Mängijate arv pole tähtis. Üks mängijaist läheb teise ruumi. Teised panevad sel ajal tuttava laulu sõnad. Laulusõnad pannakse istujate järjekorras. Kui laulusõnad pandud, siis kutsutakse äraolija tagasi, kes laulusõnade järjekorras küsib teistelt midagi, näiteks: „On täna ilus ilm?“ Kelle käest ta küsib, see peab sellele küsimusele vastama, nii et see sõna on sääl sees, mis talle pandi. Kelle käest ta laulu kätte saab, see läheb teise ruumi, kuna sel ajal pannakse jällegi uue laulu sõnad.
Täisviide
ERA II 87, 338/9 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Mängijad seisavad ringi. Käest kätte käib kepp, millega iga mängija maalib kuu ja sealjuures ütleb:
„Maalin, maalin kuu,
nina, silmad suu.“
Enne kepi edasiandmist peab ta selle veel paremasse kätte panema ja kes seda ei tee, see maalis kuud valesti. Seda mängitakse senikaua, kui kõik selle viguri on kätte saanud, kuidas tuleb kuud maalida – sest mängu alguses ei öelda, et kepp tuleb enne äraandmist paremasse kätte panna.
Täisviide
ERA II 87, 296/7 (15) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kadila k., Lallu t. – Hella Ots, s. 1915, Jõhvi ühisgümnaasiumi IV kl. (1935)
Mängitakse toas.
Mängijaiks on vanad kui ka noored. Mängijad istuvad reas või sõõris. Reasistuv äärmine mängija ütleb arvu number 1. Nii ütleb iga mängija järjekorras ühe arvu, näiteks 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Kui kõik on juba öelnud kord ühe arvu, siis läheb järg jälle esimese kätte. Nii kestab see mäng edasi kuni seitsmekümne seitsmeni. Sealjuures tuleb silmas pidada, et see mängija, kellele satub arv, mis lõppeb või mis algab seitsmega, peab ütlema „prrr“. Juhul aga, kui öeldakse selle arvu arvsõnadega, siis antakse panti. Sealjuures tuleb seda mängu ruttu mängida. Kes aga natuke viivitab, annab ka pandi. Seitsmekümne seitsmenda juures tuleb aga öelda „prrrkümmendprrr“.
Täisviide
ERA II 87, 83/4 (5) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängijate arv pole siin tähtis, samuti võivad mängijateks olla nii vanad kui noored. Üks mängijatest luuletab omast peast ühe jutu, kus algavad kõik nimisõnad a-tähega. Kui jutustaja juhtub eksima ja ütleb nimisõna, mis algab mõne muu tähega, siis annab pandi. Ja jutustamise kord läheb järgmise mängija kätte. Järgmine hakkab jutustama juttu, kus algavad kõik nimisõnad „e“-tähega, näiteks: „Eedi läks eesliga jalutama“ jne.
Luuletades ühe väikese jutu, jutustavad kõik mängijad tähestiku järjekorras, kui eelmine jutustaja on eksinud.
Täisviide
ERA II 87, 81 (1) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Üks mängijaist läheb ukse taha. Teised aga peavad arvama ühe sõna, millel on kaks tähendust; näiteks „leht“ võib ju olla puuleht, raamatuleht ja ajaleht. Nüüd igaüks võtab endale sõna „leht“, muidugi kõik erinevas tähenduses.
Nüüd kutsutakse mängija sisse, mispeale teised hakkavad rääkima oma määratud tähendusest. Nüüd peab arvaja arvama, millest on juttu, mis sõna see on. Kui ta ei saa seda sõna kätte, peab andma panti.
Mitmemõttelisi sõnu on palju.
Täisviide
ERA II 87, 52/3 (10) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Lapsed seisavad tihedas ringis. Ühel on silmad kinni seotud ja seisab kesk ringi. Siis võetakse vile, millel on nöör otsas ja kinnitatakse see sala tema selja taha kinni. Öeldakse siis: „Hakka vilet otsima!“ Nüüd muidugi senikaua, kui ta teiste käsi kobab, mõni jälle vilistab vilet, mis on tema oma selja küljes. Pimesikk siis jookseb kuuldud hääle suunas, oma selja taha. Niipea, kui ta ümber pöörab ja sealt otsima hakkab, kuspool vile kõlas, vilistab jällegi keegi tema seljas olevast vilest. See tekitab siis palju naeru, kuni ta viimaks ise taipab, kus vile on.
Täisviide
ERA II 87, 42/3 (35) < Narva l. – Elli Sula < Albert Moosel, s. 1885 (1935)
Plikade ja poiste mäng, toas.
Mängijad asuvad reas ehk sõõris. Üks on nende keskel ja ütleb: „Mina ütlen, tõstke käed.“ Selle peale peavad kõik käed üles tõstma. Ta võib ka midagi muud kästa teha. Kui ta aga ainult käsib ja ei ütle „mina ütlen“ käsu ette, siis peavad kõik olema paigal. Kui aga keskelolija ruttu ütleb, siis võivad mängijad eksida, mispeale peavad nad siis panti andma.
Täisviide
ERA II 87, 28 (15) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Poiste ja plikade mäng toas.
Mängijad asetavad kesk tuba ühe lina nöörile rippuma, kuni põrandani. Ühele poole äärde pannakse tuli ja „varjud“, teisele poole jäävad arvajad. Nüüd paar mängijaist võtavad naljakad poosid ja lähevad mööda lina serva edasi. Teisel pool olijad aga peavad arvama, kes neist mängijaist oli seal parajasti käimas. Vahel on seda õige raske välja arvata, kui mängija hästi oma kuju muuta oskab.
Täisviide
ERA II 87, 27 (14) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)