Mina mängisin tihti võilillenukkudega. Käisin seda tegemas aiamaal kasvuhoones. Mõnus oli neile rulle teha. See käis väga lihtsalt: kastad juuksed nukul vette ja veel missugused lokid.
Kui olin viiendas ja kuuendas klassis, oli meil sügise lemmikmänguks maja-mäng. See tähendas seda, et rajasime endale Marju aias oma majapidamised. Maja oli tavaliselt liivast ja kaunistatud kivide või puitmaterjaliga, aed oli ilusti planeeritud, okstest olid põõsad ja puud. Pärast kooli hakkasime oma aedu korrastama ja aina paremaks muutma. See oli üks väga tore mäng ja seda mängisime minu mälu järgi just neil kahel, 1955. ja 1956. aasta sügisel.
Täisviide
ERA, DK 135, 5 < Tallinna l. – Kadi Alatalu, snd. 1942. a. (2013).
Ja Pelgurannas jalgupidi vees mängides olid kivikesed, millele olid kinnitunud vetikad – pikkade juustega näkineiud.
Koos vennaga mängisin juuksurit, kääre tegime lihtsalt sõrmedega, kuid aparaadiks, millega kukalt pügati (kuna see surises, siis nimetasime seda koos vennaga surimasinaks), oli mänguklots. Oluline oli see, et lina pandi enne juukselõikust ümber – selleks oli mängutekk.
Täisviide
ERA, DK 385 < Kilingi-Nõmme < Tallinna linn – Sirli, snd. 1969. a. (2016)
Suviti tegime puude otsa onne, kõrkjatest punusime parte ja laevukesi. Kevadiste sulade aegu oli tore põldudelt tulevas ojas paberlaevukesi ujutada. Vanadest vihikutest tegime lennukeid ja lennutasime neid õues ja toas suure lustiga. Õlekõrtega puhusime seebimulle. Isa meisterdas meile kõmbid (kargud), millel kõndimine sai kõigile selgeks, ja muidugi võistlesime ka nendel. Sulgpalli sai mängitud ja korvpalliga pargis erinevaid mänge.
Täisviide
ERA, DK 100, 10 (5.1kk) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Kevadel olid tüdrukute lemmikud võililled. Punusime pärgi, vartest tegime ehteid - kette, sõrmuseid ja kastes pooleks aetud varred vette, saime ilusad krussis lokid, mida kinnitasime juustesse. Siis olime nii ilusad "preilid". Taat tegi meile kevadel pajuviled. Sõbrannaga mängisime vahel suures toomingapõõsas linde, munadeks otsisime ilusad ümarad kivid ja pesad tegime rohust ja samblast. Siis haudusime oma mune ja pärast lendasime lindudena ringi, tehes vastava linnu häält.
Täisviide
EFA I 168, 116 < Võnnu khk. < Väike-Maarja khk., Kiltsi al. - Eha Võso, s. 1948. a. (2013).
Vahel, kui olime kahekesi koos minust 4 aastat vanema Kaariniga, õpetas ta mulle rohust nukukesi tegema ja mängisime siis nendega ja ka kivide ja käbidega, mis olid meie loomad. Kaarin oskas hästi ka esineda. Mäletan, et kord tegi ta järgi laulu "Üks kask meil kasvas õues", kehastades erinevaid rolle. Põõsa taga (lava taga) vahetas ta midagi riietuses ja tuli siis välja nagu väike laps, ronis kivi (lava) peale ja laulis seda laulu lapse häälega. Mina kuulasin ja laulu lõppedes, kui Kaarin kummardas (tegi kniksu), mina plaksutasin. Järgmine kord tuli ta "lavale" juba nagu sõdur, sirge seljaga marssides, käsi kõrva ääres ja laulis mehiselt. Siis tuli ta peene preilina ja lõpuks, kepp käes, longates ja küürus nagu vana naine, rätik silmil ja laulis häält väristades: "Üks kask meil kasvas õues…" See kõik oli nii vahva!
Täisviide
EFA I 168, 110 < Võnnu khk < Väike-Maarja khk, Kiltsi al - Eha Võso, s 1948 a (2013)
Miks mind köitis kuningapoegade ja printsesside teema, ei tea tänini. Kuid kõik minu mänguteemad olid just nimelt muinasjutuvallast. Suviti otsisin aiast ilusaid lilleõisi ning torkasin neid peenikese oksarao otsa ja oligi "Barbie" valmis. Printsessi pea oli äraõitsenud võilille nupust, millel pikad juuksed. Seelikud tegin kord karikakrast, teine kord saialillest. Ballikleitideks kasutasin roosiõisi, aga siis peitsin oma nukke vanaema pilgu eest, sest roose ei tohtinud murda.
Täisviide
EFA I 168, 87 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu l. < Lüganuse khk., Varja k. - Ülle Saharov, s. 1956. a. (2014).
Mängisime koolis hambaarsti: panime hõbepaberi ümber peenikeste puupulkade ja need olid meie arstiriistad. Heinamaal mängisime suviti lilledega, punusime pärgi ja kujutlesime, et oleme haldjatüdrukud. Kui haavalehed kollaseks läksid, mängisime nendega poodi ja maksime nendega, sest need olid kuldrahad, aga rohelised lehed olid vaskrahad.
Täisviide
ERA, DK 116, 2 < Tallinna l. - Anne Rebane, s. 1953. a. (2013).
Mammi õega käisime vahel heinamaal mängimas, võtsime rohututi ja tõmbasime läbi sõrmede, küsisime teineteise käest: "Kukk või kana, noor või vana?" Ja siis arvasime ära, milline rohututt keda meenutas.
Täisviide
ERA, DK 116, 2 < Tallinna l. - Anne Rebane, s. 1953. a. (2013).
Mängisime sõbrannaga "daamesid" ja "tegime suitsu". Suitsuks olid parajateks juppideks murtud makaronid, mis mina panin vanaemalt saadud eestiaegsesse maniküürikarpi. Karp ise oli rohelise plüüsiga ja veidi kulunud välimusega. Maniküürivahendid kui mittevajalikud viskasin minema, oluline oli karp ise. Tegime suitsu ja ajasime peent juttu, mõnikord ka "vene" keeles. Kuna makaron läks suus pehmeks, siis hammustasime/sõime otsa ära ja nii sai varsti suits otsa ning võtsime uue. Tegime endile võilillest pikad juuksed. Pika varrega võilillel lõhestasime varre neljaks, siis läks natukeseks vette, kus need mõnusalt lokki tõmbusid ja siis toppisime need juuksed mütsi või räti alla. Hea tunne oli seljal lokke raputada. Kurereha kroonlehed kleepisime süljega küüntele - jälle peened daamid.
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Hommik algas jooksuga randa ujuma, siis sööma ja mängima. Kuuride vahel kasvas palju takjaid. Iga laps korjas sealt oma laskemoona ja sõda võis alata. Kaotajaks oli see laps, kelle riietelt ja juustelt leiti kõige rohkem takjanuppe. Eriti valuline oli see naabritüdrukule, kellel olid pikad juuksed. Sageli jooksis ta nuttes koju ema juurde.
Täisviide
EFA I 168, 194 < Haapsalu l. < Kose khk., Kose v., Liiva k. - Maie Matvei, s. 1957. a. (2013).
Karjas käisin umbes 10 suve. Esimestel suvedel (umbes 1957-1959) käisime koos õega ja järgnevad mängud on neist aastatest.
1. Lillekimp. Korjasime lilli, seadsime kimpu ja kui mõlemal valmis, võrdlesime ja põhjendasime lillede valikut ja paigutust. Otsustasime, kummal tuli ilusam, ning seadsime kimbud kuhugi põõsa külge. Enamasti domineeris kimbus üks värv - valisime kas rohkem valgeid, kollaseid või siniseid õisi. Kasutasime ka sõnajalalehti.
2. Uss, uss hammustas. Kordamööda oli üks arst, teine kannatanu. Kannatanu ütles: "Uss, uss hammustas!" Teine laskis näidata, kust hammustati, siis ravis seda kohta, kuidas oskas - teelehega ja kindlasti ka pehme villohaka õisikuga. Meil kasvas neid ühel heinamaal ja see tutt oli nagu pehme paks pintsel, millega haiget kohta tupsutati; võib-olla raviti ka seespidiselt - anti metsmaasikaid süüa.
3. Perenaine ja lehm. Jällegi kehastuti kordamööda. Lehm sõi rohtu - kogus tasku või sülle. Siis perenaine ajas ta koju ja lüpsis selle rohu kõik välja. Lehm rapsis ka lüpsi ajal ja lõi jalaga, siis perenaine riidles: "Seisa paigal!"
4. Perenaine ja hobune. Oldi kordamööda. Perenaine sidus hobuse jalad kammitsasse, et see liiga kaugele ei läheks. Siis pidi hobune, jalad koos, hüppama. Rakendamine oli juba keerulisem, aga eks me teinud seda, mida olime näinud hobusega tehtavat.
5. Perenaine ja kana. Perenaine andis kanale teri. Kana peitis pesa, munes ja kaagutas. Perenaine otsis pesa üles. Siis vahetasime osad.
6. Linnupesa. Valisime õega omaette, millise linnu pesa teeme. Ükskord mängisime seda karjas isegi kolmekesi. Pesakohta tuli varjata ning käituda selle linnuliigi kohaselt. Kui kõigil valmis, hakati otsima ja linnuliiki ära arvama. Võitja oli see, kelle pesa viimasena leiti ja kui ilus pesa tal välja tuli. Seda hindasime üheskoos.
7. Savilindude tegemine. Karjas olles tuli tihti sillal valvata, et loomad parmude-sääskede pärast liiga ruttu koju ei tuleks. Ajaviiteks võtsime jõest sinist savi, lisasime mutihunnikust mulda, nii et sai voolimiseks paras. Sellest olid meil silla käsipuud täis tehtud linde ja nende pesi munadega. Loomi oli savist teha veidi keerulisem - ei seisnud savijalgadel. Vihm leotas nad hunnikusse ja neist tegime jälle uued.
8. Loomade vestmine lepaokstest. Igal kevadel osteti karjasele lihtne taskunuga, kuid nöörist hoolimata oli ta ikka varsti kadunud. Nuga ei teritatud - muidu laps lõikab sõrme. Sai vesta lehmi ja hobuseid põhiliselt. Lehmad olid mustad (koor peal), kirjud või valged (kooritud). Ega meil tegelikult kunagi valget lehma polnud. Mäng käis ikka tegeliku elu järgi. Mõned sead ja vasikad said ka tehtud. Nende loomadega sai taluelu mängida - pulkadest-klotsidest neile lautu-aedu ehitada jne.
9. Putkepillide tegemine. Jäme heinputke vars lõigati noaga viltu läbi ja sealt otsast puhudes tuli vägev vilehääl välja. Eri pikkuse ja jämedusega viled tekitasid erinevaid hääli. Ainult suurest puhumisest läks pea uimaseks.
10. Putkepritsi sai teha, kui putke sõlmekohast väike auk läbi torgata, putkesse vett valada ja seda pulgaga allapoole suruda. Vesi purskas augukesest survega välja.
11. Kivikestest näitus (muuseum). Meie kodu ümbruses ei olnud kive. Kui tee parandamiseks veeti koormate viisi kruusaaugust kruusa, kogusin karjas olles tee peale ühte kohta värvilisi kivikesi üksteise kõrvale, nii et jäi ilus värviline muster. Oleksin tahtnud seda säilitada kauemaks ja kellelegi veel näidata (nagu muuseum).
12. Maja või kodu. Kaugemal kuusikus oli koht, mida õega karjas ikka külastasime, kui sinnakanti juhtusime. Kolm kuuske kasvasid lähestikku (umbes 1,5 m vahet), täisnurga all justkui maja nurgad. Seinteks kahes küljes ning ühtlasi istmeteks olid puunotid, ümberringi pehmed samblamättad. Seal istusime, kuni loomad kaugemale läksid, ja mängisime, et see on meie kodu.
Täisviide
EFA I 168, 56/7 (1) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
Võetakse 7–8 puupulka, kooritakse – mõni jäetakse valgeks, mõni triibuliseks. Keerutatakse käte vahel, siis lastakse maha kukkuda. Missuguse keegi saab, sellele lõigatakse kas päitsik härg, küüdik härg või valge härg. Sellest, missuguse keegi saab, vaadatakse, missugused jäävad pidama – kas valged pooled või mustad pooled.
Täisviide
ERA II 108, 183/4 (7) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Üks lastest on poodnik, kellel on oma kodu. Kaubaks on liiv ja kivid. Liivast valmistatakse mitmesuguseid kooke, saiu ja kringleid. Kivid on kompvekkideks. Savist vormitakse sööginõusid: kausse, taldrikuid ja tasse. Kaal on valmistatud puust. Üks ümmargune puupulk laual ja lai laast risti pääl. Ka vihid on puust, mitmesuguses suuruses. Kui ostjad (teised lapsed) poodi tulevad ostma, siis tingitakse ja kaubeldakse sealjuures. Rahadeks on puulehed ja paberilipakad.
Täisviide
ERA II 95, 434/5 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Mäe t. – Salme Allikivi, Kabli algkooli õpilane, 12 a. (1935)
Väiksematel lastel on mänguloomadeks puust hobused ja lehmad, männikäbid lammasteks ja kivikesed sigadeks. Kiviaedadega piiratakse koplid, karjamaad ja põllud. Siis aetakse sead kopli, lambad, hobused ja lehmad karjamaale. Ise aga minnakse põllule külvama, taimi istutama või muud tegema.
Täisviide
ERA II 93, 635 (6) < Kärla khk., Kärla v., Paevere k., Puusepa t. – Ameta Jakobson, Paadla algkooli õpilane < Eliisaveta Jakobson, s. 1886 (1935)
Mänguloomadeks tehti jalutuskepi-jämedusest puust hobuseid (kõiki tegin mina oma lapsepõlves Rapla vallas Lipstu külas Põldmaa talus).
Lammasteks on tavaliselt kõige sagedamini männikäbid. Oravaist ära kraabitud kuusekäbid olid minu lapsepõlvemängudes püssideks, teised käbid kahuriks. Maha said kinnitatud nad nii:
Olen näinud ka lapsi Raplas sitasitikatega mängivat. Viimasel ajal on nende sitasitikate arv looduses jäänud väga väheseks. Kuid umbes 10 aastat tagasi nägin lapsi neid koguvat salkadeks ja neid tarvitavat oma mängude kariloomadena.
Täisviide
ERA II 91, 240/1 (45) < Jõelähtme khk. ja v. < Rapla khk. ja v., Lipstu k., Põldmaa t. – Heinrich Hendrikson, s. 1909 (1935)
Lastel on palju omatehtud mänguasju, pille ja vilesid. Kevadel, kui on lepa- ja pajukoor lahti, siis lõigatakse ilus, mõne sentimeetri pikkune oksteta pulk. Siis võetakse koor nii pealt ära, et see katki ei läheks. Pärast pannakse koor jällegi tagasi. Peale lõigatakse üks või paar auku. Kui otsast puhuda, siis tuleb sest vilest ilusat häält.
Karjased teevad aga endile pasunad. Seks võetakse pajult või lepalt koor ja aetakse toruks: üks ots laiaks, teine kitsaks. Öösi peab pasun vees olema, sest muidu kuivab ära ja ei anna häält.
Täisviide
ERA II 89, 637/8 (95) < Koeru khk., Väinjärve v., Tudre k., Uuetoa t. – Leida Käbi, Tudre algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Väikestele lastele väljas.
Alguses korjavad lapsed endile palju võililli. Siis istuvad kõik maha ja ootavad: üks mängijaist loeb teatud arvuni, on muidugi kokkulepe. Ning seni peavad teised kette punuma. Kes selle aja jooksul kõige pikema saab, on võitja, ning teised peavad kõik omad ketid temale andma.
Kette tehakse nii: võetakse õis varre otsast ära ja pannakse varre peenem ots jämedama sisse, järgmine sellest sõõrist läbi ja jälle otsad kokku.
Täisviide
ERA II 87, 35/6 (24) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)