Potkitnoi e. turakas, paaris turakas, potileenu e. Duntka e. padaemand, viitlehte, valetviit, marjaas, eesel, mutt, linnade põletamine, küüned perse, mölder Mats, maja, 120, ligund kana. Neid mängisime kodus. Koolis olid mängukaardid keelatud, õpetajad võtsid neid ära, kevadel kooli lõpus mõni andis tagasi. Kui ma veel koolis ei käinud, elasid kevaditi meil korteris parvetajad, nendega mängisime õhtuti kaarte, nende mängu vaadates sain selgeks male- ja kabekäigud (1955-1957).
Täisviide
EFA I 168, 46/7 (8) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
"Potiknoid" - kaardimäng. Iga mängija saab 6 kaarti. Ülejäänud kaardid segatakse ära ja sealt tõmmatakse välja trump. Asetus on järgmine. Mängu alustab see, kellel on käes kõige väiksem kaart. Ta paneb kaardi välja ja talle järgnev mängija peab selle kaardi ära "tapma". Tappa saab kaardiga, mis on samast mastist ja tugevam väljapandud kaardist, või samast mastist mis trump (trumbiga saab kõike tappa). Kui kaart on ära tapetud, vaatavad teised mängijad, kas neil on sama suuri kaarte. Kui kellelgi on, siis paneb ta selle välja ja ka see tuleb ära tappa. Kui mängija on suutnud ära tappa kõik etteantud kaardid, lähevad need kõrvale. Kui mängija pole suutnud kõiki kaarte tappa, korjab ta üles kõik etteantud kaardid. Seejärel peab iga mängija võtma endale juurde keskel olevast kaardipakist nii palju kaarte, et tal oleks käes 6 kaarti (kellel juba nii palju on, ei pea võtma). Juhul, kui üks mängija on kaardid üles korjanud, peab teine talle uue kaardi saatma. Kui aga mängija on eelnevalt etteantud kaardid ära tapnud, siis hakkab tema saatma ja nii edasi. Mängu võidab see, kes kõige enne kaartidest lahti saab. Mängu mängitakse igas vanuses, nii poiste kui tüdrukute hulgas, ja see on levinud üle Eesti.
Mängida saab kas üksikmänguna või paarismänguna. Igale mängijale jagatakse kuus kaarti. Seejärel võetakse järelejäänud pakist trumbikaart ja pannakse ülejäänud kaardipaki alla risti (et oleks nähtav).
Mängu alustab mängija, kellel on kõige väiksem trumbimasti kaart. Ta käib järgmisele mängijale välja ühe kaardi, mille too peab "tapma" kas samast mastist kaardiga või trumbiga. Kui ta kaardi ära tapab, võivad üksikmängu puhul kõik teised mängijad, paarismängu puhul vastaspaari mängijad, lisada tapmiseks veel samasuguseid kaarte, nagu laual juba oli, kusjuures esmajärjekorras oli õigus kaarte lisada mängijal, kes esimese kaardi lauale pani. Näiteks kui mängija tappis ruutu kuningaga ruutu soldatit, siis tohtis lisada kas soldateid või kuningaid. Kui tapmine õnnestus, pandi tapetud kaardid "maha" - st teise hunnikusse - ja mängijad, kes olid kaarte maha pannud, võtsid pakist nii palju kaarte juurde, et käes oleks jälle kuus kaarti. Kaartide võtmist alustas esimesena kaardi käinud mängija ja viimasena tapja. Kui aga ei suudetud kaarte tappa, tuli need "üles võtta" - st endale pihku võtta. Võitis see, kes esimesena oma kaartidest lahti sai.@Mängu lõpetaja võis seda teha ka "pagunitega" - st kui mängu viimaste kaartidena sai lauale panna vähemalt kolm kuut (järgmine voor kolm seitset jne).
Täisviide
ERA, DK 126, 19 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).