Hulk lapsi jällegi reas. Üks on ees hüüdjaks, kes palub: „Neeber, naaber, laena mulle nõõlast!“ Esimene laps vastab: „Mine võta tagant varna otsast!“ Samal ajal jookseb tagumine laps reast välja. Ta püüab joosta kõige ette, kuid hüüdja tahab teda tabada. Kui ta seda saab, siis jääb hüütu hüüdjaks ja endine hüüdja jääb kõige ette. Mäng kordub jälle uuesti. Seda on mängitud vanemal ajal väiksemate laste poolt.
Täisviide
ERA II 93, 69/70 (7) < Käina khk. ja v., Selja k., Laasi t. – Herlinde Ulpmann, Kärdla algkooli õpilane < Mare Tisler, s. 1877 (1935)
Mängijad asetuvad ritta. Kõige esimene on „nõelakaotaja“ ja laulab: „Nõtku, nõtku, nõelake, mu nõelad nõmme kadusid.“ Järgmine ütleb: „Mine võta tagant suitsukambrist!“ Siis kõige viimane reast hakkab jooksma ning esimene teda taga ajama. Kui esimene mängija on viimase mängija kinni püüdnud, siis püütu jääb esimeseks ning püüdja jääb ritta teiseks.
Täisviide
ERA II 95, 161/2 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Järve k., Järve t. – Aleksander Veeber, Kergu algkooli õpilane < Endel Peterkopf. s. 1922 (1935)
Mängijad olnud ringis ja üks ringi keskel, kellele teised näidanud sõrmedega lükates ja tagasi tõmmates, ise lauldud: Näärid, näärid, nõglakene, nõkla. Näärid nõgla silmakene, nõkla. Nõgel läks karja saatemaie, nõkla. Värssi välja laskemaie, nõkla. Saat ta karja saadu pääle, nõkla. Velle niidu mere pääle, nõkla. Oru nurme nuka pääle, nõkla. Siis „nõgel“ läinud ära terve ringi, teisipidi järgi viies. Ring valmis, jälle viimane jäänd „nõglaks“ sisse ja küsind kellegilt nõkla. See küsinud vastu: „Kus sa selle pannid, mis ma sulle eile anni?“ – „Ma panni seina vahel, ai kolmesugust lõnga järgi: sinist, punast, kollast (või missugust keegi ütelnud). Kass oli maha a’anu, kits oli ära söönu.“ Siis kogunetud uuesti laulma jälle, ja mäng läinud edasi.
Täisviide
ERA II 96, 192/3 (25a) < Karksi khk., Karksi v. – Marie Sarv < Greete Jõnts, 52 a. (1935)
Mängijad käivad rongreas üksteise järel ja laulavad: „Nõres, nõres nõelakene, nõres, nõela silmakene!“ Viimase sõna juures jäävad kõik seisma. Esimeses reas olija pöörab end näoga teiste poole ja küsib tema järel seisjalt: „Tere, tere, poepoissi, poepoissi, noori meesi, luba mulle uus nõel.“ Poepoiss: „Kussa siis selle panid, mis ma sulle eile andsin?“ Küsija vastab: „Katki läks!“ Poepoiss: „Püüa säält tagaotsast!“ Ostja hakkab püüdma viimast reasseisjat ja kui ta selle kätte saab, jääb kättesaadud mängija ostjaks, kuna püüdja jääb poepoisiks. Endine tegevus kordub, kuni kõik on olnud poepoisid ja ostjad. Viimast mängu võib mängida väljas kui ka toas.
Täisviide
ERA II 96, 325/6 (3) < Paistu khk., Heimtali v., Rõõsa t. < Kõpu khk., Suure-Kõpu v. – Aliide Kark, Puiatu algkooli õpilane < vanaema (1935)
Mängijad seisavad kahekaupa paaris, nii nagu tagumise paari mängimisel. Üks on ees üksik ja see läheb eesoleva paari käest küsima: „Tere, tere, mees“ – „Jumalime, mis sa otsid?“ vastab üks esimeses paaris seisja. „Nõela otsin.“ − „Kos see nõel jäi, mis ma eile andsin?“ küsib see. Siis vastab küsija: „Tuli kassi kaaburista, Viru silma viiburista, viis ta nõela minnessagi, teise nõela tullessagi.“ – „Mis sul selle nõela taga oli?“ – „Tükk sinist ja teine punast ja kolmas kullakarvalist.“ − „Mine võta tagast kambrist ahjukapist!“ Ja küsija läheb võtma tagumist paari, aga need jooksevad eest ära. Aga tagaajaja peab seni taga ajama, kuni ühe neist kätte saab, ning siis jääb jälle üksik küsijaks.
Täisviide
ERA II 106, 238/9 (8) < Äksi khk., Kaarepere v., Mullavere k. – Aino Toover, Raigastvere algkooli õpilane < Jaan Vannus, s. 1850 (1935)