Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid 2024 on Mare Kõiva ja Merike Tigas
Jakobipäeval 25. juulil 2024 kuulutati Põlva Rahvahariduse Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Igal aastal antakse välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval. Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte. Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.
Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.
2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.
2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.
Palju õnne tunnustuse puhul ja jätkuvalt teravat sulge ja meelt teaduse radadel toimetamiseks!
Uus ajakirjanumber: The Yearbook of Balkan and Baltic Studies 7 ootab lugejaid
Ilmunud on Balkani ja Balti-uuringute aastaraamat nr 7 2024.
Ühendavaks teemaks on looduse ja kultuuri seoste mitmesugused aspektid ning väljendusviisid. Aastaraamatu sisuks on:
Toimetajate Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva ja Sergey Troitskiy avaartikkel
Can Nature and Business Exist in Harmony? Local Entrepreneurs’ Perceptions of Protected Areas and Economic Development - Atanaska Stancheva
Old Shrines, New Worshipers: Cultural Practices for Connection with Nature - Evgenia Troeva
The Self-representation of Secular Spirituality Movements in Virtual Space: The Case of Lithuania - Dalia Senvaitytė, Gintarė Vaitonytė, Eugenija Valienė
Constructing Sacred Sites as a Form of Collective Memory: The Sacrificial Stone on Toomemägi Hill in Tartu - Ott Heinapuu
Plants and migration - Mariyanka Borisova Zhekova
Cattle colours with a dendrological component as an ethnolinguistic phenomenon - Tsimur Buiko
Alien Trees and Shrubs with the Complements Saksamaa (Germany) and Saksa (German) in Early Written Language and Folklore - Jüri Viikberg, Heldur Sander, Raivo Kalle
Sacred Footwear: Latvian Perceptions in the 19th Century and Today - Ieva Pīgozne
Patron Saints of Cities and Their Relics: From Medieval Times to Modernity - Victoria Legkikh
Evading Military Service and Tales of Hidden Artillery: Military Legends in Estonian Folklore - Eda Kalmre
The Moscow–Tartu Semiotic School and Soviet Art History - Nataliya Zlydneva
The Relationship between Faith and Knowledge in the Works of Mykhailo Maksymovych - Pavlo Yeremieiev
The Nature of Culture: Rites of Interaction Between Ukrainian Refugees and Latvian Society (2022) - Māra Kiope
Epidemics in the Vilayet Of Kosovo (1877–1912) - Marigonë Rizani, Zekirja Shabani
COVID-19 in Saaremaa. Limited Resources and the Mechanisms for Healing and Prevention - Mare Kõiva
The Estonian and Ukrainian Conference on the Nature of Laughter - Viktor Levchenko, Kostiantyn Raikhert
Caricatures as a Sphere of Communication in the Late- and Post-Ottoman Context (workshop in Istanbul, 25-26 March 2024) - Sergey Troitskiy
Magic and witchcraft, Living Socio-cultural Phenomena - Ciprian Voicilă
Young Russia: Non-System Forms of Culture. The Other View of Russia - Wiktoria Jarska
New books on semiotics - Artem Indychenko
Humans and Bears - Petar Petrov
Folklore.ee soovitab väga tutvuda, artiklid on leitavad siit.
JEF 2024 1. number pakub sisukaid artikleid soome-ugri rahvaste usundeist
Ilmus ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics 2024. aasta esimene number.
Seekordse numbri mahukas teemaplokk „Living Animisms and Monotheisms in the Finno-Ugric World“ (külalistoimetajateks Eva Toulouze ja Laur Vallikivi) tegeleb soome-ugri rahvaste usundiga, eritähelepanuga animismil. Vaadeldakse ka kultuurikontakte, analüüsitakse kristlusest mõjutatud kogukondade omakeelseid religioone.
Avaartiklis The (Mal)functionality of vernacular jätkab Simon Bronner JEFi 2023. aasta 2. numbris alanud diskussiooni vernakulaarsuse mõiste otstarbekuse üle.
Lisaks Simon Bronnerile on folkloristidest autorite hulgas Nikolai Anisimov, Madis Arukask, Pertti Anttonen, Alina Oprelianska ja Guillem Castañar.
Ajakirja lugema!
28. juunil kell 17 avatakse näitus Metsavaimud masinas
Tehnoloogilise kunsti näituse korraldajad kutusvad näituse „Metsavaimud masinas“ avamisele 28. juunil 2024 kell 17.00.
2019. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatatud projekt „Metsavaimud masinas“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, on jõudmas oma teise suursuguse peatükini.
Näitus toetub uuele veebiantoloogiale „Eesti looduspärimus“, millega toome esile meie rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist.
Rahvusvahelisel näitusel „Metsavaimud masinas“ osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, kes oma loominguga avavad looduspärimust salapärase kohalolu tunnetamise ning väärtustamisega.
Näitusele on loodud 14 uut teost, mis on mitmel puhul saanud inspiratsiooni looduspärimuse veebiantoloogia sisust.
Avamine toimub ilusa ilma korral kirjandusmuuseumi sisehoovis – sissepääs Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi majade vahelt. Vihmase ilma korral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoone suures auditooriumis.
AJAKAVA:
17.00–21.00 näitus on avatud
17.30 avakõned ning laulud, tantsud ja lood loodusest
19.00 LIVE: Emer Värk (video) ja Gatesleeper (audio), Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoone suures auditooriumis
20.00 John Grzinichi metsavaime äratav helimuusika etteaste
Näituse avamise järelpidu algab kell 21.00 baaris Kivi, kus öös astuvad üles näitusel osalevad kunstnikud ning oma muusikas loodust ja pärimust käsitlenud külalisartistid.
Looduse ja pärimusega parema kontakti suunas
Eesti Kirjandusmuuseum, Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič.
Lisainfo: Evelyn Raudsepp,evelynraudsepp@gmail.com, telefon: 58042154
Näituse koduleht
Veebiantoloogia avaleht
Metsavaimud masinas Tartu 2024 kontekstis avaneb siit
Vt ka sotsiaalmeedia sündmusena.
Soome-ugri kirjanduskohvikus 17. juunil neenetsi keel ja luule
17. juunil kl 17 soome-ugri kirjanduskohvikus Eesti Kirjandusmuuseumis tutvume lähemalt neenetsi keelega, loeme Juri Vella luulet.
Külla on tulemas eksperdina neenetsi luulet kommenteerima etnoloog, fennougrist ning tõlkija Eva Toulouze.
Kirjanduskohvikus avastatakse keeli erinevate meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, sest iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust modereerivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Külalisloeng Tartu Ülikoolis: "Aotearoa Uus-Meremaa rahvuspäevade rituaalne analüüs"
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond kutsub kõiki huvilisi külalisloengule Celebrating the Nation: A Ritual Analysis of Aotearoa New Zealand National Days / "Rahvuse tähistamine: Aotearoa Uus-Meremaa rahvuspäevade rituaalne analüüs".
Esineb professor Brigitte Bönisch-Brednich, kultuuriantropoloogia professor ja Wellingtoni Victoria Ülikooli Te Herenga Waka Uus-Meremaa uuringute Stouti uurimiskeskuse direktor.
Külalisloeng toimub 12. juunil kell 14.15-16.00 ruumis 212.
Rahvuspäevade tähistamisest on saanud riigi kõige olulisemad rituaalid, mida saab ühtlasi näha ka avaliku poliitilise rituaalina. Selliste rituaalide analüüsimine võimaldab vaadelda lugusid, mida me rahvusena endast maailmale räägime.
Aotearoa Uus-Meremaa on väga mitmekesine riik, kus on väga suur esimese põlvkonna immigrantide määr ning kasvav ja üha võimsam maoori põlisrahvus, kelle jutuvestmine on värvikas ja seda iseloomustav pidev narratiivi muutumine. Waitangi päeva tähistamine ühendab riiki selle keerulise koloniaalminevikuga, mis seisnes Waitangi lepingu allkirjastamises, ning keerulise maoori ja krooni suhtega, mis järgnes allkirjastamisele ja kestab tänaseni.
Loengus arutletakse, kuidas riiklikud rahvuspäevad arenesid ja mis viisil need mõjutasid poliitiliste narratiivide kujunemist konkreetsete sihtrühmade ja strateegiliste eesmärkide kaudu.
Üksikasjalikumalt TÜ kultuuriteaduste kodulehel.
Lootust järjepidevusele on: kaitsmisele tulevad viis bakalaureusetööd
7. juunil 2024 kl 10 Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ruumis 214 kaitsevad noored folkloristid lõputöid.
10.15-11.00 Mathilda Matjus, Aspekte Eesti jahijuttude eripärast ja muutumisest Tartumaa jahimeeste juttude näitel. Juhendaja Kristel Kivari, retsensent Mare Kalda
11.00-11.45 Tiina Mõttus, Jumestamise kultuurilisi tähendusi 1930. aastate Eestis
Juhendaja: Merili Metsvahi, retsensent Andreas Kalkun
11.45-12.30 Liisa Nurme, Lapsepõlv paneelmajade vahel: 2000. alguse Annelinn intervjuudes
Juhendaja Merili Metsvahi, retsensent Reet Hiiemäe.
12.30-13.00 paus
13.00-13.45 Kadi Prii, Laul "Vihm, üle vaeslapsest" Sangaste kihelkonnas
Juhendaja Tiiu Jaago, retsensent Liina Saarlo
13.45-14.30 Selinda Särev, "Kas sul gossi on?" ehk klatšist noorte eesti naiste eludes
Juhendaja Anastasiya Astapova, retsensent Maili Pilt.
Hoiame kõigile asjaosalistele pöialt.
Juunikuu konverentside seas on ka nõidussõnadele ja loitsudele pühendatud sündmus
ISFNRi raames tegutseva loitsude uurimise töörühma (Committee on Charms, Charmers and Charming) konverents toimub sel aastal 12.-14. juunini Helsingis. Ühendavaks teemaks on konfliktid ja katastroofid.
Mare Kõiva, selle ala tippuurija, peab ettekande "Do online incantations resemble previous texts?".
Erakordselt põneva kavaga konverentsi korraldavad Helsingi Ülikooli folkloristid koostöös SKSiga Kalevalaseura toel.
Nagu ikka konverentside puhul, vaadake kava ja muud infotkoduleheküljelt.
Rahvalulukonverents bretooni linnas Vitrés
Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi folkloristid Mari Sarv, Liina Saarlo, Janika Oras, Inna Lisniak ja Olha Petrovych osalesid 13.-17. maini 2024 bretooni linnas Vitrés toimunud ballaadiuurijate konverentsil.
Konverentsisarja veab Kommission für Volksdichtung. 52. ballaadikonverentsi pealkirjaks oli “Chansons voyageuses: Song traditions on the move across borders and centuries”, otsesed korraldajad olid kohalikud ülikoolid ja kultuuriasutused.
Meie laulu-uurijate ettekanded olid: Janika ORAS koos Triin Rätsepaga, A Century Later: A Case Study of a Revived Traditional Singing Wedding in South Estonia (Un siècle plus tard: Étude de cas d‘un mariage traditionnel chanté ravivé dans le sud de l’Estonie)
Liina SAARLO, "Unfortunately, I didn’t learn all her ancient songs from my mother..." About the diverse origin of the mid-20th century song repertoire in Estonia («Malheureusement, je n’ai pas appris toutes les chansons anciennes de ma mère...» La diversité des origines du répertoire de chansons du milieu du XXe siècle en Estonie)
Mari SARV (koos Kati Kallio ja Maciej Janickiga), Mythological song Searching for a Comb in Estonian, Ingrian and Karelian tradition (La chanson mythologique À la recherche d’un peigne dans la tradition estonienne, ingrienne et carélienne)
Olha PETROVYCH, Anton – Kryve Koleso (Anton – The Crooked Wheel): The Transformation of Folklore Texts During the Russia-Ukraine War (Anton – La roue tordue) : La transformation des textes de tradition orale pendant la guerre entre la Russie et l’Ukraine)
Inna LISNIAK, Transformation of Oral Folk Tradition in Ukrainian Musical Folklore through the Example of Dumas (Transformation de la tradition populaire orale dans le folklore musical ukrainien, à travers l’exemple des Dumas)
Üksikasjalikumalt KFV kodulehel.
Katre Kikas peab ettekande SIEFi ajaloolise kultuurianalüüsi töörühma vahekonverentsil
13.–14. juunil 2024 peab vahekonverentsi Marburgis Herderi Instituudis SIEFi (Société Internationale d´Ethnologie et de Folklore) ajaloolise kultuurianalüüsi töörühm.
Kahepäevasel sündmusel “Reimagining Europe: De-colonizing Historical Imaginaries, Disciplinary Narratives in Folklore and Ethnology and Beyond” esindab Eesti kultuuriuurijaid Katre Kikas ettekandega “Europe and its Imaginaries in the Rhetoric of Folklorist Jakob Hurt”.
Rohkem infot konverentsi kohta.
