Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
“Soome-ugri keel ja kultuur Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arhiiviväljal”
Ootame teid neljapäeval, 21. augustil 2025 kell 16–18 Eesti Kirjandusmuuseumisse tutvuma majaga, kus peituvad ajalooliselt tähendusrikkad salapaigad ja avatud arhiivid. Siin on maailma suurimad eesti rahvaluule, kultuuriloo ja raamatuteaduste arhiivid, aga ka vanemad ja uuemad soome-ugri rahvaluule ja usundi kogud.
Üritus toimub 14. rahvusvahelise fennougristika kongressi (CIFU XIV, 18.–23. august 2025, Tartu Ülikoolis) raames ning pakub ainulaadset võimalust kohtuda soome-ugri pärandi ja tänapäevase loominguga.
Kavas on:
Näitus „Vahel… Between…“ – udmurdi kunstniku Zoia Lebedeva teosed, valminud spetsiaalselt CIFU-14 jaoks.
Näitus „Elu ilu – ilu elu“ – mari disainikunstniku Natalia Lille loodud austusavaldus mari rahvakunstile.
Eksperimentaalne tõlkekohvik SUKK – Krista Ojasaar ja Natalia Ermakov loevad eesti luuleklassikat eesti ja ersa keeles.
Ingliskeelne lühiloeng – ülevaade soome-ugri keelte ja kultuuride uurimissuunast Eesti Kirjandusmuuseumis.
Soome-ugri väljaanded – tutvumine folkloori ja usundi alaste raamatutega; osa saab kohapeal osta, heade tähtede korral ka koostaja autogrammiga.
Kontakt: Mare Kõiva mare.koiva@folklore.ee
Astrid Tuisk astrid.tuisk@folklore.ee
Congressus XIV Internationalis Fenno-Ugristarum
18.–23. augustil 2025 peetakse Tartus 14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU XIV). Tegu on rahvusvahelise soome-ugri (Uurali) keelte, kultuuride, kirjanduse, folkloori, kunsti, muusika, rahvausundi, ajaloo, geneetika ja arheoloogia uurimisele pühendatud teadusüritusega.
Kongressil esinevad ettekannetega ka eesti folkloristid, kusjuures nii mõnedki on ühised ettekanded koos rahvusvaheliste partneritega.
Kirjandusmuuseumi uurijad Natalia Ermakov, Nikolai Kuznetsov ja Sergey Troitskiy korraldataval sümpoosionil "Talv soome-ugri kultuurides" esinevad Nikolai Anisimov (Winter in the Mythological Beliefs of the Udmurts), Natalia Ermakov (Songs and laments in a winter theme: analysis of the material recorded during field studies), Andres Kuperjanov (Solar eclipses in the Finnic-Ugric traditions) ning Mare Kõiva koos Tatsiana Valodzinaga (Healing Charms and Healing with Animals).
Üldpaneeli istungitel peavad ettekanded Enn Ernits (About Votic Toponyms), Aado Lintrop (The motif of rebirth in Mansi folk tales) ning Andrus Tins koos Reet Hiiemäega (Finno-Ugric Worldviews in the Changing World of Technology)
Traditsioonilise loomingu ja rahvamuusika jätkuelu üle arutleval sümpoosionil peavad ettekanded Helen Kõmmus (The Traditional Music Features and Revival Aspects at Estonian and Finnish Folk Music Festivals), Kadri Allikmäe (The Musical Patterns of Torupilli Juss. Variations in the Bagpipe Playing of Juhan Maaker), Janika Oras koos Triin Rätsepaga (A touch that stays with you: Reviving a Traditional Singing Wedding in South Estonia), Liina Saarlo (Leelo and a leaf flute. Representatives of Estonian traditional music on stage at the 2nd half of the 20th century) ning Taive Särg koos Marion Selgalli ja Helena Treiga (About the Process of Singing and the Conception of Authenticity in the 21st-Century Estonian Regilaul Tradition).
Mari Väina on üks erialadeülese ajalooliste uuringute sümpoosioni korraldajatest. Selle raames peavad ettekanded Helina Harend, Mari Väina ja Risto Järv (Family terms in Estonian runosongs and fairy tales); Kati Kallio, Mari Väina, Frog ja Antti Kanner (Historical layers of Finnic oral poetry); Žanna Pärtlas (Seto Leelo Tune Typology: Presentation of the Electronic Resource, Methodology and
Possible Outcomes of the Typological Study); Olha Petrovych, Liina Saarlo ja Serhii Petrovych (Fog as a Symbol and Physical Phenomenon in Ukrainian Folk Songs and Estonian Runosongs: A Comparative Study).
Soome-ugri identiteeti käsitleval sümpoosionil räägib Madis Arukask (A perception of Votians from an Estonian perspective).
Kongressi peakorraldaja on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üksikasjalikumaks tutvumiseks vt kongressi kodulehekülge.
Uus ajakirjanumber: Folklore: An electronic Journal of Folklore 96
Ingliskeelse ajakirja Folklore: EJF 96. numbri "Surnute agentsus" külalistoimetajaks on Mirjam Mencej. Üheksas artiklis esitavad tuntud surmakultuuriuurijad oma analüüsitulemused.
Nagu Mirjam Mencej oma sissejuhatuses selgitab, on erinumber rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi tulemus (korraldajaks ERC projekt "The Roles of the Agency of the Dead in the Lives of Individuals in Contemporary Society (DEAGENCY, nr 101095729; 2023–2028)). Projekti eesmärk on saada terviklik arusaam surnute rollist üksikisikute elus tänapäeva lääne ühiskonnas, keskendudes eriti postsotsialistlikele riikidele. Artiklid käsitlevad surnuid kui aktiivseid agente, kes mõjutavad elavaid mälestuste, rituaalide, unenägude ja vaimsete kogemuste kaudu.
Fookuses on surnute intensionaalsus, moraalne autoriteet ja ruumiline kohalolu ning uuritakse elavate ja surnute vahelise suhtlusega seotud rahvapäraseid uskumusi ja praktikaid, mille hulka kuuluvad unenäod, rituaalid, šamanistlikud praktikad, katoliiklikud õpetused (nt puhastustuli) ja vaimsed tõlgendused. Uuringud põhinevad kohalikul religioossusel ja rahvapärasel kristlusel, islamil ning vaimsetel liikumistel.
Kaarina Koski kasutab arhiivis talletatud mälestuslugusid, et uurida elavate ja surnute vahelise suhtluse tahtlikkust ning nende võimusuhteid 21. sajandi Soome igapäevaelus.
Éva Pócs annab ülevaate elavate ja surnute suhtlusvormidest Rumeenia ungari vähemuse seas rahvapärase kristluse kontekstis.
Vito Carrassi käsitleb kahte lõuna-Itaalias praktiseeritavat rituaali, mis on suunatud puhastustules olevatele hingedele, näidates, kuidas vanu tavasid saab taaselustada ja ümber hinnata.
Ágnes Hesz keskendub ühe Ungari maaelaniku surnutekäsitlusele, et avada laiemalt surnute rolli tänapäeva ühiskonnas.
Ikhlas Abdul Hadi uurib malai mosleminaise kogemust, keda kummitab sünnitusel surnud naise vaim, vaadeldes seda malai rituaalide ja rahvapäraste uskumuste taustal.
Tatiana Bužeková ja Tina Ivnik uurivad elavate ja surnute sidemeid uutes vaimsetes tõlgendusraamides: Bužeková šamanistlikes ringkondades Slovakkias, Ivnik unenäopõhises suhtluses Bosnias.
Simona Kuntarič Zupanc keskendub taimedele kui „elavatele sildadele“ elavate ja surnute vahel.
Mirjam Mencej lõpetab erinumbri artikliga, kus ta analüüsib, kuidas moslemi suulistes narratiivides kujutatud surnud kui moraalsed agendid muutuvad meedia kaudu etnonatsionalistliku agenda kandjateks.
Lisaks teemanumbri sisule on lugeda artikleid, milles
- Mehmet Fikret Arargüç ja Özge Özgun pakuvad uut žanrimääratlust Türgi rahvajuttudele, tuginedes Teyo Pehlivani ja Cumhur Sevali jutustustele;
- Richita Sulagna Pradhan ja Arpita Goswami uurivad Odisha rikkalikku folklooripärandit, keskendudes vaimsusele kohalikes tseremooniates, festivalides ja rahvajuttudes;
- Adam Grydehǿj ja Qi Pan käsitlevad rituaalsete teenuste osutajaid hävitatud küla templis Lõuna-Hiinas.
Arutelurubriigis annab Tatiana Korobova ülevaate tunnustatud udmurdi folkloristi Galina Glukhova töödest tema juubeli puhul, Mahendra Kumar Mishra mälestab tuntud folklooriuurijat Jawaharlal Handood, tuues esile tema panuse ja pärandi. Järgneb järelehüüe silmapaistvale folkloristile, etnoloogile ja antropoloogile Kristin Kuutmale. Numbri lõpetab uudisartikkel Soome-ugri keelekohviku viimaste aastate tegevusest Tartus.
Eelretsenseeritav vaba juurdepääsuga teadusajakiri ilmub aastast 1996 trükisena ja veebis. Ajakirja saab peagi lugeda väljaande kodulehel https://www.folklore.ee/folklore/
Tiina Ann Kirss, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus
Uus ajakirjanumber: Mäetagused 92
Akadeemilise eelretsenseeritava ajakirja 92. number käsitleb hirme, uskumusi, müüte ja rituaale eri kultuurilises ja ajaloolises kontekstis.
Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson on uurinud hirmudiskursust vandenõuteooriate vastases meedias ning selgitavad, kuidas hirmudiskursus avaldub tekstides, mis kritiseerivad vandenõuteooriaid ja nn uhhuu-nähtusi. Tavaliselt analüüsitakse hirmu kui strateegilist tööriista vandenõuteooriates endis, kuid siin keskendutakse hoopis sellele, kuidas hirmu väljendatakse ja käsitletakse kriitilistes vastureaktsioonides.
Autorid kasutavad semiootika ja tundereeglite-teoreetilist raamistikku, et näidata, kuidas kultuurilised mehhanismid kujundavad hirmu tähendust. Samuti pakutakse välja viise, kuidas hirmust rääkida ilma seda võimendamata.
Piiblitegelaste Behemoti ja Leviatani folkloorseid metamorfoose käsitleb Jaan Lahe. Mütoloogilise olendite kujutamist jälgitakse juudi, kristliku ja gnostilise pärimuse, sh kabalistika valguses. Uurimus põhineb tekstianalüüsil ja näitab, kuidas need olendid on hakanud elama oma elu väljaspool Piibli konteksti.
Ajalooliste tekstide tõlkimise väljakutseid vaatleb Sirje Sazonov-Kupp oma põneva pealkirjaga artiklis “Kuidas kirjutanuks Ivan Julm eesti keeles?”
Narva peatänava funktsioone 1920. aastatel tutvustavad faktitihedas vaatluses Olga Burdakova ja Jelena Nõmm.
Tšuvaššide nekrutikombestiku rituaale ja maagilisi uskumusi käsitleb Igor Petrov.
Lõuna-Uurali ravipraktikate vahendusel osutab Farida Galieva, kuidas ja missugustele objektidele kanti haigusi üle.
India folkloristika suurkuju Jawaharlal Handoo elutööst ja india folkloristika kujunemisest annab ülevaate Mehandra Kumar Mishra.
Lisaks sisaldab ajakiri erialasündmuste, konverentside ja raamatute tutvustusi, vaatleb kaitstud väitekirjasid ja muud erialale olulist.
Ajakiri Mäetagused ilmub alates aastast 1996 trükisena ja tasuta veebiväljaandena.
Ootame lugema aadressil: https://www.folklore.ee/tagused
Toimetus
Näitus "Elu ilu – ilu elu". Detailid mari rahvariietel
Elu kulgeb. Iga päev toob kaasa tegusid, mis nõuavad jõudu ja kestvust – tööd, mis hoiab meid elus, annab lootuse jätkumisele. Käed loovad, kannavad, ehitavad. Elu väsitab, kuid ka vormib. Ümberringi elab loodus – vaikne õpetaja, kes kõneleb oma rütmis. Seal on reeglid, kombed, pärandatud tarkus. Silmad näevad, hing tunnetab. Elu toimub. Elu on.
Naisekätes on valge puhas kangas – nagu tühi leht. See pind koosneb tuhandetest pisikestest ruutudest, kootud lihtsas koes. Peeneks korrutatud niit kannab värvi, tunnet, sõnumit. Mari naised, maride esiemad katsid selle kanga mustritega – vaikse salakeelega, milles kajas aeg ja hing. Nad jutustasid lugusid, jätsid mälestusi, kandsid uhkusega elu ilu oma rõivastel ja rätikutel. Sest naine vajas ilu. Naine lõi ilu. Ja see ilu oligi tema elu. Nii sündis elu ilu.
Aeg kulgeb, maailm muutub. Elu liigub edasi, aga ilu – see jääb. Ta puhkab vanaema kirstus, vaikuses ja ajatus ootuses. Hetke ootuses, mil keegi tõstab taas kaane – imestab, hingab sisse seda ilu ja laseb tal taas elada. Ta kõneleb. Ta inspireerib. Ta kannab endas põlvkondi, lugusid, juuri. Ilu saab uue elu.
Las see ilu elu jätkub, et meiegi looksime – silmadega, kätega, südamega – uut elu ilu.
Tallinna Mari Seltsi näitus Eesti Kirjandusmuuseumis esitleb unikaalset pärandit – mari rahvariiete originaaldetaile, mille on talletanud ja toonud päevavalgele Tallinna Mari Seltsi liikmed oma vanaemade varasalvest. Kõik eksponeeritud esemed pärinevad aegadest enne 1950. aastat ning peegeldavad niidu, mäe- ja ida-mari piirkondlikku eripära.
Esile tõuseb eriline kaldpistes tikkimise tehnika, mis on maailmas ainulaadne ja leidub vaid maridel, tšuvaššidel, mokšadel ja ersadel. See tikand võimaldab luua erakordselt peenejoonelisi ja kahepoolselt nähtavaid mustreid, mis ei ole üksnes esteetilised, vaid ka funktsionaalsed – näiteks peakatete puhul, sest viisakas kandmisviis nõudis mõlemalt poolt nähtavat kaunistust.
Tikitud mustrid ei olnud lihtsalt ilu – need kandsid endas identiteeti, esiemade käte tarkust ja kultuurilist sümbolkeelt. Iga tikitud joon kõneleb ajast, mil ilu ja igapäevaelu olid lahutamatud.
Näituse on kokku pannud moekunstnik Natalia Lill, kes on ammutanud inspiratsiooni mari tikandi esteetikast ja tähenduslikkusest. Tema käe all sündis austusavaldus rahvakunstile – et elu ilu võiks taas vaatajat kõnetada, liigutada ja meelde tuletada juuri.
Näitus on valminud Tallinna Mari Seltsi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös.
Tulge vaatama Eesti Kirjandusmuuseumi 18. augustist 18. septembrini 2025.
Jaak Jaaniste 25. mai 1944-3. august 2025
3. augustil lahkus galaktikate ja nende süsteemide tekke uurija, astronoomia populariseerija, Ahhaa keskuse looja ning etnoastronoomia suuna toetaja Jaak Jaaniste.
Ta oli koos Tartu Tähetorni astronoomiaringiga EKM folkloristika osakonna pikaaegne koostööpartner ja kirjutiste autor.
Päike, Kuu ja tähed on kujundanud meie arusaamu religioonist, ühiskonnast, kunstist ja kultuurist juba eelajaloolistest aegadest peale. Lugege ajakirjas Mäetagused Jaaniste sulest ilmunud artiklist, mida ta soovitas silmas pidada rahvapärimuste astronoomilisel tõlgendamisel Kuu näiva liikumise seaduspärasusi arvestades.
Tunneme kaasa Jaak Jaaniste lähedastele
Tänulikult ja koostööd mäletades EKM folkloristika osakond
Paide arvamusfestivali kultuuririkkuse arutelualal tuleb kõneks eri kultuuride nähtavus avalikus ruumis
Eda Kalmre on kogukonnapärimuse ning rahvakultuuri asjatundjana kutsutud esinema Paide arvamusfestivalile, et arutleda teemal "Kas Eesti kultuuriruumis on kohta kõigile? Erinevate kultuuride nähtavus ja aktsepteerimine avalikus ruumis".
Arutelu korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus, vestlust juhib Elo-Hanna Seljamaa. Koos Eda ja Elo-Hannaga ütlevad sõna sekka koolijuht ja vaimulik Tanel Meiel, Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm ning Türgist pärit, kurdi juurtega, Eestis elav matemaatikaõpetaja Celal Yildirim.
Otsitakse selgust, kuidas ja kui palju peaksid erinevad kultuurid – ka eesti rahvakultuur – olema Eesti avalikus ruumis esindatud. Kas avalikes ruumides, koolides ja ühiskondlikes institutsioonides peaks olema rohkem erinevate kultuuride sümboleid, traditsioone ja tegevusi? Või on oht, et see võib tekitada segadust ja vähendada Eesti enda kultuuritraditsioonide nähtavust? Milline roll on eesti rahvakultuuril lõimumisprotsessides?
Diskussioon toimub Paide arvamusfestivalil kultuuririkkuse arutelualal 8. augustil 2025 kell 12.30 kuni 14.00
Festivaliinfot üksikasjalikumalt kajastab kodulehekülg https://arvamusfestival.ee/
Kultuuririkkuse aruteluala toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Liit
Folkloristid jagavad teadmisi Viljandi pärimusmuusika festivali õpitubades
24.-27. juulini 2025 peetakse juba 32. korda Viljandi pärimusmuusika festivali. Õpitubade raames jagavad teadmisi ka rahvaluuleuurijad.
Neljapäeval, 24. juulil kell 20.00 algab TEMUFI saalis (Tartu 9) Ööülikooli salvestus Marju Kõivupuuga: "Maast lahti. Las ma lähen, las ma lähen..."
Loengu sissejuhatuseks: Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond.
Matuselaulude rohkusest annavad tunnistust lähedastelt päranduseks saadud vanad koltunud laululehed, muist kiriku-, muist ilmalike laulusõnadega. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Tänapäeva matustel on traditsioonilised matuselaulud välja vahetanud lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.
Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne viisigi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel ...
Laupäeval, 26. juulil kell 12.30 tutvustab Janika Oras Seto leelo punktnootkirja.
Seto leelo noodikiri ehk punktinoot on uus veebirakendus. Selle abil saab ka mitte-nooditundja aru, kuidas seto mitmehäälsus on ehitatud ja ise leelolaulmist õppida. Töötoas uuritakse, mida eri hääled laulavad, proovitakse koos kokku panna leelo põnevaid kõlamustreid ning õpitakse selgeks lihtne laulumäng.
Samal päeval kell 16.30 toimub õpituba "Eestlased Siberis". Juttu tuleb esivanematelt päritud lauluvarast, koorilaulu ja isetegevuse mõjust Siberi eestlaste laulu- ja tantsukultuuris, aga ka juhtlaulikute rollist kogukonna repertuaari kujundamisel. Õpituba veab eest Anu Korb.
20. ja 21. sajandi vahetuseks oli Siberi eestikeelne elanikkond vananemas ja vähenemas 17000lt 1989. aastal 11400ni 2002. aastaks). Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismatkadel kogeti Siberi eesti külades nii spontaanset laulmist kui spetsiaalseid esinemisi Eestimaalt tulnud külalistele.
Õpitubadest lähemalt
Festivali korraldajate info kohaselt pääseb õpitubadesse elavas järjekorras, kuni kohti jagub. Hilinejad sisse ei pääse.
Videokunstnik Bernie Poikāne külalisuurijana EKMi folkloristika osakonnas
Juulis 2025 viibib külalisuurijana EKM folkloristika osakonnas ja ühtlasi loomingulisel reisil Tartus ja Saaremaal nüüdiskunstnik ja filmilooja Bernie Poikāne, et töötada filmiprojektiga Liminaalsed lood (Liminal Tales).
Bernie senised filmieksperimendid kujutavad endast hübriidseid, immersiivseid praktikaid, mis ühendavad dokumentaalse ja fiktsionaalse. Uus projekt kaardistab Saaremaa libahundi erijooni ja olemust.
Riias sündinud ja Prantsusmaal kunstihariduse omandanud Bernie Poikāne on Grenobles’i Alpide Ülikooli filmikunstnik ja loov-uurija. Ta iseloomustab oma loomingut kui filme, mis sünnivad peaaegu alati armastusest, kiindumusest või hellusest mõne pildi, koha või inimese vastu.
Samas tegeleb ta piiride loomingulise kompamisega, kui representeerib ja lavastab nii õrna, melanhoolset kui koletuslikku.
Rituaalse aasta töörühma veebiseminar "An Examination of Ritual Space"
14. juulil 2025 leidis aset rahvusvahelise, SIEFi raames tegutseva Rituaalse aasta töörühma veebiseminar "An Examination of Ritual Space", mis oli pühendatud Terry Gunnellile.
Vaid mõned nädalad pärast SIEFi Aberdeeni suurkongressi toimunud sündmusel esinesid folkloori ja mütoloogia uurimise hiiud enam kui neljakümnele kuulajale.
Kavas olid:
Emily Lyle (Edinburghi Ülikooli keldi ja šoti uuringute instituut) Boys' Chants at Oidhche Challainn (New Year’s Eve) on Berneray in the Outer Hebride;
Louise S. Milne (Edinburghi Ülikool, Edinburghi Napieri Ülikool) The Incubus, The Elves and the Fallen Angels: Nature-Spirits and Nightmare;
Terry Gunnell (Islandi Ülikool) Masks and Space.
Ettekannetele järgnes vaba diskussioon (märksõnadeks mütoloogia, folkloor, rituaal) ja meenutuste voor. Koosolekut modereeris Irina Sedakova, tehniline teostus Maris Kuperjanovilt.
Töörühm on pärast selle asutamiskoosolekut 11. juulil 2003. aastal Edinburghi ülikooli keldi ja šoti uuringute instituudis, üle kahekümne aasta edukalt tegutsenud.
Uuel perioodil juhivad rituaalse aasta uuringuid Mare Kõiva (Eesti, president), Irina Stahl (Rumeenia, asepresident), Athanasios Barmpalexis (Kreeka), Jenny Butler (Iirimaa), Lina Gergova (Bulgaaria), Jack Santino (USA), Maris Kuperjanov (Eesti), Jurij Fikfak (Sloveenia), Tuting Hernandez (Filipiinid).
Töörühma veebiseminare viib läbi EKM folkloristika osakond. Kõik on oodatud liituma tulevaste sündmustega!
