Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Tagasiside kohalikule rahvale. ERA teadurid Kärstna mõisas jutusõõril
Mulgi nädala raames koguneti 10. oktoobril 2024 Kärstna mõisasse jutusõõrile. Jutusõõr on eriline Mulgi formaat arutamaks, kuidas asjad maailmas on.
Teemaks oli "Tähelepanekit Eesti Rahvaluule Arhiivi sellesuvistelt välitüüdelt Mulgimaal".
Kõnelesid Astrid Tuisk, Kärri Toomeos-Orglaan, Enn Kalev Tarto jt.
Möödaläinud suvel, 12. augustist kuni 16. augustini kogusid ERA töötajad ajaloolise Tarvastu ja Helme kihelkonna aladel lapsepõlvemeenutusi ja mänge. Arhiivis leiduvad mängukirjeldused said juurde andmeid, kuidas inimesed neid mänge mängisid.
Jutusõõri korraldasid EKMi Eesti Rahvaluule Arhiiv („Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“), Mulgi Kultuuri Instituut ja Kärstna mõis.
Väike-Maarjas tähistati konverentsiga H. Joonuksi ja E. Leppiku 100. sünniaastapäeva
Igaüks, kes on töötanud rahvaluulearhiivi tekstidega, on kokku puutunud Helmut Joonuksi ja Eduard Leppiku poolt kogutud rahvaluulega ning muistendikohtadest tehtud piltidega.
H. Joonuksi sünniaastapäev oli 10.I 2024, E. Leppikul 11.X 2024.
Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts oli oktoobrikuisele sündmusele kutsunud esinejateks ka Ave Goršiči ja Tõnno Jonuksi kirjandusmuuseumist.
Ave rääkis teemal „Helmut Joonuks ja Eduard Leppik rahvaluulekogujatena". Tõnno ettekanne „Tööst ja kujunemisest arheoloogiks ning uurijaks" oli pühendatud koduloo ja arheoloogiatöö eripärale ja seostele oma isaga.
Üksikasjalikum uudis on Väike-Maarja valla kodulehel.
Pimeduse-tumeduse teema inspireerib noori folkloriste
13. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents "Dark side of folklore & folkloristics" peetakse Vilniuses 9.-11. oktoobrini 2024.
Pimedusse looritatud sõnad, teod ja soovid, must maagia, needus, ebaõnn ja kahju osutusid teemadena nii inspireerivaks, et noortefoorumil on lausa kolm paralleelset istungit. Infot konverentsi kohta, nagu ikka, leiab kodulehelt, kus on lugemiseks teesikogumik.
Konverentsist võtavad osa ka noored eesti tumefolkloori uurijad ja TÜ kraadiõppurid. 10. oktoobri hommikul esineb plenaarloenguga üleloomulikest kokkupuudetest Ülo Valk: "Supernatural Encounters and Storytelling Framing the Unknown"
Kavas on veel:
Ilja Magin: Wolf, Policeman, and Other Adults: Tartu Jewish Teenagers React to a Folklore Inquiry in 1930
Michele Tita: Fearful Searches, Sighting Experiences, and Interpretations of the Sasquatch/Bigfoot
Natali Ponetajev, Fights at the Pub, Thefts, and Immoral Lifestyles. Diatonic Accordion in the 19th Century Estonian Parish Court Records
Anastasiya Fiadotava: “We Only Joke With Each Other in a Kind Way” vs “We Respect Black Humor”: Reflecting on the Dark Side of Humor
Mathilda Matjus: “Hunting as the Art of Silence”: Hunters as Storytellers and the Dynamics of Estonian Hunting Tales.
Läti Rahvaluule Arhiivi 100. aastapäeva konverents Riias
29.–31. oktoobrini 2024 toimub Riias rahvusvaheline konverents “Archives of Traditional Culture: 100 + 10”. Konverents on üheks sündmuseks arhiivi 100. sünnipäevale pühendatud ürituste sarjas. Üheskoos arutletakse rahvaluulearhiivide rolli üle minevikus ja vaadatakse tuleviku poole, nii 10 aasta perspektiivis.
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid osalevad konverentsil sisukate arhiivitööle ja arhiivikogudele pühendatud ettekannetega:
Ave Goršič: Do You Know Who You Are? A Memory Institution’s Role and Vision a Century Ago
Natali Ponetajev: From a Hundred-year-old Crackling Phonograph Recording to the Present Day. Distribution and Possibilities of Using Instrumental Folk Music Recorded on Wax Cylinders Today Based on the Materials of the Estonian Folklore Archives
Getter Lauk: Tracing Footsteps: Exploring the Dance Heritage of Old Võromaa
Kati Kallio, Maciej Janicki, Mari Sarv, Eetu Mäkelä: Digital Explorations of Collections of Oral Poetry
Liina Saarlo ja Helina Harend: We Need to Explain and Discuss a Lot: the Possibilities of Verifying the Results of the Authenticity Check Using Digital Humanitarian Methods
Konverentsi kohta lähemalt kodulehel
Konverentsi saab striimida.
Tartu Nefa käis sügiskoolis
21.–22. septembril 2024 toimus Tartu Nefa VIII sügiskool Turgi käsitöö- ja tervisetalus.
Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia tudengeile ja õppejõududele mõeldud kahepäevase konverents-väljasõidu fookuses oli eepos “Kalevipoeg”.
Osalejad külastasid Kalevipoja muuseumi, Mari-Ann Remmel pidas ettekande “Kalevipoja jäljed maastikul ja rahvaluulearhiivis”.
Sügiskooli õppurite ettekanded käsitlesid erinevate kultuuride tahke (esinejad Chimi Baobao ja Marjana Svarnõk), Merle Karusoo fenomeni teatrimaastikul (Saara Jaanisk), põhja konna kui jututegelast (Liisa Nurme), Robert Burnsi loomingut (Kadi Prii), vilepilli-pärimuse albumi "Tule lill tudu" refleksiooni (Katariina Tirmaste).
Loovkirjutamise õpitoas (Päiv Dengo) loodi uusi tekste, Kalevipoja-alased teadmised pandi proovile viktoriinis.
Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikool.
Visuaalse retoorika sümpoosion Viljandis ja Tartus 10. ja 11. oktoobril
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna huumoriuurijad ja Kondase keskus korraldavad 10.-11. oktoobril 2024 sümpoosioni "Visual Rhetorics of Humour:
Using and Forming an Iconography of Stereotypes". Sümpoosioni esinejate hulgas on nii folkloriste, filosoofe, kirjanduskriitikuid, keeleteadlasi, kultuuriantropolooge, kultuuriuurijaid, psühholooge kui sotsiolooge.
Sümpoosionil käsitletakse stereotüüpide temaatikat huumoris, eriti aga pööratakse tähelepanu sellele, kuidas stereotüüpe folklooris visualiseeritakse.
Huumor on valdkond, milles stereotüübid eriti hästi esile tulevad ning huumori analüüs aitab lahti mõtestada stereotüüpide rolli kommunikatsioonis nii minevikus kui ka tänapäeval.
Huumor ületab sageli moraalsed ja sotsiaalsed piirangud, sest on oma põhiolemuselt mänguline, kuid samal ajal peab see olema piisavalt selge, et olla arusaadav laiemale üldsusele.
Sümpoosionil osalejad analüüsivad erinevatest aspektidest stereotüübi ikonograafiat (sh väljakujunenud kujutusviiside süsteemi) visuaalses huumoris (koomiksid, meemid jne).
Huumor mängib kriisiaegadel olulist rolli: nali pakub strateegiaid keeruliste olukordadega toimetulekuks, aga nalja kaudu avaldub ka inimeste mängulisus ja kriitiline vaatenurk tegelikkusele.
Sündmuse avavad Viljandis (Pikk tn 8) kl 11.10 Mari Vallikivi ja Liisi Laineste. Järgneb Juha Korhose plenaarettekanne "Finland Meets the World: Global Politics and Local Stereotypes in the Satirical Press of the Grand Duchy, 1890s – 1910s"
Teine päev algab Tartus (Vanemuise 42 seminariruumis) kell 10.00 Liisi Laineste plenaarloenguga pahalaste visuaalsetest stereotüüpides online-suhtluses ("Visual Stereotypes of Good and Bad: Villains in Present-day Online Communication").
Ettekanded on inglise keeles.
Korraldajad: Guillem Castañar (TLÜ), Anastasiya Fiadotava ja Sergey Troitskiy (EKM), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Eva Laantee Reintamm ja Mari Vallikivi (Kondase Keskus).
Kava ja ettekannete teesid leiate Kirmus.ee sündmuste kalendris klikkides.
Folkloorikäsitlused ajakirjas METHIS 33
Humanitaaria-ajakirja Methis 33. number (2024) on pühendatud sõjakirjutusele. Ajakirja tegijad kutsuvad huvilisi teemanumbri tutvustusõhtule Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 3. oktoobril algusega kell 16.00.
Kõnelevad Maarja Hollo, Marin Laak ja Anu Kannike.
Interdistsiplinaarne ajakiri sisaldab uurimusi ajaloo, sotsioloogia, etnoloogia, folkloristika ja kirjandusteaduse alalt.
Autorite hulgas on mitu folkloristi. Anu Korb kirjutab oma ema Linda Teesalu (2006–2022) käsikirjalistest mälestustest Teise maailmasõja kohta.
Eda Kalmre artikli teemaks on Nõukogude ajateenijate ning aastatel 2003–2005 Eesti kaitseväes aega teeninud meeste kogemuslood ja kuulujutud. Vene-Ukraina sõja mõjul loodud meeme analüüsivad Sergei Troitskii, Guillem Castañar, Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava.
Ajakiri on lugemisootel.
ARSi sügishooaja avakoosolek 26. septembril
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi sügishooaja avakoosolekule 26. septembril 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas: Keele ja Kirjanduse teemanumbri "Folkloor ja vägivald" esitlus
Folkloori ja vägivalla mitmetahulistest suhetest ning nende suhete käsitlemisest teemanumbri artiklites vestlevad erinumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Katre Kikas.
Erinumbri sisuga saab tutvuda.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja SA Kultuurileht
Täpsem info: Katre Kikas katre.kikas@folklore.ee
Ott Heinapuu ott@keeljakirjandus.ee.
97 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub 24.IX 2024 kell 16.00 Eesti Kirjandusmuuseumisse oma sünnipäeva tähistama.
Mängime!
Ajakirja Mäetagused 89. numbrit „Me mängime“ tutvustavad erinumbri toimetaja Astrid Tuisk ja autorid.
Kuulame!
Tekste Mall Hiiemäe raamatust „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“ ja Anu Korbi raamatust „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ (mõlemad EKM Teaduskirjastus, 2024) loevad autorid.
Vaatame! Trepigaleriis avatakse näitus Läti Rahvaluule Arhiivi 100 aastat. Kõneleb näituse koostaja Aigars Lielbārdis.
Lähem info: Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee
Soome-ugri kirjanduskohvikus 23. septembril saami luule
23.IX 2024 kell 17.00 loeme Kirjandusmuuseumi saalis Nils-Aslak Valkeapää luuletust "Mu ruoktu lea mu váimmus".
Teosest räägivad TÜ saami keelte nooremteadur Merit Niinemägi ning Keele ja Kirjanduse toimetaja Ott Heinapuu.
Kirjanduskohvikus avastame keeli erinevate meelte abil; osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt, lugedes vastavas keeles luuletust.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
