataha seisma. Kui mäng on alanud, teeb tüdrukuta poiss toolidel istuvaile tüdrukutele silma. Tüdruk, kellele silma tehakse, peab ruttu toolilt tõusma ja silmategija toolile istuma minema. Kui aga tüdruku seljataga seisev poiss on äraminevat tüdrukut puudutanud, ei tohi see enam ära minna, vaid peab tagasi toolile istuma. Tagaseisvatel poistel peavad käed olema selja taga (vaata. joon.). Kui tüdruk pole pääsenud silmategija toolile, peab see uuesti silma tegema. Kellele? See on tema enda valik. Kui siiski üks tüdruk on pääsenud silmategija toolile, peab jälle see silma tegema, kes nüüd tüdrukuta jäi.
Kui poisid on küll seisnud, vahetatakse kohad, poisid lähevad istuma, tüdrukud aga nende seljataha seisma. Poiss, kes enne vahetust jäi tüdrukuta, jääb ikka tooli taha seisma ja ta on esimeseks silmategijaks. Seekord teeb ta muidugi poistele silma. Kui ühel poisil on õnnestunud silmategija juurde minna, peab poisita jäänud tüdruk silma tegema. Teised tüdrukud, kel paarid olemas, peavad olema kärmed, et nende poisid ei pääseks silmategija juurde. Kuid ka tüdrukud, kes seisavad poiste seljataga, peavad käsi hoidma enda seljataga nagu enne poisid hoidsid. Ainult siis võivad nad käsi seljatagant ära võtta, kui nende paarimees (poiss) püüab silmategija toolile minna. Nii läheb mäng edasi.
Täisviide
ERA II 88, 157/8 (33) < Rakvere l. – Robert Kello, s. 1920 (1935)
Mängivad lapsed ja vanemad inimesed. Istuvad ringis põrandal, põlved vähe püsti, üks jääb keset ringi rahaotsijaks. Ühele ringisolijale antakse raha pihku ja annavad raha üksteisele edasi päevamööda (päripäeva) põlvede alt läbi. Ringisolija otsib raha ja käsib rahaga koputada. Kelle käest raha kätte saab, see läheb ringi sisse püüdjaks ja see istub ringi ning mäng kestab edasi.
Täisviide
ERA II 88, 660 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Paasvere-Aru k. – Melanje Arak, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad seina ääres. Üks mängija tuleb esimese istuja juurde ning küsib: „Kui ma sulle tuhat rubla kingin, mis sa sellega siis teed?“ Siis seletab istuja, mis ta teeb või ostab sellega. Siis küsib värvi ja kiusab igat moodi. Kui istuja „ei“ või „ja“, „must“ või „valge“ rääkis, pidi andma panti. Siis läks teise juurde, kuni kõik läbi ja algab pandilunastamine.
Täisviide
ERA II 88, 673/4 (18) < Simuna khk., Paasvere v., Paasvere-Aru k. – Melanje Arak, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad paaris. Üks mängija on üksik. Sellel on nööp käes. Mängijad, kes istuvad, sirutavad käed ette ja asetavad nad kokku. Mängija, kel nööp käes, pistab käe ühes nööbiga mängijate pihku ja jätab nööbi, kellele ta tahab. Kui tippimine on lõpetatud, käsib üksik seda püsti tõusta, kelle käes on nööp. Paarimees katsub aga takistada püstitõusmist. Kui mängija tõuseb püsti ilma kinni hoidmata, läheb paarimees tippima. Kui aga see püsti ei saa, jääb vana uuesti tippima.
Täisviide
ERA II 104, 56 (6) < Simuna khk., Venevere v., Savilõpe k., Sepa t. – Valve Bernthal, s. 1923 (1935)
Mängust võib osa võtta palju inimesi. Igaüks valib endale talu nime, mida ta tahab. Üks jääb „kingsepaks“. See hakkab küsima inimeste käest, kas kingsepp on kodus. Tema juhatab ta jälle teise talusse. Sellel ajal vahetavad jälle teised kohad. Kui see, kes kingsepp oli, endale talu sai, läks talusse. Kes talust ilma jäi, sai kingsepaks. Mäng kordub uuesti.
Täisviide
ERA II 104, 81 (17) < Simuna khk., Venevere v., Mõisaküla < Iisaku khk. – Õie Bernthal < Anette Üper, s. 1874 (1935)
Kõigile ringisistujatele antakse jaamade nimed. Rongi keskel olija nimetab kaht jaama nime, näiteks: „Rong sõidab Tartust Tallinna!“ Nüüd peavad mängijad, kel sellised jaamade nimetused, kohad vahetama. Vahetamise ajal katsub keskelolija kohta saada. Kohatajäänu hakkab eelmise kohuseid täitma. Elevuse tekitamiseks võib ka kolm kuni neli jaamanime nimetada. Jaama peab kiiresti ütlema. Eksimusi võib pandilunastamisega karistada.
Täisviide
ERA II 104, 120/1 (18) < Simuna khk., Venevere v., Mõisaküla – Paul Kaasan, s. 1923 (1935)
Mängitakse toas paarisarvuliste mängijatega, istutakse nii, et pooled mängijad ühelpool seina ääres, teised teiselpool, näod teise seina ääres istujatega vastamisi. Ühelpool seina ääres istujaile pannakse igaühele ühe teiselpool seinas istuja nimi, aga nii, et seda ei kuule teiselpool seina ääres istujad. On nimed pandud, tulevad mängijad ükshaaval üheltpoolt, rea otsas istujast alates, teise rea istuja juurde, kellel arvab oma nime olevat, ja teeb kummarduse. Ei ole see aga tema nimega isik, siis tehakse talle „pikka nina“, ja see isik läheb oma kohale tagasi ja ootab, kuni käimise järg tuleb uuesti tema kätte. Siis läheb uuesti otsima, käib nii kaua, kuni on saanud õige kätte. Kui aga saab kohe, siis vahetavad nad omavahel kohad nii, et otsija istub sinna, kus istus tema nimega isik, ja see istub teise ritta tema asemele. Sääl istub see siis niikaua, kui kõik on oma õige kätte saanud. Kes on viimane oma nimega isiku otsija, seda nimetatakse „jänniks“. Mängitakse praegusel ajal.
Täisviide
ERA II 89, 23/4 (7) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Mängijad on kõik ühes toas, üks nende hulgast läheb teise ruumi. Mängijad peidavad ühe eseme ära, aga nii, et see välja paistab. Siis istuvad kõik ja hakkavad laulma niisugust laulu, nagu nad ise heaks arvavad. Siis tuleb ka see teisest toast ja hakkab peidetud asja otsima. Kui tema läheb sellele asjale ligemale, laulavad teised tugevamini, kui aga kaugemale, siis nõrgemini. Niikaua lauldakse, kuni ta asja kätte saab. Siis läheb jälle keegi teine teise tuppa ning teised kõik peidutavad asja ära.
Täisviide
ERA II 89, 186 (10) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane < Marie Kokaselts, s. 1887 (1935)
Mängijad võtavad endid paari ja istuvad pinkidele. Üks jääb üksikuks ja see hakkab raha panema. Kõik panevad käed sülle ning hoiavad nad sääl koos. Ka rahapanijal on käed koos, temal on ka raha käes. Tema katsub kõikide peod läbi, ühele aga jätab ta raha peosse. Kui kõik on läbi, tõuseb see püsti, kelle käes on raha. Kui aga tema paarismees on märganud, et temal on raha peos, ei lase ta mitte teda üles tõusta, vaid hoiab kinni, ja endine paneb jälle raha. Kui aga ta saab tõusta, läheb ja hakkab ta ise raha panema, samuti nagu eelmine. Ja endine panija läheb tema kohale.
Täisviide
ERA II 89, 189/90 (15) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad on kõik alguses ühes toas. Siis võtab keegi mõne eseme ja näitab seda kõigile. Kui kõik on näinud seda, lähevad nad teise tuppa. Ainult see, kes teistele näitas üht eset, jääb sinna. Tema peidab selle eseme ära, nii et see välja paistab. Siis tulevad kõik teised ja hakkavad seda eset otsima. Kes selle eseme üles leidis, läheb teise tuppa ja ei ütle kellelegi. See, kes kõige kauem otsib, seda nimetatakse „pimedaks“. Siis võtab see, kes selle asja peitis, selle eseme ja peidab teise kohta. Siis tulevad teised ja alustavad uuesti otsimist.
Täisviide
ERA II 89, 190 (16) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad istuvad kahes reas, nii et kummaski reas on ühepalju. Üks nende hulgast läheb teise ritta ja paneb säälsetele istujatele esimeses reas istujate nimed. Võib ka teha vastupidi, et esimesele reale pannakse teise rea nimed. Kui on nimed pandud, hakkab igaüks oma nime otsima. Otsimas ei käi kõik korraga, vaid käiakse järgimööda. Ennem läheb esimesest reast esimene kellegi teises reas istuja juurde, kui ta arvab olema sääl oma nime. Kui on tema nimi sellel, kelle juurde tema läks, vahetavad nad endi kohad. Esimeses reas olija läheb teise ritta ja teises reas olija läheb esimesse ritta. Kui aga ei ole sääl tema nime, kelle ette ta läheb, näitab see „pikka nina“ ja teine peab oma kohale tagasi minema. Nii mängitakse, kuni igaüks on leidnud oma nime teisest reast.
Täisviide
ERA II 89, 192/3 (19) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad istuvad paarikaupa ringis pinkidel. Üks käib ringi sees ühe juurest teise juurde ja koputab pika kepiga vastu maad ning küsib: „Kus elab kits-kibinaaber?“ Kui talle vastatakse: „Teises talus,“ siis läheb ta edasi. Samal ajal vahetavad ta selja taga paarid oma kohti. Kui saab küsija tühjale kohale taganeda, võtab hooletu mängija kepi ja läheb jälle küsima ja omale kohta otsima.
Täisviide
ERA II 89, 350 (4) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Mängijad seisavad ringi. Üks on ringi keskel ja nimetab lindude nimesid, ise tõstab ta iga nime juures käed üles. Teised tõstavad kõik tema järele. Ütleb ta aga looma nime ja tõstab käed üles, siis kes aga ringis käed üles tõstab, peab panti andma ja mängust välja minema. Kui mäng läbi, tuleb pandid välja lunastada. Sääljuures öeldakse: „Mine tantsi pea peal, siis saad oma pandi kätte.“ Kui pandiandja teab, mis see lause tähendab, läheb ta keset põrandat, otsib naelapea üles ja tantsib selle pääl. Kes aga seda ei tea, ei saa seekord oma panti kätte.
Täisviide
ERA II 89, 351 (5) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Mängijaid võib olla määramata arvul. Kõik istuvad ringis. Võetakse üks ese, näiteks taskurätik. Selle omanik võtab räti ja viskab ta ühele mängijale sülle, ise ütleb seejuures: „Täidan laeva.“ See, kelle sülle rätik juhtub, küsib: „Kellega?“ või „Millega?“ Nüüd vastab see, näiteks: „Rahaga.“
Nüüd viskab jälle rätiku omanik selle edasi kellegi sülle ning jällegi sama ütlus: „Täidan laeva.“ Vastav isik jällegi küsib: „Millega?“ Vastuseks peab aga olema nüüd ainult see ese, mille esimene täht on sama, mis oli esimesel asjal, nii näiteks oli „raud“. Mäng kestab nii edasi. Kui aga keegi ütleb sellise sõna, mille esitäht erineb, siis eksija on kohustatud panti andma. Pärast muidugi on siis pantide lunastamine.
Täisviide
ERA II 89, 570/1 (8) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijad on kõik ringis, üks viskab oma või mõne kaaslase asja, näiteks palli, ning ütleb ise: „Mina kingin sulle ühe asja.“ See küsib: „Millise?“ Nüüd vastab näiteks, et kleidiriide. See küsib: „Mis värvi?“, „Kui kallis?“ ja nii edasi. Vastaja võib öelda kõiki sõnu, ainult „ei“ ega „ja“ ning „must“ ega „valge“ ei tohi öelda. Kui ütleb, siis peab ta andma panti. Nii kestab mäng, visatakse esemeid ühe käest teise kätte ning küsitakse lausa; lõpuks on jällegi pantide lunastamine.
Täisviide
ERA II 89, 576/7 (15) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängija viskab teisele palli ja ütleb: „Täidan, täidan, laeva!“, Püüdja küsib: „Millega?“ Viskaja vastab: „Kapsastega.“ See viskab palli edasi ja nii käib mäng. Igaüks ütleb ise asjaga. Enne mängu öeldakse üks täht, millega kõigi asjade nimed peavad algama. Näiteks „K“ – siis kapsas, kaalikas, kann, kühvel jne., „P“ – pann, paber, pliiats jne. Kui keegi ütleb juba öeldud asja või mõne muu algustähega asja, siis peab ta panti andma.
Täisviide
ERA II 89, 654 (10) < Koeru khk., Liigvalla v. ja as. – Lembit Künkman, Liigvalla algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijad istuvad reas, peod sülle kokku pandud. Üks mängijaist käib igaühe juures, teeb, nagu pistaks ta igale midagi peosse (tõeliselt ei pista aga midagi) ja ütleb: „Ma kingin sulle sada rubla.“ Kui kõigi juures on juba käidud, siis tuleb ta esimese juurde tagasi ja küsib: „Mis sa selle raha eest ostsid, mis ma sulle kinkisin?“ Kellelt küsiti, see peab hakkama siis seletama. Kuid seejuures peab ta hoidma selle eest, et ei ütleks: „ei“, „jah“, „must“, „valge“. Kui neid sõnu ütleb, siis peab panti andma.
Mängu alul kohe öeldakse, et „ei“ ega „jah“ ei tohi ütelda, „musta“ ega „valget“ ei tohi lausuda.
Täisviide
ERA II 90, 142/3 (11) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Mängijad istuvad ringis, kusjuures mängujuhataja seisab keskel. Algul mängujuhataja paneb mängijatele vaheldumisi nimed: õun, pirn, ploom, õun, pirn jne.
Juhataja hüüu peale: „Pirnid-ploomid!“, peavad pirnid ja ploomid kohad vahetama, kusjuures mängu juhataja katsub ka kuhugi vabale kohale istuda. Nüüd jäi üks teine mängija ilma kohata. See võib näiteks hüüda: „Korv ümber!“ Nüüd peavad kõik kohad ära vahetama. See mängija, kes nüüd ilma kohata jäi, võib hüüda: „Õunad!“ Nüüd vahetavad ainult õunad oma kohti. Nii kestab see mäng seni edasi, kuni mängijad ise tahavad.
Täisviide
ERA II 90, 282 (27) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Üks mängija on ilma istekohata. See paneb nüüd igale mängijale ise nime. Ja hakkab ise jutustama juttu, kus kõik need asjad sees on. Iga kord, kui jutustaja nimetab mõnele mängijale pandud nime, peab see mängija üles tõusma ja kolm korda ringi keerama.
Ei tee see mängija seda mitte, siis peab ta panti andma.
Jutustaja jutustab ikka edasi. Kui ta aga ütleb „Jeruusalemm paistab“, siis peavad kõik kohad vahetama ja see, kes ilma kohata jäi, peab uue loo jutustama.
Täisviide
ERA II 90, 283 (28) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Mängijate arv on piiramata. Mängijad seisavad ümber laua ja võtavad endi taskust kõik kraami välja ja panevad lauale. Mängijad vaatavad korraks veel need asjakesed üle ja peavad meeles, mis nad nägid. Siis katab mängujuht need asjakesed paberiga kinni, mis laual on. Mängujuht annab mängijatele tüki paberit, mängijad peavad need asjad paberi peale kirjutama, mis nad nägid. Võitja on see, kes kõige rohkem nimesid kirjutab, mis ta laual nägi.
Täisviide
ERA II 90, 345/6 (6) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)