Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Folkloristide talvekonverents 2026
Folkloristide iga-aastane talvekonverents, juba kahekümnes, toimub 28.01–29.01. Viljandimaal Männiku Metsatalus.
Koondavaks teemaks on "Kestlikud praktikad".
Vaatleme folkloristlikke narratiive ja praktikaid kestlikkuse fookuse kaudu. Kestlikkus muutub üha olulisemaks kriiside kontekstis, teema aktualiseerumisel Eesti ühiskonnas on mitmeid ilminguid: näiteks julgeolekukriisis on hakatud tegelema potipõllundusega, riiklikul tasandil on oluliseks saanud energiajulgeolek, linnades on kliimakriisi mõjude tõttu hakatud kõnelema elurikkuse toetamisest ja linnaaiandusest, tehisaru üha laialdasem kasutamine paljudel elualadel on õhutanud ühiskondlikku arutelu loovuse ja õppimise praktikate alalhoidmisest.
Kestliku maakasutuse, kultuuripärandi, suhtlusviiside väärtustamist on tinginud ka katkestuste tajumine kultuurimälus, maastikus, keeles jne.
Kestlike praktikate ja suhestumise viiside juurutamine pole aga alati ilma vastuoludeta, ka ei saada kestlikkuse mõistest ühiskonnas alati aru ühtviisi. Nii on soode ökoloogiline taastamine tekitanud avalikke konflikte, uued energiatootmise viisid on sattunud vastuollu varasemate kohalike toimetulekutavadega, tuleviku kujutlemiseks digühiskonnas on üksteisele vastandlikke narratiive jne.
Folkloristika on selle algusaegadest saadik olnud seotud kestlike praktikate ning traditsiooni ja järjepidevuse teemadega. Soovime konverentsil uurida ka, kui kestlikud on folkloristika praktikad, millised teotsemisviisid on säilinud, millised hüljatud?
Millistel viisidel on tarvis folkloristika uurimisküsimusi ja fookuseid ümber mõtestada keskkonna- ja julgeolekukriisi tingimustes?
Kas meie meetodid peaksid muutuma, kas kestlikkus loodussäästlikkuse, sotsiaalse vastutuse jm tähenduses on folkloristikale oluline?
Mida saame teha, et eesti folkloristika oleks kestlik ja eesti keel teaduskeelena folkloristikas oleks kestlik?
Korraldajad Eesti Rahvaluule Arhiivist Lona Päll, Kadri Vider, Risto Järv, Mari Väina on kokku pannud huvitavaid vaatenurki esitleva kava:
28. jaanuar. 10.15–11.00 Saabumine ja kogunemine
11.00–13.00 I sessioon, moderaator: Risto Järv
Konverentsi avamine
Maili Pilt – Eestikeelse sotsiaalmeedia tervisesuhtluse väljast: rahvameditsiin, kogemusteadmus ja ekspertsus digikeskkonnas
Piret Voolaid – Vanasõna kui kestlik kommunikatiivne ja loov praktika
Anastasiya Fiadotava – Kas huumor võib olla kestlik?
Liisi Laineste – (Isa) habemega naljad: anekdootide taaskasutus internetisuhtluses
14.00–16.00 II sessioon, moderaator: Katre Kikas
Kadri Vider – Potipõllundus kestliku praktikana: 2025. a kogumisvõistluse lugu
Reet Hiiemäe, Andrus Tins – Taaskasutusmaagia
Kriš Siil – Kestlikud praktikad võrguvabades majapidamistes: arhailisuse ja modernsuse piirimail
Silvia Lotman – Jaan Eilart kui kestlikkuse folklorist
16.30–18.00 Kestlikkuse vestlusring: Kuidas mõtestada kultuuripärandit kestlikkuse vaates? Osalejad: Ott Heinapuu, Katre Kikas, Andrus Tins, vestlusringi juhib Lona Päll.
Neljapäev, 29. jaanuar 10.00–11.30 IV sessioon, moderaator: Mari Väina
Andreas Kalkun – "Laiad suud, sisse langenud palged ja pissokesed, wessirähmased silmad." Saamide eestikeelsetest representatsioonidest 19. sajandil
Mirjami Sipilä – Mitmekeelne loovus liivi liisusalmides
Janika Oras – Seto leelo jätkusuutlikkus – ökoloogiline perspektiiv
12.00–13.00 V sessioon, moderaator: Kadri Vider
Giuliano Gajetti – Sustainability as Practice: Reimagining Perun in Contemporary Rodnoverie
Urmas Sutrop – Borši metamorfoosid Lévi-Straussi kulinaarses kolmnurgas
14.30–16.45 Ekskursioon: külaskäik Andres Ansperi ja Anu Raua juurde
Registreerumine on lõppenud.
Talvekonverentsi toimumist toetavad Eesti Kirjandusmuuseum (EKM 8-2/22/3), Tippkeskus Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus (TK215) ja Eesti Kultuurkapital
Turu Ülikooli doktorant Veera Ojala uurib tuumapärimust ning kõneleb sellest ülikooli rahvaluule osakonnas
TÜ rahvaluule uue seminariseeria "Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased" järgmine ehk teine istung toimub 4. veebruaril 2026 Ülikooli 16-216.
Turu Ülikooli doktorant Veera Ojala kõneleb ingliskeelsel seminaril katastroofi jätkuelust visuaalses riskikultuuris ja tuumaajastu mäletamise eetikast / The afterlife of catastrophe: visual cultures of risk and the ethics of remembering the nuclear age.
Ta uurib radioaktiivselt saastunud maastike kultuurilisi tähendusi ja seda, kuidas neid tähendusi luuakse. Erilise tähelepanu all on visuaalsus – kuidas fotode kaudu luuakse ja tõlgendatakse kultuuripärandit – nii Tšornobõli kui Fukushima katastroofide järel aja jooksul tekkinud osaluskultuur on näide mälutööst, radioaktiivsete alade nö tuumapärimusest.
Veera on intervjueerinud keelutsooni külastajaid ning jälginud külastajate kogemuste visuaalseid digitaalseid kajastusi, uurides, kuidas digitaalses osaluskultuuris kaasategijad tõlgendavad tuumaminevikuga seotud probleeme ning kuidas nende praktikad kujundavad saastunud piirkondade avalikku tajumist.
Teisipäeval, 13. veebruaril peab ta TÜ kultuuriteaduste instituudis külalisloengu "Chornobyl Dreams. Mapping the cultural coproduction of atomic heritage."
Loeng toimub algusega kell 10:15 Ülikooli 16-214.
Kõik on oodatud kuulama!
Loengust lähemalt kultuuriteaduste instituudi uudistes.
Ilmus loitsuajakirja Incantatio 13. number
EKM Teaduskirjastuses on ilmunud rahvusvahelise ajakirja Incantatio 13. number (2025). Ajakiri on pühendatud loitsude ja loitsimise analüüsile, uus väljaanne sisaldab põnevaid artikleid loitsude keele, kultuuri ja ajaloo kohta.
Ajaloolise leksikograafia ning loitsude uurija, kreeka filoloog Haralampos Passalis uurib, kuidas digiajastu muudab palvete ja loitsude piire, keskendudes apostel Juudas Taddeuse ravipalvele Kreekas.
Keldi traditsioonide uurija Stephen Miller Viini ülikoolist tutvustab mahukat mänksi loitsude kogumikku, mille folklorist Sophia Morrison kirjutas üles 19.–20. sajandi vahetusel, kogudes ainestikku Mani saarel ning seistes mänksi keele - Mani saarel kõneldud kohaliku keele taaselustamise eest.
Lisaks leiame artikleid keskaegsetest ilmaloitsudest (E. Cianci), iiri rahvapärimusest (N. E. Wolf), keeleteaduslikust lähenemisest keskaegsete loitsude uurimisele (Frog), raamatuarvustusi, konverentsiülevaate ning intervjuu D. Vaitkevičinėga.
Loe täismahus ajakirja ja avasta loitsude maailm!
Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on praktikal Białystoki Ülikooli doktorant Maria Żukowska
2.–9.I 2026 on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas praktikal Erasmus+ projekti raames Białystoki Ülikooli doktorant, ajaloolane ja tõlkija Maria Żukowska.
Maria kirjutab doktoritööd narratiivide muutumisest postsovetlikes ajalooõpikutes. Eestis töötab ta peamiselt Eesti koolide ajalooõpikutega.
Podcastis "Podcasty Dialogu" käsitleb ta autori ja režissöörina erinevate riikide (Gruusia, Leedu, Moldova, Ukraina, Valgevene, Venemaa) kultuure. Tema projekt sarnaneb paljuski folkloristika osakonna soome-ugri kirjanduskohvikuga (SUKK, Sergei Troitskiy ja Nikolai Kuznetsovi eestvedamisel) ja projektiga Keeled Ühendavad (juht Sergei Troitskiy).
Loodame, et Maria Żukowska visiit avardab koostööd Poola ja Eesti vahel, võimaldab laiendada Eesti Kirjandusmuuseumi partnerite võrgustikku ning soodustab koostöö arendamist teiste riikidega Erasmus+ programmi kaudu.
Maria Žukowska praktika on üks Euroopa doktorantide visiitidest Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonda. Varem on siin käinud doktorandid Lätist, Prantsusmaalt ja Poolast.
Maria Žukovskaja praktikat juhendab Mare Kõiva, praktika korraldas Sergei Troitskiy.
Seminar kirjandusmuuseumis: "Paotatud aken vanausuliste maailma"
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 12. jaanuaril 2026 kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal Irina Külmoja ettekandega "Paotatud aken vanausuliste maailma".
Juttu tuleb Irina kaasautorlusel ilmunud teosest "Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon. I. Kodu ja kodumajapidamine", sealhulgas kakskeelse teatmiku koostamisel tekkivatest keeleprobleemidest.
Raamatu autoriteks on Tartu Ülikooli slavistika osakonna Eesti vanausuliste keele ja kultuuri uurijad Irina Külmoja, Jelisaveta Kostandi, Oksana Palikova ja Valentina Štšadneva.
Raamat on välja antud Postimehe Kirjastuses Jaan Tõnissoni Fondi raamatugrandi toel.
Leksikonis püütakse vanausuliste murdekeele vahendusel ning seega justkui läbi vanausuliste silmade näidata selle rahvusvähemuse olme- ja vaimukultuuri.
1. köites on vaatluse all elamu ja majapidamishooned, kodusisustus, majapidamistarbed, koduloomad ja saun. Temaatilised kirjeldavad osad on esitatud nii eesti kui vene keeles, neis on tõlgitud eesti keelde ka murdenäiteid. Igale seletavale temaatilisele osale järgneb murdesõnastik.
Kõnenäited sõnastikus on antud originaalkeeles – Eesti vanausuliste murdes, kõigil sõnaraamatu märksõnadel on eestikeelsed vasted ja/või seletused.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Folklore nr 97 käsitleb rituaalide muutumist ja kohanemist ebakindlatel aegadel
Ilmunud on ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 97. number "Ebakindlad rituaalid", mis käsitleb rituaalide muutumist ja kohanemist ebakindlatel aegadel.
Erinumbri külalistoimetajad on Laurent Sébastien Fournier, Maria Bernadette L. Abrera ja Jesus Federico C. Hernandez.
Ajakirja kuues artiklis esitavad oma uurimistulemusi tuntud Euroopa ja Aasia rituaaliuurijad, kes käsitlevad COVID-19 pandeemia, migratsioonilainete ning puhkenud sõdade mõjusid rituaalidele.
Erinumber põhineb 2023. aastal Brnos peetud 16. SIEFi kongressi Rituaalse Aasta töörühma (RYWG) kahe paneeli - "Ebakindlus, improvisatsioon ja konstantsus rituaalses aastas" ja "Usu ja religiooni rituaalid ebakindlatel aegadel" ettekannetel. Kui ühelt poolt on kahanemas traditsiooniliste rituaalide korrapära, eriti inimeste mobiilsuse tõttu, siis on mõistlik reflekteerida rituaalide elu ja surma üle ka teistel põhjustel.
Vaadeldakse kaitserituaale Leedus, palvepraktikate kohanemist Itaalias COVID-19 pandeemia ajal, Shinto pühapaiga rituaalse elu ümberkujundamist Jaapanis ning pulmatraditsioonide taasleiutamist Ungaris piirangute tingimustes. Samuti analüüsitakse Monaco Püha Devota festivali muutumist modernsuse ja turvalisusnõuete kontekstis ning maskeraadi poliitiliste muutuste markerina. Uurimused näitavad, kuidas rituaalid ei kao kriiside ajal, vaid omandavad uusi vorme, tähendusi ja toimimisviise.
Ajakirjanumber hõlmab veel mitmekesiseid uurimusi muusika, eepika, huumori ja diskursuse vallast. Artiklid käsitlevad Ukraina lüroeepilist rahvaluulet, huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupile Eestis, Poolas ja Valgevenes, Kesk-Aasia heroilise eepose historismi ning Abdera raidkirjatekste. Samuti uuritakse esteetilise komponendi rolli muusikaesitluses Hiina ja Lääne muusika võrdluses.
Anastasiya Fiadotava ja Liisi Laineste koostööartikkel Guillem Castañari ning Władysław Chłopickiga uurib huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupi vastuhakule.
Globaliseerumise ja digiajastul levivad uudised kiiresti üle riigipiiride, samuti huumoripõhised reaktsioonid nendele. Fookuses on huumori žanrid, mehhanismid ja kommunikatsioonistiilid. Erinevused kolme rahvusliku andmestiku vahel tulenevad poliitilisest kliimast, ajaloolistest ja tänapäevastest vihjetest, emotsionaalsest distantsist seoses konfliktiga ja suhtest Venemaaga. Autorid järeldavad, et riigiülesed aspektid huumori edasiandmisel domineerivad rahvuslike elementide üle.
Reet Hiiemäe retsenseerib Kaarina Kallo monograafiat "Saunakultuur, higi ja spirituaalsus" (2025), on lugeda lühiuudiseid ning ülevaateidd olulistest sündmustest folkloristika ja etnomusikoloogia vallas.
Folklore on eelretsenseeritav rahvusvaheline teadusajakiri, mis ilmub järjepidevalt alates 1996. aastast.
Olete oodatud värsket ajakirja lugema!
Natalia Ermakov sai lõimumise raudvara preemia
Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus kuulutasid 16. detsembril 2025 välja aasta silmapaistvamad lõimumisvaldkonna edendajad.
Tunnustuse pälvisid Natalia Ermakov, Einike Sooväli, Osakond OÜ ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusosakond.
Lõimumise raudvara preemia saaja on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse juht Natalia Ermakov. Ta on pühendunud Eestis elavate rahvuste ühendamisele ja kultuuridevahelise mõistmise edendamisele. Natalia eestvedamisel toimuvad Eestimaa Rahvuste Foorum ja Etnolaat, mis toovad regulaarselt kokku eri rahvaste kogukonnad ning loovad ruumi kultuuride tutvustamiseks ja dialoogiks.
Tema teadus- ja kogukonnatöö aitab hoida ja väärtustada Eesti kultuurilist mitmekesisust ning loob sünergiat keele- ja kultuurikogukondade ja teadlaste ning kunstnike vahel.
Palju-palju õnne Nataliale!
Seminaride sarja Folkloor ja mõttekaaslased avasündmus TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas on algatatud uus seminaride sari "Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased".
Jõulude eel, 19. detsembril 2025 kell 14.16-16.00 kõneleb avaistungil Jonathan Roper sõnaraamatutest kui folkloori uurimisallikast. Tema ettekande pealkiri on "An Unexpected Source of Folklore Dictionaries"
Seminar toimub Ülikooli 16–103.
Lähem info: anastasiya.astapova@ut.ee
Mäetagused 93
Uus ajakirja Mäetagused number on ilmunud!
Kaheksa analüüsi kuueteistkümnelt teadlaselt, ülevaateid, intervjuusid, juubilaride saavutuste esiletoomisi, raamatututvustusi ning teadussündmuste kroonikat - nagu ajakirjas Mäetagused heaks tavaks.
Noorsoouurimuste keskmes on erinevate põlvkondade noorte arvamused, hinnangud ja väärtused, aga ka neile kehtinud piirangud. Triinu Ojamaa ja Hanna Saare analüüsivad artiklis "Lapsed, kes uskusid IMEsse" 154 elulugu siirdeajast (1989–1993), kus tollaste teismeliste domineerivad teemad on tulevik, mured IME teostumise pärast ja isamaalisus.
Andrus Tinsi uurimusest selguvad Eesti humanitaar- ja kunstivaldkonna üliõpilaste tehisaru kasutuse tendentsid ja riskid.
Maria Žuravljova, Judit Strömpl ja Kadri Soo on uurinud kinniseid lasteasutusi Eestis saja aasta jooksul.
Müüdiloole ja folkloorile erinevate rahvaste pärimuse näitel keskenduvad:
Elena Boganeva, Ilja Butov ja Mare Kõiva artiklis Eestivenelaste kummituslood (liigitus, ilmumiskujud, eesti ja valgevene paralleelid);
Kama-taguste udmurtide pulmalaulude arhailisemat ja hilisemat kihistust, kasutatud poeetilisi kujundeid ja muusikalist vormi, kuid ka looma- ja taimeriigi motiividel põhinevat sümboolikat tutvustavad Tatiana Korobova, Irina Ptšelovodova, Nikolai Anisimov;
Natalia Ermakov kirjutab meest ja vahast ersamordvalaste kombestikus, kus mesi on oluline mälestus- ja pühadetoit.
Kolmas teemakese ajakirjas on seotud meedia ja vanemate allikatega.
Olga Burdakova ja Jelena Nõmm iseloomustavad 1920.-1930. aastate Narva sündmusi, pidupäevi ja muutusi venekeelses ajakirjanduses ilmunud tekstide vahendusel;
Vladimir Sazonov loob huvitavaid paralleele tänapäevaga kirjutises Kesk-Assüüria impeeriumi propaganda Tukultī-Ninurta I titulatuuris. Kuninga tiitlid ja epiteedid toimisid kui propagandavahend, neis peegeldus poliitilis-ideoloogiline programm ja geopoliitilised ambitsioonid.
Tähistamaks jutu-uurija Pille Kippari ning Eesti rahvalaulu ja laulukultuuri uurija Ingrid Rüütli 90. sünnipäeva, saame põhjaliku ülevaate nende panusest folkloori-uuringute kujundamisse 20. sajandil.
Ajakirja lugema
Janika Oras pälvis Setomaa omakultuuripreemia ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi preemia
15. detsembril tähistas Setomaa vald Värska kultuurimajas Anne Vabarna nimelist omakultuuriõhtut, kus anti üle tänavused omakultuuripreemiad.
2025. aasta vallasisese laureaadi preemia sai leelokoor Verska Naase’. Vallaväline preemia omistati Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtivteadurile Janika Orasele, kes on Eesti silmapaistvamaid regilaulu uurijaid ja tutvustajaid.
Tema töö on olnud äärmiselt oluline nii seto kui ka laiemalt Eesti vanema rahvalaulu mõtestamisel.
Laureaate tervitas ülemsootska Jalmar Vabarna ning omakultuuripreemiad andis üle vallavanem Raul Kudre.
6. detsembril andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts aasta tunnustussündmusel Janika Orasele üle valdkonna aastapreemia - lokulaua - pikaajalise panuse eest rahvamuusika valdkonda.
Janika Orase tööl on olnud märgiline mõju Eesti rahvamuusika uurimisele ja hoidmisele. Ta on aastakümneid tegutsenud Eesti Rahvaluule Arhiivis, olnud heliarhiivi juhataja ja teadur ning õpetanud regilaulu ja rahvamuusikat kõrgkoolis. Janika on toimetanud olulisi väljaandeid, muu hulgas Eesti rahvamuusika antoloogiat ja sarja Vana Kannel, ning tema doktoritöö regilaulu maailma tõlgendamisest on hinnatud sügavuse ja inimliku lähenemise poolest.
Palju-palju õnne, Janika, auväärsete tiitlite saamise puhul!
