Lapsed seisavad tihedas ringis. Ühel on silmad kinni seotud ja seisab kesk ringi. Siis võetakse vile, millel on nöör otsas ja kinnitatakse see sala tema selja taha kinni. Öeldakse siis: „Hakka vilet otsima!“ Nüüd muidugi senikaua, kui ta teiste käsi kobab, mõni jälle vilistab vilet, mis on tema oma selja küljes. Pimesikk siis jookseb kuuldud hääle suunas, oma selja taha. Niipea, kui ta ümber pöörab ja sealt otsima hakkab, kuspool vile kõlas, vilistab jällegi keegi tema seljas olevast vilest. See tekitab siis palju naeru, kuni ta viimaks ise taipab, kus vile on.
Täisviide
ERA II 87, 42/3 (35) < Narva l. – Elli Sula < Albert Moosel, s. 1885 (1935)
Pandilunastaja läheb kesk tuba, istub toolile ja talle pannakse riie üle pea. Nüüd astub keegi „ettekuulutaja“ juurde, paneb sõrme tema pea peale ning siis peab ettekuulutaja rääkima, mis tast tulevikus saab, ise teadmata, kes on patsient, kas poiss või plika. „Ette kuulutama“ peab ta igale, kes tuleb ta juurde ja sõrme pea peale paneb.
Täisviide
ERA II 87, 62/3 (23) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Mäng toas noortele.
Mängijate arv pole siin tähtis, kuid mida enam, seda parem. Mängijad istuvad sõõris, aga üks mängijatest, kellel silmad kinni seotakse, läheb sõõri keskele. Ringisolijad panevad igaüks endale ühe linna nime, näiteks Tallinn, Tartu jne. Kui kõik on omale nime saanud, vahetavad nad tasakesi omad kohad ja istuvad nüüd paigal. Siis hüüab ringisolija näiteks: „Tallinn ja Tartu, vahetage kirjad!“ Mängijad, kelle nime ta hüüab, püüavad tasakesi omi kohti vahetada. Ringisolija aga katsub ühte neist tabada. Õnnestub tal see, siis pääseb ta ringist välja, ja see, keda ta tabas, jääb nüüd ringi keskele. Juhtumisi, kui ta kedagi ei taba, jääb ise seni ringi keskele, kuni ta enda asemele leiab kedagi muud. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 87, 81 (2) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängitakse toas.
Üks mängija on põlvili maas, silmad kinni seotud. Teine aga paneb maas põlvitava mängija taga olevatele teistele mängijatele tasakesi mõne kuldasja nime, näiteks „kuldkell“, „kuldkarikas“ jne. Kui nimed pandud, hüüab ta kõvasti kellegi nime ja hüütu läheb ja puudutab põlvitajat, ise sealjuures mitte häält tehes. On ta puudutanud, siis läheb oma koha peale tagasi! Põlvitaja aga peab iga puudutamise järgi arvama, kes teda puudutas. Arvab ta õigesti, siis läheb see tema asemele, ei juhtu ta aga õigesti tabama, siis põlvitab ta edasi.
Täisviide
ERA II 87, 89 (15) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Lapsed on kõik ringis, ringi keskel on üks, silmad kinni. Ringisolijad käivad pooljoostes ringi. Äkitselt ütleb ringi keskel olija: „Paigal!“ Läheb ühe juurde, katsub käega ja ütleb: „Tee pardi häält“ (ehk ükskõik mis linnu või looma häält). Tema teeb pardi häält, saab hääle tehtud. Silmade kinnihoidja peab nüüd ära arvama ja ütlema, kes on. Ütleb õige nime, saab kohale, ja hakkab see silmi pidama, keda kinni võttis. Kui ei saa, peab edasi keskele jääma.
Täisviide
ERA II 87, 465 (29) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Mängijate arv on vaba.
Mängu käik. Mängijad moodustavad ringi. Mängujuht nimetab kaks mängijat, kes lähevad ringi keskele. Ühel neist seotakse silmad kinni, teisele antakse kätte väike kelluke (näit nagu joon. Nr 5). Kellasaaja kõlistab kellukest, kuna mängija, kel silmad seotud, ajab kõlistajat taga. Esimene on „hiir“ (s.o. kõlistaja), teine aga „kass“. Kass püüab hiirt tabada. Ta liigub kõlistaja poole kellakõlina järgi. On ta tabanud kõlistaja – hiire –, vabastatakse ta silmad ja mõlemad lähevad ringi. Mängujuht nimetab aga uue kassi ja hiire, mängijad lähevad ringi keskele ja mäng läheb endiselt edasi.
Kui kass hiirt taga ajades satub vastu ringisseisjaid, tuleb hüüda: „Tuli!“ Hiir peab aga alati kellukest kõlistama, sest muidu ei saa kass hästi liikuda.
Täisviide
ERA II 88, 149/50 (23) < Rakvere l. – Robert Kello, s. 1920 (1935)
Mängust osavõtjaid, noori poisse ja tüdrukuid, võib olla piiramata arvul. Ühel seotakse silmad kinni. Keegi võtab pimeda käest kinni ja hakkab teda edasi viima. Pime küsib: „Kus sa viid mind?“ – „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ – „Kus lusikas?“ – „Koba ise.“ Nüüd hakkab pimesikk otsima – kui saab kedagi kätte, siis sel tehakse samuti.
Täisviide
ERA II 104, 206 (5) < Väike-Maarja khk., Vao v., Võnusvere k., Liiva t. – Hermann Saage, s. 1922 (1935)
Triibulist kotti saab hulgana mängida. Kõige enne valitakse laste hulgast üks, kes on „triibuline kott“, ja seotakse tal silmad kinni. Kui on silmad seotud, tuleb üks laps ja paneb oma käe triibulise koti külge. Siis küsib triibuline kott: „Kes see on?“ Laps vastab: „Triibuline kott.“ Triibuline kott küsib: „Kuhu tahad minna?“ Laps ütleb: „Nurka.“ Siis veel: „Mitu sammu?“ Siis ütleb triibuline kott ühe numbri. Kui triibuline kott ütleb „5“, siis peab laps viis sammu triibulisest kotist eemale minema. Kui kõik lapsed on nii mänginud, hakkab triibuline kott lapsi pimedast peast üles otsima. Kelle ta kõige enne üles leiab, jääb see ise triibuliseks kotiks. Nii kestab mäng ikka edasi.
Täisviide
ERA II 89, 224 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Ühel mängijal on silmad kinni seotud, ta on pimesikk. Kaks last võtavad ta käest kinni ja hakkavad teda keerutama. Pimesikk küsib: „Kus te viite mind?“ Teised vastavad: „Sealauta.“ Pimesikk küsib: „Miks sinna?“ Teised vastavad: „Pudru-piima sööma!“ Pimesikk küsib: „Kus kulp on?“ Teised vastavad: „Kobla ise!“ Nüüd lasevad lapsed ta käest lahti ja pimesikk hakkab lapsi taga ajama. Kui ta saab ühe kätte, peab ta ütlema selle nime. Kui ütleb valesti, jääb ta uuesti sisse. Kui ütleb õigesti, saab ta vabaks ja teine hakkab uuesti teisi edasi püüdma. Nii kestab see mäng edasi.
Täisviide
ERA II 89, 391/2 (4) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Võhmuta as., Sepa t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijaid võib olla jälle määramata arvul. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ning üks võtab tal siis käest kinni ning viib ta kuhugipoole. See, kelle silmad seotud, küsib oma saatja käest: „Kuhu sa viid mind?“ Talle vastatakse: „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru ja piima sööma.“ – „Millega?“ Jällegi vastatakse: „Lusikaga.“ Nüüd küsib see: „Kus lusikas on?“ Seepääle öeldakse talle „otsi ise“ ning lastakse käest lahti. Nüüd hakkab see kobama, kuni ta viimaks ühe mängijaist tabab. Seejärel hakkab tabatu ise lusikat otsima.
Täisviide
ERA II 89, 571 (9) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijad käivad ringi ja laulavad:
Pime kukk nüüd ole sa,
sest su silmad kinni ka.
Pime kukk, nüüd otsi sa
oma kana ülesse.
Üks, kaks, kolm,
te peate valmis olema
ja silmad mu pool pöörama.
Üks, kaks, kolm,
sest kõik on lõpetud.
Üks mängijaist on ringi sees ja ta silmad on kinni seotud. Kui laul lõpeb, siis jäävad kõik vaikseks. Pimekukk läheb siis kellegi juurde, puudutab teda ja ütleb, et tehku ta mõnd häält, näiteks mõne looma häält. Siis ütleb näiteks: „Tee kuke häält!“ Hääle järele peab pimekukk otsustama, kes hääletegija oli. Kui ta otsustab õigesti, siis läheb hääletegija pimekukeks, ja endine pimekukk läheb ringi teiste hulka. Kui aga ei otsusta õigesti, peab ta veel kord pimekukk olema.
Täisviide
ERA II 90, 37 (29) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Maria Laube, s. 1865 (1935)
Pandilunastaja pannakse istuma kusagile ja visatakse lina üle pea. Siis tulevad teised tema juurde ja panevad kordamööda oma käed ta pea peale. Pandikorjaja küsib iga kord: „Mis sellest saab, kelle käsi su pea peal on?“ Selle peale peab siis pandilunastaja alati midagi ütlema, näiteks: sepp, hulgus jne.
Pärast võetakse pandilunastaja silmad jälle lahti ja siis küsitakse temalt: „Ütle, kellest pidi saama sepp!“ jne.
„Prohvet“ peab siis oskama õigesti ütelda. Ettekuulutamise ajal peab ta olema hästi tähelepanelik, kuulatama mängijate samme jne., et aru saaks, kellele ennustab.
Täisviide
ERA II 90, 210/2 (11) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Lisette Laube, s. 1897 (1935)
Pandilunastaja pannakse kusagile toolile istuma ja üle pea visatakse tal lina. Siis tulevad mängijad tema juurde. Kõik panevad kordamööda oma käe talle pähe ja pandikorjaja küsib siis: „Mis häält see teeb, kelle käsi su pea peal on?“ „Prohvet“ käsib siis teha mõnd häält, näiteks: „Lehma häält!“ Käe peapeal hoidja peab siis seda häält tegema, mida kästi. Siis tuleb teine ja paneb ka oma käe prohveti pea peale jne.
Kui on puha kõik käinud, siis võetakse prohvetil lina pealt ära ja kästakse: „Ütle, kes see oli, kes tegi lehma häält (kuke häält, lamba häält jne.)!“ Ja prohvet peab ütlema.
Täisviide
ERA II 90, 212/3 (12) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Lisette Laube, s. 1897 (1935)
Seda mängu mängitakse õues. Mängijaid võib olla viiest kuni kümneni. Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Tema hakkab mängijaid püüdma. Selle nimi on „kull“, kes püüab. Kui kull hüüab: „Ae!“, vastavad mängijad: „Vae!“ Kui kull ühe mängijaist kätte saab, peab ta selle mängija nime ütlema. Kui õieti ei ütle, jääb mängija kulliks edasi.
Täisviide
ERA II 90, 421 (3) < Türi khk. – Helga Villevelt, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängitakse ruumikas toas.
Mängijaid võib olla ükskõik kui palju, aga mitte alla kolme. Mäng algab nii. Lapsed istuvad reas pinkidel. Ühel lapsel seotakse silmad rätiga kinni ja saadetakse kuhugile kaugemale toolile istuma. Nüüd paneb see, kes silmad teisel kinni sidus, reasistujaile nimed.
Näiteks: kuldkala, kuldnuga, kuldsõrmus.
Nüüd läheb see, kes nimesid pani, selle juurde, kes kusagil kaugel toolil istub, ja hüüab nüüd näiteks: „Kuldsõrmus!“ See, kelle nimi on „kuldsõrmus“, tuleb nüüd selle juurde, kelle silmad on kinni seotud ja puudutab teda, siis läheb jälle tasakesi omale kohale.
Nüüd võtab see, kes pimedasilmalise juures on, tal silmad lahti, ja küsib, kes see oli, kes sind puudutas. Nüüd peab ta aga „kuldsõrmuse“ pärisnime ütlema. Kui ta õigesti ütleb, siis läheb „kuldsõrmus“ ise tema asemele toolile istuma ja temal seotakse silmad kinni.
Kui ta aga valesti ütleb, siis seotakse tal uuesti silmad kinni. Ja ta peab seni toolil istuma, kuni mõne lapse pärisnime õigesti välja ütleb – siis paneb juuresolija talle ühe nime. Nüüd vahetavad reasistujad kohti. Nüüd läheb see toolile istuma, kelle pärisnimi õigesti öeldi. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 90, 487/9 (5) < Türi khk. – Alla Ani, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu mängitakse toas. Mängijate arv on piiramata, aga mitte alla kahe mängija. Küünal asetatakse nurka mõne kõrgema aluse peale. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ja viiakse küünlast sammu kaugusele. Nüüd peab „pimesikk“ küünalt katsuma ära puhuda. Teised mängijad võivad ka küünalt edasi-tagasi liigutada. Kui pimesikk küünla ära puhub, alatakse mängu uuesti. Mängijaid võetakse järgimööda.
Täisviide
ERA II 90, 504/5 (7) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seinale või tahvlile tehti härg või eesel ja saba jäeti ära. Siis pandi ühel silmad kinni ja kästi teha härjale saba taha. Kui tegija ei osanud minna parajasse kohta, tegi vahel sarvedesse ja sai publik naerda.
Täisviide
ERA II 90, 676 (97) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Üks mängijatest valitakse „karuks“. Sellel seotakse silmad kinni. Nüüd astub üks mängijatest karu ette ja küsib talt: „Karu vinkel?“ Karu vastab: „Kasi nurka.“ Nüüd küsib mängija uuesti: „Mitu sammu?“ Karu ütleb kas 10, 5, 2 jne. Mängija peab minema niikaugele, kui karu teda käskis. Nii küsivad nad kõik karult ja lähevad igaüks ise kohta. Nüüd hakkab karu neid otsima ja kelle ta kõige esiti kätte saab, see jääb uuesti karuks ja mäng võib uuesti alata.
Täisviide
ERA II 90, 763/4 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Tsitre k., Agumäe t. – Arno Oberg, Kolga algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Pimekukk, mis otsid sa oma pika kepiga? Üks, kaks, kolm, nüüd peavad kõik vait olema ja kuke poole pöörama. Meie tohime kõik vait olla ka ja kuke poole pöörata.
Ühel mängijal silmad seotud ja teistel lahti. Kõik mängijad on laiali. Pimekukk ajab mööda tuba taga kilkamise ja kihina järele. Ja kui ta trehvab mõne neist tabama ja täielikult kinni saama ja ütleb õige nime, siis hakkab kinnipüütud mängija ise silmi pidama ja teised on mööda tuba laiali.
Täisviide
ERA II 91, 15 (1) < Jõelähtme khk. ja v., Neeme k., Vainu t. – Olga Laigam, Neeme algkooli õpilane < vanaema, 68 a. (1935)
Mängukoht: võib mängida toas ja õues. Mäng ei vaja suurt ruumi. Osavõtjaid: vaba arv.
Üks mängijaist istub või seisab teistest eemal, silmi kinni pidades. Teised seisavad kaugemal tema selja taga. Üks mängijaist läheb puudutab seda, kes silmi kinni pidades neist eemal seisab. Mänguline tuleb teda katsudes oma kohale tagasi, mispeale teised ja ka ta ise käsi plaksutavad tunnuseks, et katsuja on oma kohal tagasi. Sellepeale võib eemalseisja teiste mängijate poole vaadata ja arvata, kes teda puudutas. Kui ta õigesti ütleb, läheb puudutaja tema asemele; kui ta aga valesti ütleb, jääb ta eemale edasi püsima.
Märkus: katsutav ei või aga katsujat rohkem arvata kui üks kord.
Kuldkala mängitakse ka teistmoodi. Eespool kirjutatud mäng toimub samuti, kuid puudutaja küsib puudutatavalt: „Missugust kuldkala ma praegu mõtlen?“ ja küsija peab sel ajal mõtlema mõne kala peale. Kui küsitav vastab õigesti, jääb küsija küsitava asemele; kui ta vastab valesti, jääb endisele kohale edasi.
Täisviide
ERA II 104, 350/1 (5) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
„Oraakel“ istub toolil, riie üle kaetud, teised käivad ükshaaval ta käest oma saatust küsimas. Paneb sõrme pea peale ja eemalolijaist keegi küsib: „Mis sa sellele kuulutad, kelle sõrm su peas on?“ Kes hea „mokamees“ on, see loeb mitmesuguseid nalju ja tõdesid. Et ta ei tea, kellele ta kuulutab, kas mehele või naisele, siis läheb vahel imeveidrasti ja teised saavad naerda.
Täisviide
ERA II 92, 41 (63) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Mängijate arv vaba. Selles mängus on ühel mängijal silmad kaetud. Teine võtab tema käest kinni. See, kelle silmad kaetud, see küsib: „Kus mind viid?“ Teine vastab: „Sigade lauta.“ Kellel silmad kaetud, küsib: „Mis sinna?“ Teine vastab: „Putru ja piima sööma.“ Kellel silmad kinni, küsib: „Kus lusikad?“ Teine vastab: „Need otsi ise!“ Ja siis hakkab see, kel silmad kinni, otsima, ja kelle ta kõige enne kätte saab, sel seotakse jälle silmad kinni.
Täisviide
ERA II 92, 387 (1) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Osvald Velt, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Abinõu on rätik.
Inimesed istuvad kõik ringis ja üks on ringi keskel, silmad rätikuga seotud. Üks aga talutab seda, kelle silmad rätikuga seotud on, paneb ta kellegi sülle istuma. Kelle süles ta on, see teeb midagi häält. Kui ta üles ei arva, siis pannakse ta jälle kellegi sülle; kui ta aga üles saab, on see jälle silmapidaja, kelle süles ta enne istus.
Täisviide
ERA II 93, 140/1 (6) < Pühalepa khk., Kärdla al. – Lydia Püss, Kärdla algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Ühel mängijal on silmad seotud ja istub kinniste silmadega toolil. Üks tuleb ja puudutab istujat toolil. Siis istuja peab ütlema eesnime järgi, kes puudutaja on. Kui ütleb õigesti, saab lahti istumast toolil kinniste silmadega ja ta asemele läheb see istuma, kes teda puudutas ja kelle nime ta õigesti ütles. Kui ei saa õigesti nime öeldud, siis istub ta toolil niikaua, kui see tal õnnestub.
Täisviide
ERA II 105, 95 (15) < Varbla khk., Paadremaa v. – Arnold Vare, Paadremaa algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Seda mängitakse toas. Ühel mängijal seotakse silmad. Teised tulevad kordamööda ning koputavad talle pealaele ja küsivad: „Inkel-vinkel?“ Pime vastab: „Mine nurka.“ Koputaja küsib: „Mitu sammu?“ Siis ütleb pime mingisuguse arvu ning teine peab niimitu sammu kaugemale minema. Kui kõik on minema läinud, hakkab pime neid otsima. Keda ta kõige enne leiab, see jääb teises mängus pidajaks.
Täisviide
ERA II 93, 524/5 (62:1) < Kihelkonna khk. – V. Alber, Taritu algkooli õpilane (1935)
Kahel mängijal seotakse silmad kinni. Teised moodustavad ringi. Esimene hakkab teist taga ajama. Kui ta hüüab: „Pii-pii!“, peab teine samaga vastama. Kui ta teise kätte saab, hakkab teine esimest püüdma. Nad võivad pärast seda, kui nad on teineteist püüdnud, ringist valida endile asemikud.
Täisviide
ERA II 93, 570 (35) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vilsandi saar – Adele Haus, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < A. Kütt, s. 1868 (1935)
Lapsed nii väga armastavad maiustusi. Ja eks siis jõuluajal saa neid kõige rohkem. Aga sageli ei anta neid nii kerge vaevaga kätte, peab enne ikka veidike vaeva ka nägema. Mäletan seda vigurit juba väikesena lapsepõlvest. Harilikult tehti seda mängu jõululaupäeva õhtul, siis kui saunast tulnud ja jõuluvana ka juba käinud, ning jõulupõhud juba üsna peened. Kästi siis meid, lapsi, teisse tuppa minna, kus pidime kannatlikult ootama, kuni lubati tulla.
Ilus vaade avanes silmadele, kui avati uks. Üle suure rehetoa oli pandud pikk nöör, täis kõiksuguseid ilusaid asju. Küll kooke, kompvekke, õunu, ilusaid mänguasju ja palju, palju muud. Igaüks oleks tahtnud aga kohe midagi enesele. Aga see saamine polnud nii kerge. Esiteks viidi sind neli sammu eemale nöörist, millel ripnesid need ilusad asjad, seoti silmad, anti käärid kätte. Nüüd pidid ise ümber keerama, nööri juure tulema ja pimest peast lõikama midagi nööri küljest. Mis ära lõikasid, said endale. Sageli oli aga nii, et läksid hoopis teise külge, kus polnud nööri, ja siis muidugi lõikasid ainult õhku. Nimeks oli sellel mängul „Pime rätsep“.
Täisviide
ERA II 94, 350/1 (21) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)
Mängijad istuvad ümber toa, nii et igal pool oleks mängijaid. Igale mängijale pannakse küla nimi. Näiteks Sakla, Võhksa, Jürsi jne. Ühel mängijal seotakse silmad ja see hakkab nüüd hüüdma „külast külasse“, öeldes külanimed. Näiteks: „Jürsist Sakla.“ Mängijad, kellel on need külanimed, peavad vahetama kohad. Hüüdja aga püüab neid kätte saada. Kes kätte saadakse, see peab nüüd hüüdma hakkama. Seotakse silmad kinni ja nüüd vahetavad kõik korra kohad, et hüüdja ei teaks, kus asub ükski küla.
Täisviide
ERA II 94, 371 (43) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)