Osa mängijaid on ringis ja hoiavad kätest kinni. Osa aga ringi sees. Sel ajal, kui ringisolijad käsi üleval hoiavad, peavad ringisolijad püüdma ringist välja joosta. Siis ringi moodustajad kükitavad, ja kes on sisse jäänud, ei saa enam välja joosta. Need lähevad ringi. Võidab see, kes üksinda hiirt jooksma jääb. Mängitakse tavaliselt lasteaias ja nooremates klassides.
Mängijad seisavad ringis, nägudega ringi sissepoole. Mängijatest määratakse "kass" ja "hiir". Hiir põgeneb ees ja kass püüab teda kätte saada. Hiir lastakse alati mängijate käte alt läbi pugeda, tõstes käed kõrgele. Niipea aga, kui kass tahab läbi pugeda, lastakse käed alla. Kassi jaoks on ainult kaks avaust ringis, kus ta saab takistamatult läbi minna. Kui kass on hiire kätte saanud, määratakse uued mängijad.
Mängijad seisavad ringis, nägudega ringi sisse ja hoiavad üksteise kätest kinni. Nende hulgast, kes mängivad, valitakse "kass" ja "hiir". Hiir põgeneb ees, kass püüab teda tabada. Hiir võib alati mängijate käte alt läbi pugeda. Niipea kui kass tahab mängijate vahelt läbi minna, hoitakse käed ees ega lasta läbi. Ainult kaks avaust on ringis, kus mängijad ei hoia käsi koos. Need kaks ava asuvad vastastikku, üks ühes, teine teises ringi servas. Sealt võib ka kass alati takistamatult läbi minna. Kui kass hiirt niipea ei taba ja võib arvata, et ta enne väsib kui hiir, siis võimaldatakse lõpuks ka kassile igalt poolt samasugune ligipääs kui hiirel. Kui kass on hiire tabanud, määratakse uue paari mängijad jooksjaiks.
Valitakse "hunt" ja "kits". Ülejäänud lapsed on "karjused", nad võtavad kätest kinni ja liiguvad ringis edasi. Hunt peab kitse kinni püüdma, kuid ringi sisse saab ta ainult värava kaudu, kits aga igast vahest. Kui hunt saab kitse kätte, siis algab mäng uuesti.
Seda saab mängida kevadel murul. Võetakse käest kinni, tehakse ring, üks on hiir, teine kass. Nüüd hakkab kass hiirt kinni püüdma. Hiir lastakse läbi, aga kassi ei lasta igalt poolt. Kui kass võtab hiire kinni, see paar läheb ringi ja nüüd tuleb uus paar jne.
Täisviide
ERA II 103, 714/5 (6) < Setu, Petseri v., Kurnova k. – Vassiili Lukksepp, Krabilova eesti algkooli õpilane (1935)
Latsõ olli kõik sõõrin, rott oll sõõri seen, kass oll välläpuul sõõri, kass karas lastõ vahelt sõõri sisse, rott vällä. Kass vällä, rott sõõri, seenis kui kass roti kätte sai, sõs vahetusi osa är ja mäng läts edesi.
Täisviide
ERA II 101, 508 (9) < Urvaste khk. ja v. – Anna Jeret < ema (1935)
Mängijad seisavad ringis, näod sissepoole, ja hoiavad üksteise kätest kinni. Mängijate vahed peavad nii suured olema, et nendest „hiir“ läbi võib pääseda. Üks värav jääb alati lahti, säält saab vabalt ringi sisse ja välja käia. Üks mängijatest määratakse hiireks, teine kassiks. Kass on ringi sees, hiir väljaspool. Siis hakkab kass hiirt püüdma. Hiirele avatakse igal pool väravaid, kust ta läbi mõtleb joosta: selleks tõstetakse käed üles ja lastakse hiir vabalt läbi. Kassi eest aga pannakse igal pool väravad kinni. Kass võib ainult kassiaugust sisse ja välja käia. Saab kass hiire kätte, siis astuvad nad ringiliste hulka. Järgmised kaks ringisolijat hakkavad uueks kassiks ja hiireks.
Täisviide
ERA II 90, 379/80 (3) < Türi khk. – Senta Schiff, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad seisavad ringis, näod sissepoole, ja hoiavad üksteise kätest kinni. Üksikute mängijate vahed ehk väravad peavad nii suured olema, et nendest „hiir“ läbi võib pääseda. Üks värav ehk kassiauk jääb alati lahti, säält võib „kass“ vabalt ringi sisse ja säält välja käia. Üks mängijatest määratakse kassiks, teine hiireks. Kass on ringi sees ja hiir väljaspool ringi. Hiirele avatakse igal pool väravad: kust ta mõtleb joosta, tõstetakse käed üles ja lastakse hiir vabalt läbi. Kassi eest pannakse aga väravad kinni: lastakse käed alla, et ta läbi ei pääseks. Kass võib ainult kassiaugust vabalt sisse ja välja käia. Saab kass hiire kätte (selleks on temal vaja hiirt käega puudutada), siis astuvad nad ringisolijate hulka, kuna järgmised kaks teist ringisolijat uueks kassiks ja hiireks hakkavad.
On mängijaid palju, siis võivad nad kaks ringi sünnitada – vähem ring suurema sees, ringide vahe nii suur, et seal lahkesti joosta saab. Kummalgi ringil on oma kassiauk sees, aga mitte ühel kohal, vaid üks ühel, teine aga hoopis teisel pool. Suure mängijate hulga juures võib ka kaks kassi ja kaks hiirt korraga jooksma panna.
Täisviide
ERA II 89, 251/3 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Jaagu t. – Asta Renke, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijate arv on vaba.
Mängu käik. Mängijad moodustavad ringi. Mängujuht nimetab kaks mängijat, kes lähevad ringi keskele. Ühel neist seotakse silmad kinni, teisele antakse kätte väike kelluke (näit nagu joon. Nr 5). Kellasaaja kõlistab kellukest, kuna mängija, kel silmad seotud, ajab kõlistajat taga. Esimene on „hiir“ (s.o. kõlistaja), teine aga „kass“. Kass püüab hiirt tabada. Ta liigub kõlistaja poole kellakõlina järgi. On ta tabanud kõlistaja – hiire –, vabastatakse ta silmad ja mõlemad lähevad ringi. Mängujuht nimetab aga uue kassi ja hiire, mängijad lähevad ringi keskele ja mäng läheb endiselt edasi.
Kui kass hiirt taga ajades satub vastu ringisseisjaid, tuleb hüüda: „Tuli!“ Hiir peab aga alati kellukest kõlistama, sest muidu ei saa kass hästi liikuda.
Täisviide
ERA II 88, 149/50 (23) < Rakvere l. – Robert Kello, s. 1920 (1935)