Pudelimäng

Pudelimäng

Räägin teile ühest sünnipäevast. See juhtus 1991. aasta maikuus. Klassivend pidas sünnipäeva (sai 12). Õhtu poole hakkasime mängima pudelimängu. See käib nii, et üks ütleb, mida peab tegema, ning pudelit veeretama (pudel on külili, peab keerutama seda), ning kelle peale pudelisuu jääb, peab täitma selle ülesande. Üks ülesanne (seda mäletan sellepärast, et seda pidin mina ise tegema). Pudelisuu jäi siis minu peale ja ülesanne oli niisugune: pidi kellegi ukse taha minema ja küsima, et kas te ei kutsunud pillimeest. Pandigi mulle siis nahktagi selga, "hevika" püksid jalga, lätu pähe, juuksed aeti kõik ette (nagu pillimeestel ikka). Prillid olid mul ka (päikse). Rasked hevikindad kätte ja kitarr kätte. Kõik, apsull kõik ütlesid, et olen EHTNE kitarrist! Läksin siis korrus ülespoole (6-ndale) ja helistasingi kella. Mingi vene mees tuli ukse peale. Teised kõik sünnipäevalised olid nurkade taga, tahtsid ju nemadki näha, mis pull tuleb. Kui vene mees oli ukse avanud, tõmbasin ma üle keelte ja ütlesin: "Kas teie ei tellinud pillimeest?" Vene mees vaatas jahmunult (isegi kurjalt) mulle otsa ja midagi hakkas vene keeles mölisema. Tahtis isegi kallale tulla, ega mina seda ootama jäänd. Panin kiiresti jooksujalu peaaegu välja 3. korrusele. Pealtvaatajad (teised) jooksid ka alla. Kui siis lõpuks vene mees sai kõik meile öeldud, läks tagasi oma tuppa. Me ka, pärast naersime hirmsasti. See on tõsilugu.

RKM, KP 41, 264/9 (8) < Tallinn

Tallinna 16. keskkool, 7.b kl.

Tallinn

1992