SUITS JA VIIN. KÕRTS
Kõrts
-
[Levikukaart]
Pikk ma olen kui üks laev, aga mo sees on üks kaev, seisan ise liikumata, ometigi kiikumata, mitmed kõndida ei saa, kes siit võtvad rüübata, jäi mo sisse mõni härg, kadus siia mõni pärg ja on palju hukka läinud, kes siin lusti pärast käinud? Kõrtsi (Trt 1888)
Ma olen väike laevuke, mu sees on väike kaevuke, kes sealt liiga märga võtab, rumal koju poole tõttab? [Lahendus puudub] (Äks 1930)
Oli laev, laevas oli kaev, sinna upus mitu härga, mitu särga, mitu vaesemehe vasikad? Kõrts (KJn 1969)
Pikk ma olen kui üks laev, aga mu sees on üks kaev, kes sest liiast märga võtab, oma elu ära sittab? Kõrts (Saa? b:dat-ta)
Üks laev ja laeva sees on kaev, kes rohkeste joob, see maha jääb? Kõrts (Trv 1889)
Pabeross
-
Mida rohkem tõmbad, seda lühemaks ta läheb? Pabeross (Koe 1925)
Piip
-
Ahi kütüs, oma ia lämmid saa ei? Piipu tõmmadas (Lut 1894)
-
Üheksa meest panevad kübara kovera ja kümnes lööb lapjaga ledu pääle? Piibu polema panemine (Kuu 1935)
-
Umne oriku perse, keeruline kitse perse, vaskne vasika perse? Piip (Puh 1889)
-
[Levikukaart]
Himupuu, hambavag'a? Piip (Har 1890)
-
Tuhkne tuba, vaskne värav? Piip (Vän 1894)
-
Kuldupin, elu sisen? Piip (Ote 1892)
-
Must kukk ja kuldsed mokad? Vasklukuga piip (Vig 1889)
-
[Levikukaart]
Ahi küdeb teiba otsas? Piip (Jõh 1935)
-
[Levikukaart]
Hari mu auku, laku mu perset, topi mu taha? Piip (Kad 1888)
Pühi ta perse, hari ta auk ja topi tale taha? Piip (HJn 1895)
Haista mu iest, haista mu tagant, puhu mu perse, täida mu täis, siis ma olen sul kõige suurem sõber? Piip (Var 1890)
Süe minu süeki, juo minu juoki, hari minu auku? Piip (Hlj 1890)
Nipi mind, näpi mind, hari mo auku, söö mo sitta soolata? Piip (Hii 1897)
-
[Levikukaart]
Tuld süü, vett situs? Piip (Ote 1889)
-
Punast sööb ja musta situb? Piip (Hel 1874)
Puust härg, vasksed sarved, rusked sööb ja musta situb? Piip (Khk 1937)
-
Raha sööb ja tuhka situb? Piip (Lai 1897)
Tubakas
-
Ei teda närita ega neelata ega sula ta suus ära, siiski on ta mitmele magus? Piibusuits (Vil 1889)
Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski magus mehele, mõnikord ka mammale? Piip (MMg 1889)
Ei keedeta ega küpsetata, ei süüda ega juuda, aga omiti maitseb pailudel väga hää? Tubakas (Hää 1933)
-
Kahe näpuga võtan, panen karvasesse auku, esiti magus kõditus, pärast riide määrimine? Nuusktubaka ninna panemine ja muu toiming seejuures (Vän 1937)
Viin
-
Meelik mütsata, toalik tanuta, hull Hans alasti? Viin (SJn 1907)
Müürike mütsita, taarike tanuta, hull Hans ihualasti? Viinapudel (Vil 1889)
-
Ma olen viha nagu sapp, aga kes mind mekkinud, sel olen magusam kui siirup? Viin (Pär 1902)
-
Oh sa selge ja sinine, ole sa puhas ja punane, igaüks sind armastab? Viin (Kad 1897)
Oh sina sile ja sinine, oh sina puhas ja punane, vaskkatlas oled sa kienud, nahkpauna piad sa menema, kolm korda piad tegema: klonks, klonksadi, klonks? Viin (Hlj 1892)
Õlu, õlletegu
-
Must härg möriseb ilma söömata? Õllevaat (VMr 1890)
-
Seisab puu sees, valge tanu peas (Es steht in einem Holze, hat eine weisse Haube auf dem Kopf)? Gärendes Bier (Tt enne 1876)
-
Lehter-vahter variseb, paha jõgi pöörisleb? Tetas õlut (Nõo 1889)
Puu püriseb, maa müriseb, püha järv pööritab? Õlut kallatakse vaati (KJn 1926)
-
Isa noor punane, poeg hall tudike? Õlu ja pärm (KJn 1870)