Kui oli juhtunud õnnetus linnupoja või kanapojaga, siis kutsusin naabri Helda matusele. Kaevasime sauna taha haua, panime linnupoja takjalehe sisse ja asetasime selle õrnalt auku, ajasime mulla peale, tegime haua ja risti, kaunistasime lilledega ja laulsime linnupojale nagu suuredki tegid.
Täisviide
RKM II 415, 40 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988).
Kui kusagil külas olid ristsed, siis meie tegime ka kolmekesi ristseid. Panime nukule uue nime. Ja üks oli siis köster, kes luges, teised vaderid. Külalisi ei olnudki. Seda tegime kordamööda, et kes enne oli köster, oli hiljem vader või ka ema-isa. Aga kui oli külas matus, siis tegime meie ka nukule kingakarbist sarga, matsime lillepeenra äärde, rist puuokstest, lilled ka ja laulsime. Pärast võtsime nuku jälle välja mulla seest ja läks teiseks mänguks.
Täisviide
RKM II 415, 38 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988).
Mängisime matuseid. Tol ajal oli kombeks lapsed matustele kaasa võtta, samuti olid surnuaiapühad väga populaarsed. Matus ja surnuaed oli meieaegsetel lastel tavaline teema. Liivamägedes siis mängisime ja matsime vist pool küla maha. Kes aga meie arvates vanad olid, need ka omale hauakünka said. Lilled panime ilusti peale ja puupulkadest risti ka. Rohukõrtega sidusime puupulgad ristiks. Sinna surnuaiale sai maetud vahel ka linde ja hiiri.