Uudiste arhiiv
Valgevene kultuuriuurijad soovivad Eesti Kirjandusmuuseumi abil jõuda euroopalikku teadusruumi
16.-20. novembrini 2015 viibib Eesti Kirjandusmuuseumis koolitusreisil Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi kultuuriuurijate viieliikmeline delegatsioon. Eesti-Valgevene arengukoostöö programmi raames õpitakse viie päeva jooksul tundma Eesti Kirjandusmuuseumi digiarhiive, heli- ja fotokogusid, tutvutakse teadusajakirjade ja muude teaduspublikatsioonide indekseerimise ning metodoloogilise lähenemisega ingliskeelses teadusruumis publitseerimisele.
Valgevene teadlased on pannud rohkem rõhku SRÜ riikide venekeelses kultuuriruumis avaldamisele ja teinud seda kõrgel tasemel. Nad tahaksid, et nende töö oleks kättesaadav kogu maailmas. Samas, kuna humanitaarteaduses on kommunikatsioon väga oluline (selle baasil luuakse uut teadmist) on Valgevene teadlaste saavutuste kättesaadavaks tegemine läbi interneti ja andmebaasides indekseerimise väga oluline ka Euroopa humanitaarteaduse seisukohalt. Vastastikusest vajadusest kasvab välja tugev teaduskoostöö.
„Valgevene kultuuriuurijad on viimase poole aastaga teinud suure hüppe IT vallas“ rääkis Siarhej Vitsiaz, Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi vastne innovatsioonidirektor. „Meil on nüüd olemas kõigil lauaarvutid, hangitud on ka digi-arhiveerimiseks vajalikud serverid ning ja skännerid ja ning palgatud uus IT eest vastutav töötaja. Siiski on see kõik alles algusjärgus ja Eesti abi on hetkel väga ajakohane ja vajalik. Oleme tänulikud kõige eest, mida te meile õpetada suudate.“
Järgnevad koolitused viiakse läbi Valgevenes internetiandmebaaside loomise ja haldamise teemadel ning kevadel korraldatakse interdistsiplinaarne välitööde kool, kus õpitakse uusi meetodeid.
Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudile soetatakse välisministeeriumi arengukoostöö projekti kaudu ka välitöödeks vajalik aparatuur.
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop tervitas külalisi ja tutvustas muuseumi kui teadusasutuse ajalugu, struktuuri ja arengut.
Folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva viib läbi praktilisi koolitusi. Eelretsenseeritavate rahvusvaheliste elektrooniliste väljaannete valmimisetappe, registreerimist andmebaasides ja DOI-numbritega varustamist tutvustab ajakirjade Folklore: EJF ja Mäetagused toimetajaskond: Tiina Mällo, Diana Kahre, Asta Niinemets ja Liisa Vesik; andmebaasialast koolitust viib läbi vanemteadur Piret Voolaid. Koolitusse on kaasatud ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad Kadri Tamm, Olga Ivaškevitš, Jaan Tamm ja Janno Simm, kes tutvustavad arhiivi traditsioonilisi ja digikogusid.
Koolitusse panustavad ka Tartu Ülikooli Keeletehnoloogia õppetooli teadurid Olga Gerassimenko ja Neeme Kahusk, kes tutvustavad Eesti digihumanitaaria võimalusi. Esimesel päeval tutvusid külalised Tartu linna ja Eesti teadusajalooga Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo lektori Ken Kallingu vahendusel ja Tartu Mänguasjamuuseumi ainulaadse etnograafilise koguga arendusdirektor Marge Pärnitsa abiga.
Koolitusreisi koordineerib arengukoostööprojekti juht, folkloristika osakonna teadur Renata Sõukand, kes ühtlasi vahendab oma kogemusi teadusajakirjades avaldamisest ja retsenseerimisest.
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnal on pikaaegne interdistsiplinaarse koostöö ja publitseerimise kogemus ning tugev baas folklooriandmebaaside loomisel. Arengukoostöö on Eesti Teaduste Akadeemia toel kestnud juba üle aasta. Sõlmitud on koostööleping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi vahel, kokku on lepitud pikaajaline koostöö perspektiiv. Koostööprojekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning toetab ka Eesti Teaduste Akadeemia.
Ühtlasi võtavad Valgevene teadlased osa 19. novembril Kirjandusmuuseumis toimuvast teaduslik-praktilisest seminarist „Folkloori uurimise perspektiivid“. Seminar on vene keeles ja kõigile avatud. Lisaks ettekannetele saab vaadata kahte Valgevene etnograafilist filmi. Neist pikemal on inglis- ja venekeelsed subtiitrid.
Lisainfo: Renata Sõukand, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur, e-post: renata@folklore.ee
