Mänge mängitakse nii tänaval, toas, koolis, suvel ja talvel. Õuemängudest olid kõige populaarsemad "Olümpia", "Maamäng", "Vibra", "Lets", "Muna". "Olümpiat" mängiti 3-kesi kummiga. 2 tükki hoiavad kummist 2 käega ja loevad "o-lüm-pi-a" ja selles taktis teevad kätega ja kummiga mingi võrgu. 3. osavõtja peab siis sellest läbi pääsema, kas alt või vahelt ronides või üle hüpates. Kui sa nööri ei puudutanud, said edasi mängida, vastasel juhul pidi minema kummi hoidma ja mängima läks järgmine neist kolmest.
Samasugune kinniseotud kummipaela riba pannakse risti ja siis loetakse rütmis silpidena: "O-lüm-pia-män-gud." ja samal ajal liigutatakse risti otsi kordamööda rütmi taktis üles-alla ja viimase silbi ajal püütakse see kumm panna sellisesse asendisse, et kas 1 või 2 ülejäänud mängijat ei saaks sellest üle ega alt läbi minna ilma, et ta kummi puudutaks. Kui neil siiski õnnestub kuidagi ilma kumme puudutamata läbi pugeda, siis kõik kordub. Kui nad aga ei suuda ilma kummi puudutamata läbi pugeda, on järgmise või järgmiste kord. (Toimub vahetus.)
Seda mängitakse samuti nagu kummikeksu - kummiga. Mängust osavõtjaid peab ka olema vähemalt kolm. Kui on kaks, siis pannakse samuti üheks hoidjaks tool. Kõigepealt peavad kummihoidjad tegema kummiga kolm liigutust nii, et kumm jääks võimalikult keerulisse asendisse. Samal ajal nad hüüavad: "Mi-ki-maus!" Kui kummi asend on valmis, siis peab kolmas mängija ronima läbi kummi teisele poole nii, et kummi ei puutu. Kui puutub, siis tähendab see apsu ja mängija läheb hoidjaks. Ronijaks saab mängija, kes on järjekorras järgmine. Mängu mängivad koolieelikud ja algklasside õpilased. Kindlasti on see levinud üle Eesti.