Peale noore ja vana kuu tunneb rahvas veel kõva
ja pehmet kuud. Vana ja noor kuu ei vasta kõvale ja pehmele.
Kõval kuul edeneb kõik hästi, pehmel ei. Kui veske
puuhammas välja kukkund ja uus pehmel kuul asemele pannakse, kukub ta
2-3 päeva pärast jälle välja, pannakse uus aga
kõval kuul asemele, seisab ta 2-3 aastat. Kui pehmel kuul
sõrm lõigatakse, mädaneb sõrm 2-3 nädalit,
kui kõval kuul, on sõrm 2-3 päeva pärast korras.
Kui kõval kuul põllutööd tehakse, kasvab
kõik hästi ja saak on hea, kui pehmel kuul, ikaldab vili.
E, E I 49 Võrumaa; sama tekst E I 49 (354) Kan
Noore kuu kõvva om kolm päivä ja
vana kuu kõvva kolm päivä, ja tävvel kuul kolm
päivä, muidu om kõik pehme ehk mädä aig.
H II 31,249 (42) Ote
Täüskuu
ajal on paarpäeva kalg aig.
ERA II 143,370 (10)
Rõu
Kui nuur kuu um, sis um kuiv
aig. Sis ei mõsta rõivit, ei püedä lampit, ei
tapõd ziku, ei kuhida oinit, ei lõigada pahra, sis
olõvat väega vallus ja paistõdavat väega ära.
Ziku jälle ei tapõda selle, et kui kuiva aoga ziga
tapõtas, sis hott väkev liha um - ei sula midägi
väke, kui raua pääle küdsämä
lõikatas. Lampit ei tohi jälle pükä - sis ei nakka
vill peräh hüäsde kasuma, mittu nädälit ei
joudvad püvi raua asõmõtki ärä kassu.
Rõivat ei lävät ka mitte valgõs muud kui ennegi
ärä, kui noorõ kuuga mõstõs. Aga kui kuu
kolmõ päävä vanune um, sis olõvad jälle
pehme aig. Aga kui kuu otsani vana um, sis olõvat jälle kalg
aig.
H II 71,37 (3) Vas
Noorkuu
esimane nädal ja vana kuu viimane nädal olla kuiv aeg,
esimane noore kuu kuiv, viimane vana kuu kuiv. Tõine ja kolmas
nädal olla pehme aeg. Kuu loppel ja noorkuu loomise vahel olla 3
päiva ka pehmed aega.
H III 16,531 (1) Samara
Kolm päeva enne ja üks päev pärast
kuu loomist on "pehme aeg", siis läheb pesu hästi
puhtaks pestes. Kui kuul teravad nurgad ees on, siis on "kõva
aeg".
E, StK 36,48 (52) Võn
Pehme aeg on vana kuu viimane päev, kuu loomise
päev ja esimene noore kuu päev.
E, StK 16,4 (2)
Vil
Kui vahepäivän ja kolm
päivä nuoorõst kuust om pehme aig, pääle
tuu om viel pehme aig kui kuu mõhnan om, ni om
sis nuoorõ kuu pehme ja vana kuu pehme. Kui kuu luoogan om, sis om
kõva aig, nii om nuoorõ kuu kõva ja vana kuu
kõva. Kõgõ paremb aig om täis kuul.
H II
29,827 (94) Kam Aud
Kuni kuu on kolm päeva
vana, on pehme aig.
ERA II 143,370 (7) Rõu
Kui
kuu kolmõ üü pääva vannu um, sõs um
jäll hää pehme kassuv aig.
H II 51,646 Vas
Kõige pehmem aeg on, kui noor kuu 3 päeva vana.
E 64999
(4) Võn
Noorõ kuu pehmet ei olõ' pal'ö,
kolm päivä, sis lätt är kõvas.
AES
Räp
Noorõkuu pehme om 3 päivä
pääle kuu luumist.
ERA II 150,415 (137) Räp
Kui kuu kolme päävane, olevat pehme aeg,
siis niidetavat lambid ja pestavad riidid. Ja ratta meistrid raiuvat ratta
puid, siis olevat puu pehme ja ei lõhkevat ära.
H II
33,603 (26) Samara
Noorõkuu lumisel {loomisel} olla kolm
päivä väeka pehme aig, päle selle savad jälle
kõvaaig, mis täüekuu samiseni kestäp, kui sõs
jälle pehmes aig minevad; viimäne nättäl olõvad
jälle kuiv (kõva) aig. Siperäst kutsutas norõkuu
kuiv ja vana kuu kuiv ja norõkuu pehme (mädä) ja vana
kuu pehme aig. Kuuvahepäivä peätäs häste
kasulikus lammastõ mõskmises ja pükamises. Pehmel ajal
võttava nase paalt tuhga, mõsõva ja
pükävä lampid, nisamma mõsõva ka
rõivit, kes kõig hõlpsastõ sel ajal puhtas
minevät. Ka istutõttas puid, kes ka häste kasuma
minnä. Kõval ajal raotas riista puid...
H III 16,200
(3) Oudova <Plv
Mõssu um sõs hää
mõskõ, ku kuu um kolmõ päiva vannunõ.
Sõs lät mõsu häste puhtas. A ku um vana kuu,
sõs um kalg aig ja mõsu ei lää kuigimuudu
puhtas.
RKM II 394,181 (66) Rõu
Lambit es lasõ ka pügädä
noorõ kuu pehmege.
KKI 62,227 (10) Krl
Ku kuu kolm päivä vana um, sis umma pehme ao,
niisama ka sis, ku kuu maol um: noorõ kuu pehme ja vana kuu pehme.
H IV 5,690 (4) Rõu
Vanakuu
pehme om 3 päivä peräst täüskuud.
ERA
II 150,415 (136) Räp
Vanakuu pehme om kolm päivä
peräst kuu tässaamist. Noorõkuu pehme om kolm
päivä pääle kuu luumist. Kõgõ pehmemb
aig om kuu vahepääl, tuu om üts päiv inne
noorõkuu luumist.
ERA II 262,478 (609) Räp
Vanakuu maul on pehme aig kuni kuu pooles saab, algab
vanakuu kalg aig.
ERA II 143,370 (11) Rõu
Vanakuu pehme aig: täüs kuust seni kui
poolõ kuuni.
H II 51,645 (3) Vas
Vana kuu pehmega aganaid ehk prügi lume hange peale
külida, siis sulab ennem ära ja ei tee rukki orasele kahju.
E 47303 (21) Rõu J. Gutves
Pesu
pesemist küll üteldi, et vanal kuul on pehme aeg, et siis
läheb pesu hästi puhtaks. Üteldi "valgeid".
RKM II 396,429 (19) Võn
Vana ja noore
kuu vahel on 5 tundi eriti pehmet aega, siis on kõige parem
istutada.
E 57338 (49)
Kõige
pehmem aeg - kuu vahepäev
ERA II 150,415/16 (138)
Räp; ERA II 143,370 (12) Rõu
Kuu vahepäev - pehme
aeg
H II 51,646 (5) Vas
Kuu
vahepäev on, kui kalendris on märgitud homme noor kuu, siis
täna on kuu vahepäev, millal enam vanakuud ei ole. Siis tehakse
kõik taludes kõik, mis "pehmel ajal" peab tehtama.
Riiete pesemine, enne pügamist lammaste pesemine, toapõrandate
pesemine, ahjude savitamine, naiste juukste silitamine, sugemine ja otsade
lõikamine -- Viljapuude puhastamine ja põõsaste
istutamine. Mesilaste tarupakkude, tühjade puhastamine ja uute
valmistamine. Hobuste sabade ja lakka silitamine ja otsast jõhvide
lõikamine. Kalavõrkude parandamine. Kalade
püüdmine järvel. Kanepi küli, siis ei näe kanad
seemneid välja siblida -- Töö- ja majariistade tegijad
varastavad teise peremehe metsast kasu ja tarvepuid, siis ei saa teada,
kes varas ja selleaegne pime tööriist peab kauem vastu, saab
kõigiti parem. Tervise- ja rohutaimede korjamine suvel, linaseemne
puhastamine ja külimine. Korstnad, truubid, kaevud, hallikad,
puhastamine.
E 56869 Rõu J. Gutwes
Pehmel aol veetäs kesäle ja kartolile
sõnnikot, sis mädänes sõnnik häste
ärä.
ERA II 262,479 (611/5) Räp D. Lepson
Pehmel aajal ei külva lina, et lina mäda
kasvavat, ega külva enne vilja. Pehmel aajal külitud ernele
sigivad paljo ussa kaunade sissi. Pehmel aajal olla ka muido innimise ehk
loomade külge saanud kogematta haavad kardetavad, et se
läävad mädanema.
H III 16,531 (2) Samara
Noort kuud arvatakse pehmeks ajaks, kuna täis
kuud jälle kaleks ajaks arvatakse. Noore kuu ehk pehme ajaga tehakse
kõik tarvilisemad tööd. Vili külvatakse noore kuuga,
sest et siis ennemine ülesse tuleb. Riided pestakse noore kuuga, sest
et siis vesi pehme on, nõnda ka linad pannakse noore kuuga vette,
sest et siis ennemini pehmeks lähevad. Kalu püütakse
suuremalt jault noore kuuga, sest siis saab neid rohkem kui vana kuuga.
Hein tehakse noore kuuga, siis hakkab ädal ennemini kasvama. Noor
kuu tuua sigidust elajatele kui ka inimestele, külge hakkavad
haigused nagu kärnad, arstitakse noore kuuga, sest vana kuuga ei saa
haiged nii pea terveks.
H III 28,698/9 (9) Rõu
Noorõ kuuga ei tohõ (kuu 1 nätäl ja 3
üüd päivä vana, sõs um ega kõrd pehme
aig) ütegi tarvitus ega riida puud, nii sama kah palkõ rakku
- saava pehme, mädanese ruttu ja mõni kõrd
lätvä riidan puu kasuma.
H II 51,457 (6) Rõu
Noorõkuu pehme aig: poolõst
kuust seeni kui täüs kuuni.
H II 51,645 (2) Vas
Teine nädal pärast kuu loomist on ka
pehme aeg.
E 57338 (50) Urv
Nuur kuu
kasvatas kalõstõ, vanakuu määtäs
pehmehe.
H IV 5,690 (5) Rõu
Kui
kuu alanõmma {kahanema} nakas, sis om pehme aig.
AES
Räp
Noorkuu ajal - kuiv aeg, vana ja pooliku kuu ajal - pehme
aeg.
RKM II 53,309 (9) Urv; noor kuu kalg, vana - pehme E
57455 (25d) Vas
Kõva aig om kuu
kuivamise (kahanemise) ajal, pehme aig om sis, kui kuu kasus.
ERA II 35,548 (13) Plv
Kui kuu kihvas on,
on kõva aig; kui kuu kasvab, on pehme aig.
RKM II 393,299
(9) Kam
Kui kuu veerest om
tsälklikanõ, sõss om pehme' aig. Kui sille' veere',
sõss om kõva aig.
ERA II 259,369 (7) Plv
Noorekuu kaar on kalg aig.
ERA II 143,370 (8)
Rõu
Kui noor kuu kehaldis paistab,
siis tuleb kuiva kõled aega.
ERA II 29,751 (21)
Kuu pooleks saamisepäeval lõpeb kalg aig
ja algab noorekuu pehme aig.
ERA II 143,370 (9) Rõu
Noorõl kuul kõkkõ kalõmb
aig.
AES Räp
Noorõkuu
kalg om 3 päivä inne noorõ kuu luumist.
ERA
II 150,416 (140) Räp
Noore kuu kõva aeg on enne kolme
päeva.
E 64999 (5) Võn
Nuort kuud peetäs kales aos, kuna hüdseki ahoh ja pliidi all kõvas ja kõlisõvas jääse, niigu olõs naa peris raudhüdse. Noorõ kuuga kui kalõ aoga ei saa mitte ahost ei ka pliidi alt tuhkagi, minku pernaase õigõ hädäh om, et tuhka ei saa, minka rõivide mõsku püüki tetä, rõivastõ havvutu ja kietä. Nii sugutsõ kale aoga mõstu püük ei lää kunagi valgõs. Ja sändsel aol jääse rõvit mõskõh käe nii halusas ja kalõs, et naa kui terve vill valutanu ja halutama nakkasõ. Noorõl kuul kui kalel aol om ega haava saamine ka halusamb, kui käe vai jala minka arr lõikat ehk raot. A tuo võrd om sis paremb, et noorõ kuuga haav kunagi mädänemä ei tüki, ja kasuma nakkas. Nuor kuu ehk kalg aig om ütelisi ka sigineja aig, kuna kõik istutõdu puu kasuma läävä, ja maha külvetü ehk istutõdu juurõvili ainult päälsit tükis kasvatama, aga alu midägi ei sigita. Kui kuu luodu om, sis om aig kõigõ kalemb ja halusamb. Kui kuu jo kolmõ päävä vanunõ om, ja taiva pääl näüs, sis om aig sugu pehmemb, midä esierälikult "sõnnilõikaja" kui ka "täkku kohitsõja" tähele pandva ja tuod aigu kohitsõmises kõigõ parembas pidävä.
Vana kuu om pehme aig. Aga põllu tüöh nimitedäs teda ka "kuivas aos", kuna niisugunõ aig ütelegi põllu juurele ei ka orassõllõ üttegi rohkust ei andvat. Vana kuu kui pehme aoga ei või naane iälgi umma last võõruta. Om pelädä, et äkki saisma jäänü rinna piim nissu seen mädänemä löövät, ja viimäte rinda kasuva vai pahusõ toovat. Nii sama saavat ka pehme aoga (võõrutedu) lats vana näoga, kellele peräst kah suu pääle kõõ sugutsõ käsnä, tedre tähe ja muu vistriku tulõva. Ka sadavat niisugutsõl aol võõrutõdu inemise nägo jo õigõ varakult arr ja ta saavat pia vanas taadis, vanas mutsõs.
Kõigist kõigõ pehmemb aig om sis, kui kuud sukugi olõmahki ei olõ. Sis kiskuss rõivid mõskõh ja sannah kävvüh kässi külge pehme käbrü kõrd üles ja käe omma nii pehmekese, et näid vanainemise mõnõh paigah "villatsis käsis" kutsva. A näid saa-ai kukki kaugõkõsõs. Nii pia, kui kalg aig tulõ, omma naa kaonu. Niisugutsõl pehmel, ütelisi ka kõigõ kuivõmbal aol ei taheta mitte hiust lõigada. Sis nakkas kakkõma ja hius ei kasu iälgi ütelises, tasatsõs. Selle peräst ütles ka vana rahvas alati aomuutmiste aigu: " Noorõ kuuga saa-ai suvvõ, vanaga talvõ." Nuor kuu om kalg aig, kuna iälgi külmänü man ei ka hangitõt lumi pehmes ei taha minna. Vana kuu toop pehme ilma, pehmütäs lume, sulatas maa, suvõlõ saa võit. Niisama hoit vana kuu kui pehme aig sügüselt talvõ tulõkit tagasi, kuna nuor kuu ka ilma kales tege, maad külmätämä nakkas ja kale talvõ kätte tuo. -
Niisama omma ka kõik vana aolise arstimise ja
rohitsõmise vanakuu kui pehme ao pääle
põhjendõdu, missõst vana usu vald, vanavara aidast
küllält kõnõlõs.
H II 72,785/7 (9)
Vas J. Sandra
Vanakuu kalg om 2-3
päivä inne täüskuud.
ERA II 150,416 (139)
Räp
Kui kuu täis om, sis om kolm
päiva kuiva aigo, sis nakas pahonema, sis tule pehme aig.
ERA II 36,245/6 (3) Kan
Kõva aeg on,
kui kuu kolm päeva vanaks on saanud.
E, StK 16,5 (6)
Vil
Vanakuu kuiv ehk kalg aig: poolõst
kuust seeni kui kuu lõpõtusõni.
H II
51,645 (4)
Ku kuu jo lõpma nakkas,
niisama kah ku kuu viil ütte nädäli vana um, um
kõva, kalg aig. Seol aol tettäs kõki
sääratsid töid ni miä kuijuma piät nakkama:
raotas puid ja palkõ (neil olla ka veel üks ise äraline
aeg, tund ehk tuul, millal nad kõigi pidi vastu pidajat saavat...)
lõigadas oinid, pahrõ j.t.e. tapõtas kah tapmise jaos
jättet eläji, sõs saa hüä ikäv
(kõva, kindmä, kistra) nahk. Ka tsiga tapõtas seol aol,
sõs sais liha ja raasõv kavva aigu illus ja hüä,
kuna tä möödõ (nim. suil) ruttu halvas (haisama)
lätt. Seosama lugu um kah tõpra kui kah kõgõ
lihaga.
H II 51,457 (10) Rõu
Kõva kuu aegu ei ole kasulik midagi ette
võtta pääle puu raiumise, siis saavat kõvad
puud.
E 58585 Rõu
Ehituspuu raiuti vana kuu
kõval ajal
ERM, KV 25,1660 Räp; RKM II 225,37/8 (3)
Krl
Mõisavalitsus "korjanud" kuiva aja
päevad välja ja saatnud siis rahva ehitusmaterjali raiuma.
ERM, EA XIV 231-233 Räp
Vanast ol'l' niimuudu, õt
vana kuu kuivagõ lõigati puid. Ol'l' õks mu esä
jutt, õt nüüd om vanakuu kuiv, nüüd tulõ
lõigada. Muidugi mis ehitusmaterjalis. Küttepuul es olõ
tähtsüst.
KKI 62,286 (32) Krl
Turbamättad veetakse kalgi ja kuiva ajaga kodu ja varju
alla, siis saab talvel loomade alla lautades neist lehmade kuiv ase ja
ei saa nendel enne aegu vasikaid.
E 47307 (67) Rõu
Pehme aoga kattõtul kattusõl
{õlgkatusel} kasus väega ruttu paks sammõl
päälä.
ERA II 143,377 (47) Rõu
Kaplu tetäs noorõ kuu kuivaga, sõs ei
mädäne nii pia ärr.
H II 51,647 (26) Vas
Noore kuu kalega põllutöö riistad
ülevaadata ja parandada, siis suvel töö edeneb
ennem.
E 47302 (15)
Rõu