Olemasolemata asjade toomist on vanemal ajal olnud. Sellega narriti uusi teenijaid, kes kaugemalt tulnud ja kellel kohalikkude asjade nimed alles teadmata. Pärast siis naerdi selle üle. Neid nalju tehti väga ammu, mu isa mäletab oma noorestpõlvest, kui Pühatu mõisa tulnud uus karjatüdruk kuskilt kaugelt. Kubjas saatnud teda sauna juurest suitsusõela tooma. Ka aprilliks on mõnes kohas niisuguseid asju saadetud tooma. Tooja, kes targem, saab juba tee peal aru ja tuleb tagasi, aga kodus naerdakse ikkagi, et ta narrimist oli uskunud.
Täisviide
ERA II 92, 74 (54) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Välismäng poistele.
Heinaajal, kui hakati kuhja tegema, kästi kellelgi külast tuua „kuhja sirkelt“. Tooja pidi olema muidugi see, kes seda asja ei teadnud.
Minnes siis naabrilt kuhja sirklit küsima, anti küsijale kätte mõni vana känd, latt või midagi selletaolist rasket asja. Vahel aga juhatati teda veel kaugemale, edasi teise tallu. Ja kui ta siis tagasi tuli selle „sirkliga“ heinaliste juurde, oli nalja muidugi palju.
Täisviide
ERA II 87, 68/9 (30) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)