Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Paide arvamusfestivali kultuuririkkuse arutelualal tuleb kõneks eri kultuuride nähtavus avalikus ruumis
Eda Kalmre on kogukonnapärimuse ning rahvakultuuri asjatundjana kutsutud esinema Paide arvamusfestivalile, et arutleda teemal "Kas Eesti kultuuriruumis on kohta kõigile? Erinevate kultuuride nähtavus ja aktsepteerimine avalikus ruumis".
Arutelu korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus, vestlust juhib Elo-Hanna Seljamaa. Koos Eda ja Elo-Hannaga ütlevad sõna sekka koolijuht ja vaimulik Tanel Meiel, Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm ning Türgist pärit, kurdi juurtega, Eestis elav matemaatikaõpetaja Celal Yildirim.
Otsitakse selgust, kuidas ja kui palju peaksid erinevad kultuurid – ka eesti rahvakultuur – olema Eesti avalikus ruumis esindatud. Kas avalikes ruumides, koolides ja ühiskondlikes institutsioonides peaks olema rohkem erinevate kultuuride sümboleid, traditsioone ja tegevusi? Või on oht, et see võib tekitada segadust ja vähendada Eesti enda kultuuritraditsioonide nähtavust? Milline roll on eesti rahvakultuuril lõimumisprotsessides?
Diskussioon toimub Paide arvamusfestivalil kultuuririkkuse arutelualal 8. augustil 2025 kell 12.30 kuni 14.00
Festivaliinfot üksikasjalikumalt kajastab kodulehekülg https://arvamusfestival.ee/
Kultuuririkkuse aruteluala toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Liit
Folkloristid jagavad teadmisi Viljandi pärimusmuusika festivali õpitubades
24.-27. juulini 2025 peetakse juba 32. korda Viljandi pärimusmuusika festivali. Õpitubade raames jagavad teadmisi ka rahvaluuleuurijad.
Neljapäeval, 24. juulil kell 20.00 algab TEMUFI saalis (Tartu 9) Ööülikooli salvestus Marju Kõivupuuga: "Maast lahti. Las ma lähen, las ma lähen..."
Loengu sissejuhatuseks: Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond.
Matuselaulude rohkusest annavad tunnistust lähedastelt päranduseks saadud vanad koltunud laululehed, muist kiriku-, muist ilmalike laulusõnadega. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Tänapäeva matustel on traditsioonilised matuselaulud välja vahetanud lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.
Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne viisigi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel ...
Laupäeval, 26. juulil kell 12.30 tutvustab Janika Oras Seto leelo punktnootkirja.
Seto leelo noodikiri ehk punktinoot on uus veebirakendus. Selle abil saab ka mitte-nooditundja aru, kuidas seto mitmehäälsus on ehitatud ja ise leelolaulmist õppida. Töötoas uuritakse, mida eri hääled laulavad, proovitakse koos kokku panna leelo põnevaid kõlamustreid ning õpitakse selgeks lihtne laulumäng.
Samal päeval kell 16.30 toimub õpituba "Eestlased Siberis". Juttu tuleb esivanematelt päritud lauluvarast, koorilaulu ja isetegevuse mõjust Siberi eestlaste laulu- ja tantsukultuuris, aga ka juhtlaulikute rollist kogukonna repertuaari kujundamisel. Õpituba veab eest Anu Korb.
20. ja 21. sajandi vahetuseks oli Siberi eestikeelne elanikkond vananemas ja vähenemas 17000lt 1989. aastal 11400ni 2002. aastaks). Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismatkadel kogeti Siberi eesti külades nii spontaanset laulmist kui spetsiaalseid esinemisi Eestimaalt tulnud külalistele.
Õpitubadest lähemalt
Festivali korraldajate info kohaselt pääseb õpitubadesse elavas järjekorras, kuni kohti jagub. Hilinejad sisse ei pääse.
Videokunstnik Bernie Poikāne külalisuurijana EKMi folkloristika osakonnas
Juulis 2025 viibib külalisuurijana EKM folkloristika osakonnas ja ühtlasi loomingulisel reisil Tartus ja Saaremaal nüüdiskunstnik ja filmilooja Bernie Poikāne, et töötada filmiprojektiga Liminaalsed lood (Liminal Tales).
Bernie senised filmieksperimendid kujutavad endast hübriidseid, immersiivseid praktikaid, mis ühendavad dokumentaalse ja fiktsionaalse. Uus projekt kaardistab Saaremaa libahundi erijooni ja olemust.
Riias sündinud ja Prantsusmaal kunstihariduse omandanud Bernie Poikāne on Grenobles’i Alpide Ülikooli filmikunstnik ja loov-uurija. Ta iseloomustab oma loomingut kui filme, mis sünnivad peaaegu alati armastusest, kiindumusest või hellusest mõne pildi, koha või inimese vastu.
Samas tegeleb ta piiride loomingulise kompamisega, kui representeerib ja lavastab nii õrna, melanhoolset kui koletuslikku.
Rituaalse aasta töörühma veebiseminar "An Examination of Ritual Space"
14. juulil 2025 leidis aset rahvusvahelise, SIEFi raames tegutseva Rituaalse aasta töörühma veebiseminar "An Examination of Ritual Space", mis oli pühendatud Terry Gunnellile.
Vaid mõned nädalad pärast SIEFi Aberdeeni suurkongressi toimunud sündmusel esinesid folkloori ja mütoloogia uurimise hiiud enam kui neljakümnele kuulajale.
Kavas olid:
Emily Lyle (Edinburghi Ülikooli keldi ja šoti uuringute instituut) Boys' Chants at Oidhche Challainn (New Year’s Eve) on Berneray in the Outer Hebride;
Louise S. Milne (Edinburghi Ülikool, Edinburghi Napieri Ülikool) The Incubus, The Elves and the Fallen Angels: Nature-Spirits and Nightmare;
Terry Gunnell (Islandi Ülikool) Masks and Space.
Ettekannetele järgnes vaba diskussioon (märksõnadeks mütoloogia, folkloor, rituaal) ja meenutuste voor. Koosolekut modereeris Irina Sedakova, tehniline teostus Maris Kuperjanovilt.
Töörühm on pärast selle asutamiskoosolekut 11. juulil 2003. aastal Edinburghi ülikooli keldi ja šoti uuringute instituudis, üle kahekümne aasta edukalt tegutsenud.
Uuel perioodil juhivad rituaalse aasta uuringuid Mare Kõiva (Eesti, president), Irina Stahl (Rumeenia, asepresident), Athanasios Barmpalexis (Kreeka), Jenny Butler (Iirimaa), Lina Gergova (Bulgaaria), Jack Santino (USA), Maris Kuperjanov (Eesti), Jurij Fikfak (Sloveenia), Tuting Hernandez (Filipiinid).
Töörühma veebiseminare viib läbi EKM folkloristika osakond. Kõik on oodatud liituma tulevaste sündmustega!
Huumoriuurijate konverents Krakowis
7.-11. juulini 2025 toimub Krakowis Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi (ISHS) 35. konverents, millest võtab osa umbes 200 uurijat üle terve maailma.
Eestit esindavad konverentsil paneelide ja ettekannetega Kirjandusmuuseumi folkloristid Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, Sergey Troitskiy ja Piret Voolaid.
Eesti teadlaste korraldatud paneelsessioonil "Online humor" (seotud Marie Skłodowska-Curie projektiga "Developing humour literacy: analysing production, content and reception of humour to bring positive change in the public sphere" 2025-2028) arutletakse oskuse üle ära tunda ja mõista huumorit kontekstis.
Liisi Laineste, ISHS president, tutvustab väljaannet “Handbook of Humor Research” (2024), milles analüüsitakse internetihuumorit interdistsiplinaarsest vaatenurgast.
Piret Voolaid esitleb grafiti andmebaasi www.folklore.ee/graffiti kui toimivat kogukonnateaduse ja rahvusvahelise ühisloome näidet ja uurimisallikat võrdlevaks uurimiseks.
Osalemist konverentsil toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Teaduste Akadeemia ja Poola Teaduste Akadeemia koostöörpojekt “Humour and Conflict in the Estonian and Polish Public Sphere” ja Euroopa Liidu MSCA grandiprojekt HUMLIT.
Uus raamat: "Ersa pärand Eesti arhiivides"
Kutsume tutvuma sarja SATOR 27. numbris äsja ilmunud raamatuga “Ersa pärand Eesti arhiivides”.
Teose koostas Natalia Ermakov, ersalanna, kes on ersa kultuuri ja keele suurepärane asjatundja. Natalia sõnul on raamatu eesmärk anda süstemaatiline ülevaade ersa arhiividest ning mordvalaste ja nende kultuuriseltside ajaloost ja tegevusest Eestis.
Kogutud materjali abil saab avada teatud perioodidele omaseid jooni ersamordva rahvaluules ja etnograafias.
Eesti teadlaste poolt kogutu on mitmekülgne ja sisaldab vaimse ja materiaalse kultuuri näidete kõrval ka välitööde päevikuid, kommentaare ja märkmeid aastatest 1913–2024.
Raamatu ilmumisandmed ning peatükid avanevad sarja SATOR leheküljel.
Kirjandusmuuseumi töötajad täiustasid digioskusi ja testisid Holstre pärimuste matkarada
Jaanipäeva-eelsel reedel, 20. juunil 2025 osalesid kirjandusmuuseumi folkloristid koos teiste sama asutuse kolleegidega õppepäeval Mulgimaal.
Kultuurianalüütik Andres Karjus (Tallinna Ülikool, EBS, Datafigure OÜ) viis läbi töötoa "AI lahendused mäluasutuses. Tekstirobotid, agendid ja analüütika".
Seminari vormis uurisime, kuidas tõhustada sageli sooritatavaid töö etappe, millal põrgatada uusi ideid digitaalsele uurimisassistendile ning kuidas luua esitlusi ja kokkuvõtteid uudsel viisil.
Õppepäeva teine osa ühendas dialoogilise metodoloogia ning koostöö pärimusrühmaga kui folklooriprotsessi osad ja testis kehalise kaasategemise kogemust MTÜ Holstre Külaselts poolt kujundatud Holstre pärimuste matkarajal.
5-kilomeetrisele matkarajale on paigutatud 19 infotahvlit paikkondlike pärimuslugudega. Tegemist ei ole lihtsalt ühe loodusesse rajatud matkarajaga, vaid rajaäärsetelt infotahvlitelt suunatakse külastajaid QR-koodi kaudu kuulama kohamuistendeid, laule ja lugusid kohalike ja laiemaltki tuntud väljapaistvate isikute kohta (rahvalaulik Puru Liisust ja Lepiku-Punabu Jaanist Mihkel Veske ja Juhan Kunderini).
Holstre külaselts pälvis omakultuuri ja ürgset loodust väärtustava pärimusraja kujundamise eest Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna 2025. Auhinnakomisjon tunnustas tegijaid Kirjandusmuuseumi materjalide targa taaskasutamise eest, sest matkarada kosutab nii keha kui hinge.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.
In memoriam. Ekaterina Anastasova 1962–2025
Lahkunud on Ekaterina Anastasova (1962–2025), silmapaistev etnoloog ja folklorist, Balkani ja Balti riikide koostöö eestvedaja.
Tema uurimishuvid ulatusid rändest ja identiteedist rituaali ja suulise traditsioonini, uurimusi iseloomustas intellektuaalne sügavuse ja inimliku tundlikkus.
Ta oli pühendunud õppejõud Sofia Ülikoolis ja pikaajaline uurija Bulgaaria Teaduste Akadeemia etnoloogia ja folkloori uurimise instituudis koos etnograafia muuseumiga. Ta juhtis instituudi keskseid uurimisosakondi, oli kümnete üliõpilaste ja kraadiõppurite juhendaja. Ekaterina juhtis uurimisgruppe kindlakäeliselt, huumori ja hoolivusega. Paljud peavad tema juhendamist omalaadseks teaduskooli aluseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasena kandis ta tähtsat rolli teadlasvõrgustike loomisel Ida-Euroopas. Rahvusvahelise Balkani ja Balti Uuringute Seltsi asutajana ning selle aastaraamatu toimetajana jätab ta maha püsiva pärandi.
Jääme puudust tundma Ekaterina Anastasova häälest, kohalolust ja headusest.
Põhjamaade etnoloogia ja folkloristika konverentsil
Juunikuu on Euroopa etnoloogia ja folkloristika suurte ning esinduslike konverentside kuu. Eesti erialateadlased olid esindatud ka Turu linnas konverentsisarja NEFK 36. foorumil "Nordic 2.0 and beyond" 11.-14. juunil 2025.
Paneelis, mille ettekanded keskendusid elu võimalikkusele kriiside ajal, esines Anastasiya Fiadotava (Interesting times require interesting solutions: reacting to crisis with humour).
Sessioonil Põhjamaade humanitaaria ajaloolises vaates esinesid Liina Saarlo koos Kati Kallioga (Idealized and Practical Typology: About the Role of Persons and Ideologies in Disputes Concerning the Indexing of Runosongs) ning Art Leete (Ambivalences of the Soviet Estonian Ethnographic Endeavour).
Põhjamaise pärandi paneelis analüüsisid Ave Goršič ja Taive Särg Kirjandusmuuseumis möödunud suvel esitletud interaktiivset näitust (Enter Woodland Spirits: Staging the Values).
Mineviku, oleviku ja tuleviku üleloomulikke olendeid käsitlenud paneelis rääkis Risto Järv 1789. aastal Turus ilmunud teose "Mythologia Fennica" inspireerivast mõjust eesti kultuurile (The Transformation of Mythology and Its Figures in Kr. Ganander's / Kr. J. Peterson's Finnische Mythologie). Andreas Kalkuni ettekanne keskendus talurahva ja mõisnike suhetele haiguste ravi osas (Medical Treatment of Peasants by Landlords: Prejudice and Things Lost in Translation).
Pihla Maria Siim jätkas hargmaisuse uuringutulemuste tutvustamist (ettekanne "Mixed-citizenship couples at the borders of belonging", koos Mimosa Suantamaga) paneelis, mis keskendus sarnasuse ja erisuse kogemisele.
Etnoloogias üha rohkem tähelepanu pälvivale parandamise ja taastamise teemale pühendatud ettekande "Repair: Heritage of care and sustainability" pidas Tenno Teidearu.
Konverentsi infot lähemalt koduleheküljel.
Korraldasid Turu ülikool ja Åbo Akadeemia.
9. juunil kaitstakse etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia õppekava folkloristika magistritöid
Tulge kaasa elama etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia õppekava folkloristika magistritööde ja -projektide kaitsjatele 9.juunil 2025 algusega kell 10.00 Ülikooli 17-220 ja Zoomis.
10.00-11.00 Piret-Oliivia Ütt – “Kust tulid kirjad minule. Regilaulust inspireeritud sõba” (magistriprojekt); juhendaja Tiiu Jaago, oponent Veinika Västrik
11.00-12.00 Alevtina Soldatova “Raamat “Meist vepslastest ja mitte ainult”” (magistriprojekt); juhendaja Madis Arukask, oponent Indrek Jääts
12.00-13.00 Joan Jürgens (magistritöö); juhendaja Kristel Kivari, oponent Maili Pilt
14.00-15.00 Mariliis Miil "Manifesteerimine kui praktika ja selle erinevad tehnikad" (magistritöö); juhendaja Kristel Kivari, oponent Reet Hiiemäe
15.00-16.00 Natali Ponetajev "Labajalg Läänemaa lõõtspillimängijate repertuaaris: stiil ja selle kihistused" (magistritöö); juhendajad: Ergo-Hart Västrik ja Juhan-Henrik Uppin, oponent Krista Sildoja
16.00-17.00 Tanel Torn "Muusika andmeanalüütika rakendamine rahvapillimuusika uurimisel Eesti rahvaluulearhiivi helisalvestuste põhjal" (magistritöö); juhendajad Taive Särg ja Anna Aljanaki, oponent: Hans-Gunter Bruno Erich Lock
Link kopeerimiseks, et osaleda ZOOMi kaudu
https://ut-ee.zoom.us/j/99503922265?pwd=vyuaRYimesggWZ7X9UtfBLOGpvMxaK.1
Teatab Rika Tapper, eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist
