Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Soome-ugri kirjanduskohvikus 17. juunil neenetsi keel ja luule
17. juunil kl 17 soome-ugri kirjanduskohvikus Eesti Kirjandusmuuseumis tutvume lähemalt neenetsi keelega, loeme Juri Vella luulet.
Külla on tulemas eksperdina neenetsi luulet kommenteerima etnoloog, fennougrist ning tõlkija Eva Toulouze.
Kirjanduskohvikus avastatakse keeli erinevate meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, sest iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust modereerivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Külalisloeng Tartu Ülikoolis: "Aotearoa Uus-Meremaa rahvuspäevade rituaalne analüüs"
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond kutsub kõiki huvilisi külalisloengule Celebrating the Nation: A Ritual Analysis of Aotearoa New Zealand National Days / "Rahvuse tähistamine: Aotearoa Uus-Meremaa rahvuspäevade rituaalne analüüs".
Esineb professor Brigitte Bönisch-Brednich, kultuuriantropoloogia professor ja Wellingtoni Victoria Ülikooli Te Herenga Waka Uus-Meremaa uuringute Stouti uurimiskeskuse direktor.
Külalisloeng toimub 12. juunil kell 14.15-16.00 ruumis 212.
Rahvuspäevade tähistamisest on saanud riigi kõige olulisemad rituaalid, mida saab ühtlasi näha ka avaliku poliitilise rituaalina. Selliste rituaalide analüüsimine võimaldab vaadelda lugusid, mida me rahvusena endast maailmale räägime.
Aotearoa Uus-Meremaa on väga mitmekesine riik, kus on väga suur esimese põlvkonna immigrantide määr ning kasvav ja üha võimsam maoori põlisrahvus, kelle jutuvestmine on värvikas ja seda iseloomustav pidev narratiivi muutumine. Waitangi päeva tähistamine ühendab riiki selle keerulise koloniaalminevikuga, mis seisnes Waitangi lepingu allkirjastamises, ning keerulise maoori ja krooni suhtega, mis järgnes allkirjastamisele ja kestab tänaseni.
Loengus arutletakse, kuidas riiklikud rahvuspäevad arenesid ja mis viisil need mõjutasid poliitiliste narratiivide kujunemist konkreetsete sihtrühmade ja strateegiliste eesmärkide kaudu.
Üksikasjalikumalt TÜ kultuuriteaduste kodulehel.
Lootust järjepidevusele on: kaitsmisele tulevad viis bakalaureusetööd
7. juunil 2024 kl 10 Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ruumis 214 kaitsevad noored folkloristid lõputöid.
10.15-11.00 Mathilda Matjus, Aspekte Eesti jahijuttude eripärast ja muutumisest Tartumaa jahimeeste juttude näitel. Juhendaja Kristel Kivari, retsensent Mare Kalda
11.00-11.45 Tiina Mõttus, Jumestamise kultuurilisi tähendusi 1930. aastate Eestis
Juhendaja: Merili Metsvahi, retsensent Andreas Kalkun
11.45-12.30 Liisa Nurme, Lapsepõlv paneelmajade vahel: 2000. alguse Annelinn intervjuudes
Juhendaja Merili Metsvahi, retsensent Reet Hiiemäe.
12.30-13.00 paus
13.00-13.45 Kadi Prii, Laul "Vihm, üle vaeslapsest" Sangaste kihelkonnas
Juhendaja Tiiu Jaago, retsensent Liina Saarlo
13.45-14.30 Selinda Särev, "Kas sul gossi on?" ehk klatšist noorte eesti naiste eludes
Juhendaja Anastasiya Astapova, retsensent Maili Pilt.
Hoiame kõigile asjaosalistele pöialt.
Juunikuu konverentside seas on ka nõidussõnadele ja loitsudele pühendatud sündmus
ISFNRi raames tegutseva loitsude uurimise töörühma (Committee on Charms, Charmers and Charming) konverents toimub sel aastal 12.-14. juunini Helsingis. Ühendavaks teemaks on konfliktid ja katastroofid.
Mare Kõiva, selle ala tippuurija, peab ettekande "Do online incantations resemble previous texts?".
Erakordselt põneva kavaga konverentsi korraldavad Helsingi Ülikooli folkloristid koostöös SKSiga Kalevalaseura toel.
Nagu ikka konverentside puhul, vaadake kava ja muud infotkoduleheküljelt.
Rahvalulukonverents bretooni linnas Vitrés
Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi folkloristid Mari Sarv, Liina Saarlo, Janika Oras, Inna Lisniak ja Olha Petrovych osalesid 13.-17. maini 2024 bretooni linnas Vitrés toimunud ballaadiuurijate konverentsil.
Konverentsisarja veab Kommission für Volksdichtung. 52. ballaadikonverentsi pealkirjaks oli “Chansons voyageuses: Song traditions on the move across borders and centuries”, otsesed korraldajad olid kohalikud ülikoolid ja kultuuriasutused.
Meie laulu-uurijate ettekanded olid: Janika ORAS koos Triin Rätsepaga, A Century Later: A Case Study of a Revived Traditional Singing Wedding in South Estonia (Un siècle plus tard: Étude de cas d‘un mariage traditionnel chanté ravivé dans le sud de l’Estonie)
Liina SAARLO, "Unfortunately, I didn’t learn all her ancient songs from my mother..." About the diverse origin of the mid-20th century song repertoire in Estonia («Malheureusement, je n’ai pas appris toutes les chansons anciennes de ma mère...» La diversité des origines du répertoire de chansons du milieu du XXe siècle en Estonie)
Mari SARV (koos Kati Kallio ja Maciej Janickiga), Mythological song Searching for a Comb in Estonian, Ingrian and Karelian tradition (La chanson mythologique À la recherche d’un peigne dans la tradition estonienne, ingrienne et carélienne)
Olha PETROVYCH, Anton – Kryve Koleso (Anton – The Crooked Wheel): The Transformation of Folklore Texts During the Russia-Ukraine War (Anton – La roue tordue) : La transformation des textes de tradition orale pendant la guerre entre la Russie et l’Ukraine)
Inna LISNIAK, Transformation of Oral Folk Tradition in Ukrainian Musical Folklore through the Example of Dumas (Transformation de la tradition populaire orale dans le folklore musical ukrainien, à travers l’exemple des Dumas)
Üksikasjalikumalt KFV kodulehel.
Katre Kikas peab ettekande SIEFi ajaloolise kultuurianalüüsi töörühma vahekonverentsil
13.–14. juunil 2024 peab vahekonverentsi Marburgis Herderi Instituudis SIEFi (Société Internationale d´Ethnologie et de Folklore) ajaloolise kultuurianalüüsi töörühm.
Kahepäevasel sündmusel “Reimagining Europe: De-colonizing Historical Imaginaries, Disciplinary Narratives in Folklore and Ethnology and Beyond” esindab Eesti kultuuriuurijaid Katre Kikas ettekandega “Europe and its Imaginaries in the Rhetoric of Folklorist Jakob Hurt”.
Rohkem infot konverentsi kohta.
Eesti folkloristid osalevad ISFNRi 19. kongressil
17.-21. juunini 2024 peavad rahvajuttude uurijad Riias Rahvusvahelise Rahvajutu-uurimise Seltsi 19. kongressi. Ühendavaks pealkirjaks on seekord rahvajutud muutuvas maailmas.
Eesti folkloristide ettekandeid on konverentsi kavas mitmes plokis, näiteks suulisuse ja online-ainestiku vaatlusele pühendatud käsitlustest tulevad arutlusele 18. juunil
Risto Järv, "Folktales on the Folklore Archive’s Social Media Channels", 19. juunil Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar & Liisi Laineste, "‘Laughter and sex prolong life’: Current Trends in the Humour Practices of Russian-Speakers in Estonia" ja 21. juunil Eda Kalmre, "From a Children's Horror Story to a Crime Legend of the Adult World".
Kogu kongressi ajaks jätkub ettekandeid Belief Narrative Networki töörühma istungitele. Tartu Ülikooli folkloristidest esinevad Ülo Valk ("Pushing the Limits of the (In)Credible: Personal Experience Stories of the Uncanny in Vernacular Hinduism"), Margaret Lyngdoh ("Reasoning Magic: Interpretive Positionalities Toward Myntor Tradition among Khasi and Karbi"), Alina Oprelianska ("Explaining Sleep Paralysis through the Encounter with a Household Spirit Khatnyk in Ukrainian Folklore"), Lodewyk Barkhuizen ("Happily Possessed: The Relationship between Spirit Possession and Knowledge Production in South African ‘Traditional’ Healing Practices") ja Kristel Kivari ("Alienation of the Landscape: The Presence of Soviet Military Power in Stories of the Supernatural"), kongressi viimasel päeval aga Tiina Sepp ("Legends and Inspiration: Exploring the Mystery of Glastonbury Abbey and the Ever-Evolving Influence of the Company of Avalon") ja kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva ("Do Old Belief Narratives Lose Relevance? Variation and Search for Truth on the Example of Noah’s Ark").
Digitaalse uurimistöö tulemusi tutvustavad Andrus Tins ("Artificial Intelligence (AI) in the Human World: The Folklore of AI as a Resource for Exploring the Relationship between People and Technology"), Olha Petrovych (kirjandusmuuseumist) koos Alla Vinnichukiga ("Colors of Tradition: A Computational Exploration of Ukrainian Folk Dumas"), Inna Lisniak (samuti kirjandusmuuseumist) koos Liudmyla Yefremovaga ("Genre Varieties Determination of the Winter Cycle in Ukrainian Calendar and Ritual Folk Songs of the Podillia Region: Computational Methods").
Digihumanitaaria uuringute rahvusvaheline töögrupp koosseisus Kati Kallio, Mari Sarv, Maciej Janicki & Eetu Mäkelä esitavad järjekordse uurimisraporti "Regional Cultures of Narrative Songs in Computational Comparison".
Folkloori teooria ettekannete hulgast leiame 18. juunil TÜ teaduri Jonathan Roperi sõnavõtu "List vs. Narrative (On the Basis of Micro-Genres)". Kriisinarratiivide uurijate kavas on 20. juunil Ave Goršiči vaatlus "Narratives In- and Outside of Crisis".
Kongressil osalejad kogevad kevadist pööripäeva ja jaanipäeva eelseid läti traditsioone.
Üksikasjalikumalt vt kongressi kodulehelt
Tartu Ülikooli sellekevadised etnoloogia magistritööd ja magistriprojektid
Kõiki huvilisi oodatakse kuulama etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriprojektide ja magistritööde kaitsmisi!
Projektide kaitsmine toimub 5. juunil ja tööde kaitsmine 10. juunil 2024, mõlemad kaitsmised Ülikooli 16-212.
Magistriprojektide kaitsmiste ajakava 5. juunil:
11.00–12.00 Ilona Piirimägi (juhendaja Kirsti Jõesalu, retsensent Ehti Järv, Antropoloogia Keskus)
"Betti Alveri muuseumi arengukava loomine"
Ilona Piirimägi kaitseb magistriprojekti, milleks on Jõgeval asuva Betti Alveri muuseumi arengukava. Kaasates muuseumi töötajaid, kohalikku omavalitsust ning koostööpartnereid sündis arengukava, mille järgi muuseum järgmistel aastatel sihte seab. Kaasaegsed muuseumid on üha enam dialoogis kogukonnaga. Arengukava annab Betti Alveri muuseumile visiooni, kuidas olla tulevikus külastajakesksem.
13–14 Mare Mätas (juhendaja Ester Bardone, retsensent Kristel Rattus, ERM)
Raamat „Kihnu mootorratta lugu“
Mare Mätase rakendusantropoloogia magistriprojektiks on „Raamat „Kihnu motorratta lugu““. Mare koostas raamatu, et selgitada ühe sõiduriista kultuuripärandiks kujunemise lugu Kihnu saarel ja selle ambivalentset tähendust tänapäeval. Ühtlasi arutleb ta selle üle, miks külgkorviga rattal sõitvad Kihnu naised on täna maailmakuulsad ja nende vastu tunnevad huvi nii ajakirjanikud, filmitegijad kui kultuuriuurijad.
14–15 Liina Rajaveer (juhendaja Keiu Telve, retsensent Maie Kiisel, TÜ RAKE)
"Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi"
Liina Rajaveer kaitseb magistriprojekti, 2023.a. Antropoloogia Keskuses läbi viidud rakendusantropoloogilist uuringut, mille eesmärk oli mõista Eesti Inimõiguste Keskuse töö mõju mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnas. Mitmekesisus ja kaasatus keskenduvad võrdsele kohtlemisele ja igaühe väärtustamisele organisatsioonides. Uuring kaardistas Eesti tööandjate praktikaid ja erinevaid lähenemisi, leides et Eesti Inimõiguste Keskuse loodud materjalid ja tööriistad on küll tööandjate teadlikkust mitmekesisusest ja kaasatusest tõstnud, kuid tööandjate tegevus sel suunal on olnud pigem juhuslik kui strateegiline.
Magistritööde kaitsmiste ajakava 10. juunil
14.00–15.00 Ave Grenberg (juhendaja Ester Bardone, retsensent Kristiina Porila)
"Mulgi Kultuuri Instituudi roll ja väljakutsed Mulgimaa vaimse kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel"
Ave Grenbergi magistritöö fookuses on Mulgimaa vaimse kultuuripärandi hoidmise ja arendamisega tegelev MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut ning selle haldamise ja juhtimisega seotud probleemid. Lähemalt analüüsitakse viimastel aastatel aset leidnud struktuurseid muutusi. Töös käsitletakse ka kogukonna ootusi Mulgi Kultuuri Instituudile. Lähemalt vaadeldakse Mulgi Kultuuri Instituudi üht tegevust, mulgi pudru valmistamise ja söömise traditsiooni esitamist UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja 2023 ja sellega seotud väljakutseid.
15.00–16.00 Mart Alaru (juhendajad: Ester Bardone, Kristin Kuutma; retsensent Maili Pilt)
"Vabanemine võimal(dav)uste ahelatest: teadlik internetikasutamine Facebookist lahtiühendunute näitel"
Mart Alaru magistritöö räägib inimestest (vanuses 24–47), kes on kas hiljuti või juba mõne aasta eest FBst lahkunud, ja uurib, kuidas võimaldused, mida sotsiaalmeedia kasutajale pakub, võivad olla ühtlasi põhjused, miks sealt ära tullakse. Töös arutletakse, kas ja kuidas on võimalik elada ilma FBta ning kuidas sellest sotsiaalmeedia platvormist lahtiühendunud oma igapäevast internetikasutust reguleerivad.
28. juunil avatakse Kirmuses ja loodusmuuseumis tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas"
28. juunil 2024 kell 16.00 avame rahvusvahelise tehnoloogilise kunsti näituse „Metsavaimud masinas“.
Näitus koos meie veebiantoloogiaga „Eesti looduspärimus“ kuulub kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.
Näitus jääb avatuks 29. juunist kuni 25. augustini 2024.
„Metsavaimud masinas“ annab elusloodusega emotsionaalset suhet loova kunstikogemuse ning aitab vanade pärimuste tähendust taasavada ja uuesti luua. Näitusel osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, kes avavad oma loominguga looduspärimust salapärase kohaolu tunnetamise ning väärtustamisega. Kunstnikke tuleb Islandilt, Taanist, Norrast, Soomest, Lätist ja Eestist.
Näitus viib rännakule läbi kahe ajaloolise naaberhoone – Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, kus võib kohata mitme meele tajutavaid installatiivseid keskkondi, heli- ja videoteoseid, kineetilisi skulptuure jm hübriidvorme.
Mitmed näituse jaoks loodavad teosed toetuvad uuele veebiantoloogiale „Eesti looduspärimus“, millega toome esile meie rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist.
Eesti Kirjandusmuuseumi poolsed näituse eestvedajad on Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič.
Sündmus
Uuri lähemalt
Siberi eestlaste rahvaravi tarkused raamatus
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt on ilmunud uus raamat Siberi eestlaste ravitarkustest („Eesti asundused“ IX).
Raamat pealkirjaga „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ annab ülevaate rahvameditsiinist Siberi eesti kogukondades.
Raamatu koostaja ning toimetaja Anu Korbi sõnutsi on traditsiooniline elukorraldus, külade perifeerne asend ja sõnamaagia aidanud püsida vanematel raviviisidel-võtetel ja raviloitsudel.
Värskest väljaandest saab lugeja teada:
Kuidas Siberi eestlased rahvaravioskusi omandasid ja edasi andsid?
Mida sai teha oma tervise ja heaolu hoidmiseks?
Missuguste võtetega raviti erinevaid haigusi?
Raamatu abil saab sisse piiluda rahvapäraste meditsiiniliste teadmiste arengusse ja muutumisse eesti kogukondades.
Rohkete arhiivifotodega illustreeritud väljaande kujundas ja küljendas Merike Kask, keeletoimetaja oli Inge Annom, ingliskeelse resümee tõlkis Kait Tamm, raamatu projektijuht oli Risto Järv.
Sari „Eesti asundused“ ilmub alates 1995. aastast.
Seni on käsitletud Siberi eri piirkondade folkloori, Venemaal sündinud eestlaste elu- ja külaloolisi mälestusi ning folkloorikogujate tähelepanekuid välitöödelt.
Raamatut esitleti Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 30. mail 2024 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul.
Raamatut ostma
