Uudiste arhiiv
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 26. septembril Eesti Kirjandusmuuseumis
Neljapäeval, 26. septembril 2019, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Sügishooaja esimene kõnekoosolek on pühendatud Jakob Hurdale, kelle sünnist möödus suvel 180 aastat. Hurda aegsest Eestist kõnelevad Katre Kikas Eesti Kirjandusmuuseumist ja Indrek Jääts Eesti Rahva Muuseumist.
Katre Kikas peab ettekande teemal „Moderniseerumine ja/kui valikud. Vaade 19. sajandi lõpukümnendi rahvaluulekogujate modernsuskogemustele“. Rahvaluulekogumises osalemist võib käsitleda soovina suhestuda modernse maailmaga. Esineja keskendub valikutele, mida moderniseerumine üksikisiku ette seadis, ning küsimusele, kuivõrd võib neid valikuid arhiivitekstide kaudu uurida.
Indrek Jääts keskendub oma ettekandes „Miks meil ei ole lõunaeesti rahvust?“ küsimusele, kust pärineb ja kui vana on arusaam ühest eesti rahvast (varasema nimega maarahvas), kes kõneleb kaht peamurret (põhja- ja lõunaeesti). Kui lõunaeesti keel oli (ja on) tõepoolest eraldi keel, siis miks ei tekkinud vastavalt Euroopa rahvusluse üldise loogikaga 19. sajandil lõunaeesti rahvuslikku liikumist ja selle tulemusena lõpuks ka lõunaeesti rahvust.
Ettekannetele järgneb raamatuesitlus.
Mari-Ann Remmel esitleb väljaannet „Igal asjal on kaks otsa – akats ja lõpets. Lugusid Kõrbja kandist.“ Autor Aada Aasa, koostaja ja toimetaja Mari-Ann Remmel (EKM Teaduskirjastus ja MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus).
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)
