1. S. H. Vestringi eestikeelne tekst on esitatud püstkirjas, saksakeelne kursiivkirjas, ladinakeelne ptiikirjas. Märksõnad on poolpaksus püstkirjas ja [oletatava Põltsamaa] toimetaja teksti esitab arial-kiri.
   
2. Pikka ß-i pole edastatud, seda märgib tavaline s; ỳ, ÿ asemel on y; kahekordse sidekriipsu asemel on -. Sõnalõpu -n ja -en on välja kirjutatud. Interpunktsioon on muutmata sõnastikus, registri saksakeelsete sõnade kohaviidete (lehekülje number ja täht) järele on pandud punkt.
   
3. Teksti edastamisel on järgitud Vestringi tekstipaigutust. Erandina on vastava märksõna alla viidud rohkete vahelekirjutuste tõttu ruumipuudusel lehekülje üla- ja allservale, kõrvale või vastava sõnarühma lõppu lisatud hilisemaid täiendusi, kui need on sattunud erineva märksõna näidete hulka.
   
4. Käsikirjas mahakriipsutatud silbid või sõnad on trükitekstis pandud looksulgudesse. Terve rea või veeru mahatõmbamist tähistab püstkriips veeru lõpul. Kui sõna on trükivariandis parandatud tähe (või tähteded) lisamise või ülekirjutamise tõttu, on looksulgudes antud esialgne kuju, näiteks {ällima} äilima. Kui aga sõna kohale on kirjutatud parandus, on toodud ära mõlemad variandid ja eraldatud püstkriipsuga,
   näiteks : peitsed | päitsed.
   
5. Vertikaalselt kirjutatud kaarega ühendatud sõnad on paigutatud horisontaalselt ja eraldatud püstkriipsuga. Asendusmärgiga tähistatud sõnad on välja kirjutatud.
   
6. Vestringi leheküljed on tähistatud horisontaaljoone ja lehekülje numbriga veeru alguses. Lehekülgede jaotamist abcd tähega ei ole arvestatud.
   
7. Lühend sõnast Liespfund on välja kirjutatud.
   
8. Trükiväljaandes esinev kaldkriips on Vestringi, ümarsulud [Põltsamaa] toimetaja ja püstkriips E. Kaldjärve märgitud.
   

1. Vestringi sõnaraamatut puudutavaid fragmente minu e-raamatust "Eesti lühivormide allikaloost", ptk. 4.5

/ - - - /

Sõnaraamatut lugedes jääb mulje, et Vestring on lausa jahtinud konfliktsituatsioonidest ja afekteeritud kõnest pärinevaid lausenäiteid. Kust Vestring neid on jahtinud — kas kõrtsidest, laatadelt, mõisatöö ja -talli juurest või mujalt — see jääb vist igaveseks ajaloo saladuskatte alla. Igatahes aga lasevad need laused esiisade suhtlemistavu paista vägagi sirgjooneliste ja brutaalsetena. Toome näiteid mõnede "kommunikatsiooniaktide" kohta kaasaegsesse kirjaviisi tõlgituna.

• Halva suhtumise kirjeldused, tagaselja ähvardamine:
  

• Sõim, otseähvardused, needused:
  

• Kaklejate takkaõhutamine:
  

• Kakluse, peksu, joomise, märatsemise kirjeldused:
  

• Kurtmised laimamise, süüdistuste, sõimamine, peksmise vm. ülekohtu üle:
  

• Eneseõigustused, süü või kaasteadmise eitamine:
  

• Hooplemised võitude üle:
  

Vestringi sõnaraamat on eesti keele suurim leksikograafiline allikas enne F. J. Wiedemanni sõnaraamatut (1869). Vestringi sõnaraamatu suuruse kohta on A. Kask artiklis "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" ("Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused" I (Tallinn, 1956), lk. 144) öelnud lühidalt, et see sisaldab "ligi 9000 sõna". Kask ei mõtle "sõnade" all vist mitte Vestringi märksõnade arvu. Kui hilisemad anonüümse toimetaja lisatud märksõnad välja arvata, kuid sõnaraamatus leiduvates rohketes terminiloendites leiduvad allmärksõnad sisse arvata, siis küünib Vestringi sõnaraamatu märksõnade arv ehk kuhugi 7050–7060 kanti.
(Vestringi terminiloenditest võib nimetada loomanimetuste loendit märksõna Ellajas all, kehaosade loendit märksõna Innime all, pühakunimede loendit märksõna Wäär Jummal all, kalanimetuste loendit märksõna Kalla all, linnunimetuste loendit märksõna Lind all, puuliikide loendit märksõna Pu all, roht- jm. taimede loendit märksõna Rohhi all, sugulusterminite loendit märksõna Suggulanne all, vankri osade loendit märksõna Wanker all jm. vähemaid.)

/ - - - /

Vestringi leksikon on seni pälvinud pälvimatult vähe meie keelemeeste ja folkloristide tähelepanu, kuigi ta kohta on 1955. a. TRÜ toimetistes nr. 38 ilmunud kaks ulatuslikku tutvustust — A. Kase kirjutis "S. H. Vestringi eesti-saksa sõnaraamat ja selle osa eesti leksikograafias" ja E. Laugaste "Rahvaluulelisi aineid S. H. Vestringi saksa-eesti sõnaraamatu käsikirjas" ning neis mõlemas on allikale antud rõhutatult kõrge hinnang. Võib-olla on Vestringi sõnaraamatu tuntust vähendanud seegi, et käsikirjana pole ta olnud siiani Tartu-välisele kasutajale kuigi hõlpsalt kättesaadav ning oma rohkete täienduste ja vahelekirjutuste tõttu (eriti alfabeedi alguseosas) pole teda ka eriti hõlpus lugeda. Kuigi vajadus sõnaraamatu publitseerimiseks on olnud pakiline, ei leidunud seni julget entusiasti, kes selle töö oleks söandanud ette võtta. Kuid aastail 1996–1997 tegi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kauaaegne töötaja Ellen Kaldjärv Vestringi käsikirjast väga lühikese ajaga väga kõrges kvaliteedis dešifreeringu ning see on 1998. a. (st. 270–280 aastat pärast käsikirja põhiosa tõenäolist koostamisaega ja paar nädalat pärast Ellen Kaldjärve surma 11. aprillil 1998) Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandel ka trükist ilmunud.

Tahaksin siinkohal ühtlasi rõõmsa meelega korrigeerida ühe oma vana vea, mis puudutab Vestringi alfabeeti.
Raamatus "Fraseoloogiline aines..." (lk. 83–84) olen selle mulle tollal kummalisena tundunud alfabeedi üle imestanud ja kirjutanud selle kohta järgmise naiivse kirjelduse:
"Fenomen puudutab nimelt 1. silbi vokaaltähti, mil on "täppidega vasted" või "umlaudid": a/ä, o/ö, u/ü. Nimetagem kriitilise 1. vokaali positsiooni (alguskonsonandi või "nullkonsonandi" järel) teiseks ja talle järgneva tähe positsiooni kolmandaks. Järjestamine käib siis umbes niiviisi. 2. positsiooni valitakse "täppideta" vokaalivariant ja alustatakse rühmade järjestamist 3. positsioonis oleva tähe järgi täiesti normaalset alfabeeti pidi, kuid katkestatakse kuskil d-...i-tähe kandis, hüpatakse 2. positsioonis "täppidega" variandile, alustatakse taas järjestamist 3. positsiooni tähe järgi alfabeedi algusest ja minnakse üsna tavalisel viisil alfabeedi lõpuni, seejärel hüpatakse 2. positsioonis uuesti "täppideta" variandile ja 3. positsiooni tähe järgi järjestamine jätkub sealt, kus ta enne katkes, ning läheb tavalisel viisil alfabeedi lõpuni. Paar empiirilist näidet:
1) [kob → kod → koe →] → [kög → köh → köi → (kök) → köl → köm → kön → köp → kör → köw] → [kog → koh → koi → kok → kol → kom → kon → koo → kop → kor → kos → kot → kou → kow]; [- - - -]
2) [aa → ab → ad → ae] → [ää → äb → äd → äg → äh → äi → äk → äl → äm → äp → är] → [ag → ah → ai → ak → al → am → an → ar → as → au → aw]."
Liivi Aarma töös "Johann Hornungi grammatikast ning tema ja Bengt Gottfried Forseliuse koostööst" (vt. "Keel ja Kirjandus" 1996, nr. 6) on muuseas juttu ka Forseliuse alfabeedist, mille eeskujud pärinevad Saksamaalt ja Rootsist ning mille järgi "täppidega tähti" tõlgendati diftongidena, mille järelkomponendiks oli nn. e caudata. Aarma ütleb, et Hornung ei julgenud oma grammatikas Forseliuse diftongimeelset alfabeeti kasutada, kuna see oleks esile kutsunud Tallinna konsistooriumi rünnakud ning tõenäoliselt toonud kaasa grammatika keelustamise, kuid Forseliuse alfabeet oli kasutusel ta poolehoidjate ja sõprade ringis. Vestringi sõnaraamatus leiabki tõepoolest kasutamist just seesama Forseliuse alfabeet (Aarma mainib Vestringi alfabeeti ja minu nõutust selle seletamisel ka otse.) Selle uue lisateabe valguses on Ellen Kaldjärv avaldanud arvamust, et Vestringi sõnaraamatu koostamisaeg võiks olla mõnevõrra varasem kui 1720. aastad, mida olin kõnealuses töös oletanud — võib-olla 18. sajandi esikümnend.

2. Tehnilisi märkusi käesoleva netiversiooni kohta

Siinne netiversioon on lugemik, mis kattub põhiliselt 1998. a. ilmunud trükiversiooniga ja mille põhjal ta on toodetudki (Paul Lutuse valmistatud editori Arachnophilia abil, mis on mulle kättepuutunud editoridest parim). Mingeid otsimasinaid vm. lisavahendeid ta (esialgu) ei paku, ja nende varumine vanas kirjaviisis toote jaoks olekski heake tükk lisatööd. Raamatuga võrreldes on tehtud ainult järgmised muutused:

1. Ladinakeelsed osad tekstist (G, Ac., Adv. jts.) on antud tavalises, mitte aste väiksemas püstkirjas.
   
2. Hüpoteetilise "Põltsamaa toimetaja" lisandusi eristab mitte font "Arial", vaid font "Verdana".
3. Originaalis läbikriipsutatud read ja lõigud, mis raamatus on tähistatud joonega vastava rea/lõigu paremas servas (vt. märkus 4 ülal), on siin märgitud läbikriipsutatud kirjas. (Brauseris Microsoft Internet Explorer ilmuvad läbikriipsutused ekraanile palgijämedustena, seepärast oleks selle materjali vaatamiseks sobivam kasutada Netscape-brauserit.)
   
4. Vestringi jaoks olid ä, ö ja ü "umlaudid" ja õ-täht tekkis eesti keele graafikasse üldse alles sadakond aastat hiljem. Seetõttu on Vestringil a-tähe alla koondatud nii a- kui ä-algulised sõnad, o-tähe alla o-, õ- ja ö-algulised ning u-tähe alla u- ja ü-algulised. Ladina keele eeskujul märgitakse ka sõnaalgulisi majuskleid I ja J sama konksuga. Lugemise hõlbustamiseks on A-, O-, U- ja J-tähiseid kandvad osad sõnaraamatust siin dubleeritud vajalik arv kordi ning "õige" tähega algavad sõnad toodud mustas ja ülejäänud osa(d) hallis kirjas.
   
5. Illustratsioonidena html-teksti juurde on lisatud mustvalged koopiad Vestringi originaali 15 leheküljest — nimelt neist, kus toimub sõna algustähe vahetus. Piltide vaatamiseks tuleb klikkida põhifreimi (so. keskmise freimi) ülaservas leiduvale fraktuurtähe kujulisele lingile.