Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Ljubljanas toimus etnoloogia ja kultuurantropoloogia konverents elavate ja surnute suhtlusest
Ljubljana Ülikoolis 30. augustist 1. septembrini toimunud konverentsil “The Agency of the Dead in the Lives of Individuals: Experience and Conceptualisation” esindasid eesti folkloristikat Mare Kõiva ja Ülo Valk ning soome-ugri uuringuid Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze.
Ülo Valk pidas plenaarettekande “From Peaceful to Restless Afterlife: Encounters with the Dead and Ghosts in Estonia Today’”
Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil teemal “Communication With the Dead Using Lamentations and Prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega “Tradition of Occasional Remembrances in Udmurt Culture”.
ERC projecti DEAGENCY plaanidest ja toimunud konverentsist lähemalt vt siit.
Uut lugemist: Kirjandusmuuseumis ilmuv ingliskeelne ajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore 93
Ingliskeelse teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 93. number toob lugejani uute eksperimentide tulemusi, teoreetilisi lahendusi ja tüpoloogiaid.
Ain Haas (Indiana Ülikool) vaatleb viikingiaegse või veel varasemast ajast pärinevat vibukandle ehk rootsikandle päritolu, levikut ja taaselustamisliikumist Skandinaavia ja Baltikumi näitel. Kuigi traditsioonilised häälestusskeemid, mängustiilid ja repertuaar on säilinud ka tänapäeval on instrumendi sotsiaalne funktsioon, pärimuse edasiandmine ja esitusviisid muutunud (nt ansambel Puuluup).
Kenzhegul Bizhanova (Al-Farabi Kasahhi Rahvusülikool) ja kaasautorite uuring „Noorte identiteedi arendamine traditsioonilise kasahhi rahvamuusika alusel“ sedastab, et hip-hop ja räpp on vastajate seas kõige populaarsemad muusikastiilid (42,2%).
Tom Kencis (Läti Ülikool) käsitleb hilissotsialismi perioodi sõnumeid ja strateegiaid artiklis „„Etno-graafika“ Kaljo Põllu, Dzidra Ezergaile ja Birute Žilytė loomingu näitel“.
Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar ja Liisi Laineste (EKM ja TÜ) testivad artiklis „Humoorikad reaktsioonid vastuoludele Eesti avalikkuses 2023. aasta suvel“ suurt tähelepanu pälvinud sündmusi: Wagneri grupi mässu ja Eesti peaministri Kaja Kallase skandaali, osutades kuidas sisu, vorm, huumorimehhanismid ja kommentaarid võivad olla mõjutatud poleemika olemusest ja psühholoogilisest kaugusest poleemikat vallandanud allika suhtes.
Tiiu Jaago (TÜ) vaatleb traumateooria rakendusvõimalusi suulise ajaloo analüüsimisel ja Mariana Čechová (Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre) antagonisti arhetüüpe slovaki klassikaliste muinasjuttude ja muude kultuuritekstide näitel.
Andrew Schumann (Rzeszowi Informaatika ja Juhtimise Ülikool), Vladimir Sazonov (TÜ/Kaitseväe Akadeemia) ja Joanna Töyräänvuori (Helsingi Ülikool) kasutavad Boole'i algebrat vana Mesopotaamia ennete vaatlemisel ning Ain Raal ja tema kaasautorid (TÜ, Harkovi Ülikool, EKM) vaatlevad väidetavat täiskuu mõju tänaste apteegikülastajate käitumisele. Hicran Karataşi (Bartıni Ülikool, Türgi) artikkel „Rituaalid, riskid ja oht“ vaatleb Musta mere äärsete antiigiküttide tabusid ja kaitserituaale.
Ergysa Ikonomi arutleb folkloori üle autoriõiguse ja intellektuaalse omandi raamistikus ning analüüsib Albaania näitel, kuidas teatud avalikuks omandiks olevatele domeenidele on siiski tasuline juurdepääs.
Teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996, veebis saab artikleid lugeda aadressil.
Teate edastas Tiina Mällo Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest
Ilmus ajakiri Mäetagused nr 89
Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus.
Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut.
Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“.
Reet Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“.
Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele.
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni sotsiaal-kultuurilisi tegureid.
Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit on Ranus Sadikovilt „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“) ja Natalia Ermakovilt („Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“).
Lugeja leiab ülevaateid toimunud konverentsidest ja raamatututvustusi, samuti artiklitel ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Kõnealune number on juba veebis.
CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris
Kirjandusmuuseumi huumoriuurijad Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava ja Guillem Castañar kutsuvad kõiki CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõtvale konverentsile Kirjandusmuuseumis, 4.-6.septembril 2024. Avamine on 4.IX kell 9.
Tänapäeva meediaühiskonnas on huumor sageli sotsiaalsetes konfliktides kesksel kohal.
Miks on huumori ja sotsiaalse konflikti seose uurimine oluline? Millist huumorit luuakse konfliktiga silmitsi seistes ja kuidas sellisesse huumorisse suhtutakse?
4.-6. septembril toimuv konverents on CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” finaaliks. Jagame oma tulemusi ning ootame tagasisidet sarnastest teemadest huvitatud huumoriteadlastelt ja praktikutelt.
Konverents on tasuta, osaleda võib registreerumata.
Tulge lihtsalt kaasa mõtlema ja arutlema!
Konverentsi programmiga saab tutvuda siin.
Katre Kikas kaitseb 26. augustil kell 12 doktoriväitekirja
26. augustil 2024 kell 12.00 kaitseb Katre Kikas TÜ senati saalis doktoritöö "Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal".
Juhendaja on Risto Järv, oponentideks Marju Kõivupuu ja Kaisa Langer.
TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas valminud väitekiri hõlmab ka Katre tööd uurimisprojektide EKM 8-2/20/3 Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid ning EKKD-III2 Eesti kultuuri arengumustrid raames.
Doktoritöö lähteks on 19. sajandi viimasel kümnendil toimunud suured rahvaluulekogumise aktsioonid. Kaheksat aastatel 2013–2023 ilmunud artiklit ühendab veendumus, et samavõrra kui need kirjapanekud kajastavad kogujate poolt otsitud hääbumas olevat suulist kultuuri, on nad ka osa
kogujaid endid ümbritsevast olevikust.
Olgugi nende keskmes miski, mida kirjeldatakse kui vana, suulist ja kirjakultuurieelset, peegeldavad need seda nähtust just nii, nagu tolleaegne kirjalik(ustuv) kultuur seda vajas.
Aktsioonide käigus loodud kirjalikud dokumendid võimaldavad näha tolleaegsete inimeste suhet kirjutamisse kogu spektri ulatuses – ühes käsikirjaköites on kõrvuti nii päriskirjanike, üliõpilaste, kooliõpetajate kui ka talumeeste, möldrite ja koolilaste kirjutised.
Variatiivsusele lisaks on oluline rahvaluulekogumise aktsioonide tihe side kaasaegse kirjaliku ruumi eri tahkudega: info kogumise kohta leiti ajalehtedest, eeskujusid saadi rahvajuttude väljaannetest, osaleda soovija pidi oskama kirjutada kirju, kasutada postisüsteemi jne. Just viimane asjaolu võimaldab käsitleda rahvaluulekogumise aktsioone kui omamoodi juhtumianalüüsi, mõistmaks tolleaegsete inimeste suhet kirjakultuuriga.
Väitekirja lugema.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid 2024 on Mare Kõiva ja Merike Tigas
Jakobipäeval 25. juulil 2024 kuulutati Põlva Rahvahariduse Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Igal aastal antakse välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval. Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte. Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.
Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.
2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.
2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.
Palju õnne tunnustuse puhul ja jätkuvalt teravat sulge ja meelt teaduse radadel toimetamiseks!
Uus ajakirjanumber: The Yearbook of Balkan and Baltic Studies 7 ootab lugejaid
Ilmunud on Balkani ja Balti-uuringute aastaraamat nr 7 2024.
Ühendavaks teemaks on looduse ja kultuuri seoste mitmesugused aspektid ning väljendusviisid. Aastaraamatu sisuks on:
Toimetajate Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva ja Sergey Troitskiy avaartikkel
Can Nature and Business Exist in Harmony? Local Entrepreneurs’ Perceptions of Protected Areas and Economic Development - Atanaska Stancheva
Old Shrines, New Worshipers: Cultural Practices for Connection with Nature - Evgenia Troeva
The Self-representation of Secular Spirituality Movements in Virtual Space: The Case of Lithuania - Dalia Senvaitytė, Gintarė Vaitonytė, Eugenija Valienė
Constructing Sacred Sites as a Form of Collective Memory: The Sacrificial Stone on Toomemägi Hill in Tartu - Ott Heinapuu
Plants and migration - Mariyanka Borisova Zhekova
Cattle colours with a dendrological component as an ethnolinguistic phenomenon - Tsimur Buiko
Alien Trees and Shrubs with the Complements Saksamaa (Germany) and Saksa (German) in Early Written Language and Folklore - Jüri Viikberg, Heldur Sander, Raivo Kalle
Sacred Footwear: Latvian Perceptions in the 19th Century and Today - Ieva Pīgozne
Patron Saints of Cities and Their Relics: From Medieval Times to Modernity - Victoria Legkikh
Evading Military Service and Tales of Hidden Artillery: Military Legends in Estonian Folklore - Eda Kalmre
The Moscow–Tartu Semiotic School and Soviet Art History - Nataliya Zlydneva
The Relationship between Faith and Knowledge in the Works of Mykhailo Maksymovych - Pavlo Yeremieiev
The Nature of Culture: Rites of Interaction Between Ukrainian Refugees and Latvian Society (2022) - Māra Kiope
Epidemics in the Vilayet Of Kosovo (1877–1912) - Marigonë Rizani, Zekirja Shabani
COVID-19 in Saaremaa. Limited Resources and the Mechanisms for Healing and Prevention - Mare Kõiva
The Estonian and Ukrainian Conference on the Nature of Laughter - Viktor Levchenko, Kostiantyn Raikhert
Caricatures as a Sphere of Communication in the Late- and Post-Ottoman Context (workshop in Istanbul, 25-26 March 2024) - Sergey Troitskiy
Magic and witchcraft, Living Socio-cultural Phenomena - Ciprian Voicilă
Young Russia: Non-System Forms of Culture. The Other View of Russia - Wiktoria Jarska
New books on semiotics - Artem Indychenko
Humans and Bears - Petar Petrov
Folklore.ee soovitab väga tutvuda, artiklid on leitavad siit.
JEF 2024 1. number pakub sisukaid artikleid soome-ugri rahvaste usundeist
Ilmus ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics 2024. aasta esimene number.
Seekordse numbri mahukas teemaplokk „Living Animisms and Monotheisms in the Finno-Ugric World“ (külalistoimetajateks Eva Toulouze ja Laur Vallikivi) tegeleb soome-ugri rahvaste usundiga, eritähelepanuga animismil. Vaadeldakse ka kultuurikontakte, analüüsitakse kristlusest mõjutatud kogukondade omakeelseid religioone.
Avaartiklis The (Mal)functionality of vernacular jätkab Simon Bronner JEFi 2023. aasta 2. numbris alanud diskussiooni vernakulaarsuse mõiste otstarbekuse üle.
Lisaks Simon Bronnerile on folkloristidest autorite hulgas Nikolai Anisimov, Madis Arukask, Pertti Anttonen, Alina Oprelianska ja Guillem Castañar.
Ajakirja lugema!
28. juunil kell 17 avatakse näitus Metsavaimud masinas
Tehnoloogilise kunsti näituse korraldajad kutusvad näituse „Metsavaimud masinas“ avamisele 28. juunil 2024 kell 17.00.
2019. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatatud projekt „Metsavaimud masinas“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, on jõudmas oma teise suursuguse peatükini.
Näitus toetub uuele veebiantoloogiale „Eesti looduspärimus“, millega toome esile meie rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist.
Rahvusvahelisel näitusel „Metsavaimud masinas“ osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, kes oma loominguga avavad looduspärimust salapärase kohalolu tunnetamise ning väärtustamisega.
Näitusele on loodud 14 uut teost, mis on mitmel puhul saanud inspiratsiooni looduspärimuse veebiantoloogia sisust.
Avamine toimub ilusa ilma korral kirjandusmuuseumi sisehoovis – sissepääs Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi majade vahelt. Vihmase ilma korral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoone suures auditooriumis.
AJAKAVA:
17.00–21.00 näitus on avatud
17.30 avakõned ning laulud, tantsud ja lood loodusest
19.00 LIVE: Emer Värk (video) ja Gatesleeper (audio), Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoone suures auditooriumis
20.00 John Grzinichi metsavaime äratav helimuusika etteaste
Näituse avamise järelpidu algab kell 21.00 baaris Kivi, kus öös astuvad üles näitusel osalevad kunstnikud ning oma muusikas loodust ja pärimust käsitlenud külalisartistid.
Looduse ja pärimusega parema kontakti suunas
Eesti Kirjandusmuuseum, Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič.
Lisainfo: Evelyn Raudsepp,evelynraudsepp@gmail.com, telefon: 58042154
Näituse koduleht
Veebiantoloogia avaleht
Metsavaimud masinas Tartu 2024 kontekstis avaneb siit
Vt ka sotsiaalmeedia sündmusena.
Soome-ugri kirjanduskohvikus 17. juunil neenetsi keel ja luule
17. juunil kl 17 soome-ugri kirjanduskohvikus Eesti Kirjandusmuuseumis tutvume lähemalt neenetsi keelega, loeme Juri Vella luulet.
Külla on tulemas eksperdina neenetsi luulet kommenteerima etnoloog, fennougrist ning tõlkija Eva Toulouze.
Kirjanduskohvikus avastatakse keeli erinevate meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, sest iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust modereerivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
