Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
22. mai teisipäevaseminar
Seekordne seminar on pühendatud seniolematule teemale teisipäevaste ürituste sarjas.
Mikk Melder (Frostnova OÜ) tutvustab arvutimängu "Ennemuistne" projekti, mis on inspireeritud eesti rahvaluulest – muinasjuttudest, muistenditest regivärssidest, vanasõnadest ja teistest rahvatarkustest, loitsudest, folkloorsetest tegelastest. Mängu tegijad näitavad juba töötavat prototüüpi, kuid ootavad ka täiendavaid nõuandeid ja soovitusi meie poolt.
Seminar algab 22. mail kell 12.00 Kirjandusmuuseumi toas nr. 304.
Kõik on väga oodatud kommenteerima ja arutlema, et asja paremaks muuta.
Muuseumiöö „Öös on kino“ 19. mail Eesti Kirjandusmuuseumis
Laulud:
18.00 – 18.30 Riia Mentzendorffi maja segakoori Sonante ja mäluasutuste segakoori MaSk ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval.
Lood:
18.30 – ... „Jänes hüppab kitse“. Loomamõistatustest sõnas ja pildis räägib Piret Voolaid, vaatame mõistatuste kino. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides.
Filmid:
18.00 – 18.20 „Valgõ härg“ (2009) - Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 – 18.45 „Mängud, matsud ja magusad plaksud“. Värske film lastemängudest (2012).
Film on lühitutvustus arhiivi kogutud lastemängudest - viie minuti jooksul hüpatakse keksu, mängitakse kulli ja plaksutusmänge. Mängud pärinevad aastatest 1989-1996.
Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 – 19.30 Janno Simm „Sügis Obi jõel“ (2004).
19.35 – 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas (2009). Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 – 20.20 „From Finland with love“ (2010) - Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti Kirjandusmuuseumis.
20.25 – 20.45 Helga Meriste „Kallis Paul“ - väike lugu Eesti ajaloost (2007).
20.45 – 21.30 Andres Kuperjanov, Mare Kõiva „Täheonu“ (1998) – film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 – 22.15 Aado Lintrop „Lõunaudmurdi palvused“ (2004) - tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest.
Lastemängude lühifilmi valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, näitust „Lugu“ toetas Tartu Kultuurkapital.
Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.
Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
19.00 Siret Rootsi graafikanäituse „Lugu“ avamine. Näitus koosneb tindipliiatsi- ja tušijoonistustest, millest nii mõnigi on alguse saanud Tartu tänavatel. Ometi ei kasuta Roots joonistades ei konkreetseid modelle ega objekte, vaid juhindub pigem igapäevaelu emotsioonidest – pilt on eeskätt mälestus muljest.
Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste soodusmüük – kõik raamatud -20%
Info: Maarja Aigro, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv tel. 7377 733, 5566 3097
In memoriam Kailash Dutta (1976–2012) ja Parag Moni Sarma (1967–2012)
India folkloristikat tabas valus kaotus käesoleva aasta 28. aprillil, mil Guwahati–Tezpuri maanteel toimunud liiklusõnnetuses hukkusid kaks noort Assami rahvaluuleteadlast. Kailash Dutta töötas Tezpuri Ülikooli kultuuriteaduste osakonna lektorina, Parag Moni Sarma sama osakonna professorina.
Kailash kaitses doktorikraadi 2011. aastal Gauhati Ülikooli rahvaluule osakonnas, kus valminud väitekirjas uuris etnilisuse ja folkloori suhteid thengal katšarite kogukonna näitel. Et Kailash täiendas end 2009. ja 2010. aastal DoRa stipendiaadina Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas, on väitekirjas ka võrdlev peatükk, mis käsitleb seto rahvakultuuri. Paragi 2000. aastal Gauhati Ülikoolis valminud doktoriväitekiri on etnopoeetiline võrdlev uurimus Assami hõimurahvaste ja Põhja-Ameerika indiaanlaste rahvalauludest. Hiljem süvenes Parag ühiskonna- ja kultuuriteooriatesse, olles selles valdkonnas üks juhtivaid India folkloriste.
Sel katkenud teekonnal kaotasime kaks head sõpra, kel olid Eestiga tugevad sidemed ja soov meiega koos töötada. Mõlemad olid pühendunud oma erialale ja üliõpilastele. Aega selleks oli liiga vähe, seda väärtuslikum on kõik olnu ja see, mis õnnestus algatada.
15. mai teisipäevaseminar
Teisipäeval, 15. mail toimub seminar, mis jätkab arutelu nõukogude perioodi rahvaliku representatsiooni ja selle uurimise üle.
Sten Kauberi, seekordse esineja sõnavõtt puudutab nõukogudeaegseid eesti filme kui visuaalset mälumeediumit.
Esile tuleb võimalus läheneda kõnealusele interdistsiplinaarsele uurimisvaldkonnale etnoloogia vaatenurgast. Töö teoreetilise baasi loovad kultuurimälu mõiste ja seda ümbritsevad kontseptsioonid. Ettekanne annab ülevaate ka empiirilise materjali analüüsist, käsitledes nõukogudeaegsete filmide vaatamispraktikat, tähendust ja nende raames interpreteeritud soolisi kuvandeid.
Seminar algab 15. mail kell 12.00 Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42, toas nr 304.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
8. mai teisipäevaseminar
Teisipäeval, 8. mail toimub ühine teisipäevaseminar koos Turu Ülikooli usundiuurijatega.
Põhiettekanded peavad Liisi Laineste teemal "Images of women in the 20th century interwar period in humour journals" ja Tõnno Jonuks, kelle uurimuse pealkiri on "Mesolithic holy places. Is there holiness without oral tradition?"
Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna erialastest publikatsioonidest ning toimetamispoliitikast annab ülevaate Mare Kõiva.
Külalised Tiina Mahlamäki, Anna Haapalainen, Jaana Kouri ja Jere Kyyrö tutvustavad oma ainealasid ja lahendamisel olevaid uurimisküsimusi.
Seminar toimub kl 12 Kirjandusmuuseumi toas nr. 144.
Ootame rohket osavõttu!
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandekoosolek
Kolmapäeval, 2. mail 2012 kell 16.15 peab Teet Toome Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased" ettekande "Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad". Tegemist on sarja neljanda loenguga, mis toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Ettekanne keskendub küsimustele kus ja millal elas Buddha, mida teame tema elust ja päritolust, millise hariduse ta sai ja kes olid tema õpetajad?
Buddha oli ajalooline isik, kuid see, mida temast teame on seotud legendidega ja väljendatud tihti mütoloogilises keeles. Ebaselge on isegi see, millal Buddha elas, rääkimata muust. Kas suudame näha legendide taha ja öelda, milline tegelikult oli Buddha ja tema aeg?
Olete oodatud kuulama!
Ilmunud on ajakirja Folklore juubelinumber
Folklore 50. numbri (külalistoimetaja Anneli Baran) artikleid ühendavad huumor ja stereotüüpsed arusaamad teistest rahvustest, samuti pärineb enamiku kirjutiste empiiriline materjal Internetist.
Laimutė Anglickienė ja Rita Repšienė vaatlevad etnilisi stereotüüpe Internetis ning avavad fenomeni lähinaabrite, sh eestlaste pihta suunatud etnonüümide ja anekdootide abil. Maria Yelenevskaya käsitleb Internetis leiduvaid stereotüüpseid ettekujutusi, keskendudes eelkõige Vene diasporaale. Pedro Martins toob esile portugaallaste etnilise huumori eripära ja Grigor Grigorov vaatleb rahvuse enesekohase huumori avaldumisvorme.
Marlene Hugoson analüüsib Nobeli preemia tseremooniate jäljendamist kodudes ja institutsioonides, samuti seda ümbritseva koomika avaldumisvorme.
Guntis Pakalns käsitleb jõuluvana humoristlikku kujutamist Interneti-saitidel ja lähtudes psühholoogilisest vaatepunktist avab Ana Stefanova triksteri-kujundi universaalsuse ja huumori seoseid.
Lisaks tutvustab värske number sloveenia folkloristi-etnoloogi Ingrid Slavec Gradišnikut. Lugeda saab doktoritööde kaitsmistest, konverentsidest ja raamatututvustusi.
Eelretsenseeritav ajakiri Folklore: EJF ilmub järjepidevalt aastast 1996, värske number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol50/
Ilmunud on ajakirja Mäetagused juubelinumber
16 aastaga on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna ajakiri Mäetagused jõudnud 50. numbrini. Juubelinumber käsitleb eestlaste hajalat maailmas, võttes vaatluse alla nii Austraalias, Kanadas, Rootsis, Ladina-Ameerikas kui ka Venemaa avarustes elavad eestlased. Artiklid keskenduvad peamiselt võõrsil kohanemisele ja oma identiteedi säilitamisele. Numbri külalistoimetaja Aivar Jürgenson räägib kodu- ja võõrastest maastikest ning nende võrdlemisest migrantide lugudes, et uurida, kuidas üritavad migrandid võõrsil kompenseerida muutusi nii sotsiaalses kui ka ajaloolis-kultuurilises keskkonnas ning säilitada oma kultuurilist järjepidevust.
Jane Kalajärv käsitleb Kanadas elavate eestlaste kodukujundust, Mare Kõiva adaptatsiooni Austraalia eestlaste kogemuste põhjal. Sander Jürisson räägib esimestest eesti väljarändajatest Brasiilias. Mall Hiiemäe vaatleb võõrsil kohanemise temaatikat Teise maailmasõja aegadel kodumaalt Eestist lahkunud ning Rootsis pagulaspõlve veetva perekonna hoiakute ja väärtushinnangute näitel.
Maarja Merivoo-Parro on vaatluse alla võtnud selle, kuidas on Teise maailmasõja sündmuste keerises Eestist põgenenud ning Ameerika Ühendriikidesse ümber asunud eestlased oma pagulaskogemust peegeldanud läbi huumori. Artikli fookuses on üks selle tendentsi ilmingutest: 1949. aastal New Yorgis ilmuma hakanud ajalehe Vaba Eesti Sõna rubriik "Salme kirjad Ameerikast".
Anu Korb ja Ivo Paulus käsitlevad Venemaal elavate eestlaste probleemistikku, kohanemist ja sulandumist, kusjuures Ivo Paulus jõuab kurva tõdemuseni: "Paraku pole Kaug-Ida eestlaskonnas enam alles keelelisust ega paiksust. Hääbumine on toimunud ühe põlvkonna jooksul." Mäetaguste kroonikaosas on tavapärane ülevaade erialasündmustest, väitekirjade ja ilmunud erialaraamatute tutvustused.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused
Noorte folkloristide ja etnoloogide konverents "Noorte hääled"
25. ja 26. aprillil 2012 toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents "Noorte hääled". Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalust ning avastada lootustandvaid teadlasi.
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Ettekannetes keskendutakse diasporaa-uurimustele, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele, usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal ning haakudes käimasoleva filmiaastaga, pööratakse tähelepanu ka sellele valdkonnale. Samuti tutvustatakse Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi KIVIKE.
Konverents "Noorte hääled" toimub sel aastal seitsmendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, mis oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi "Etnoloogia hääled" ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.
Konverentsi ettekannete teesid ilmuvad trükisena.
Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel: http://www.erm.ee/noortehaaled ning http://folklore.ee/era/nt.
Lisainfo:
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
piret.koosa@erm.ee
Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur
avetupits@folklore.ee
Oodatakse kandidaate Eesti folkloristika aastapreemiale
Alanud on Eesti folkloristika aastapreemia kandidaatide esitamine.
Aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Arvestatakse ühe kalendriaasta jooksul jüripäevast (23. aprill) kuni järgmise aasta jüripäevani ilmunud publikatsioone või muud teadustegevust.
Auhinna määramisel arvestatakse töö taset; teema ja tulemuste olulisust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata olulise valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, inimrühmad, üksikisikud.
Kandidaatide seast valib preemia saaja vastav komisjon, kuhu kuuluvad ARSi juhatuse liikmed (5 inimest) ning juhatuse kutsel kaks ARSi lihtliiget neist folkloristikaga tegelevatest institutsioonidest, mis ei ole parasjagu juhatuses esindatud. Preemia antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
Ettepanekuid 2012. aasta eesti folkloristika aastapreemia kandidaatide ülesseadmiseks ootame 8. maiks ARSi juhatusele aadressil Vanemuise 42, Tartu 51003 või eda@folklore.ee.
Esitada tuleb kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi tegevust vastava perioodi jooksul; kandidaadi CV ja soovi korral lisad, mis valgustavad lähemalt kandidaadi saavutusi.
ARSi juhatus
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Vanemuise 42
Tartu 51003
