Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Olete palutud registreeruma 6. oktoobril veebikeskkonnas Teams toimuvale lasteaia- ja põhikooli esimese astme õpetajate eesti keele seminarile „Hariv aed: Õuesõppest keele- ja kõneõppeni”

Olete palutud registreeruma neljapäeval, 6. oktoobril 2022. aastal veebikeskkonnas Teams toimuvale lasteaia- ja põhikooli esimese astme õpetajate eesti keele seminarile „Hariv aed: Õuesõppest keele- ja kõneõppeni”.
Veebiseminari eesmärk on tutvustada õpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seminari keskmes on eesti keel ja selle õpetamine ja omandamine lasteaias, sealhulgas kõnelemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine erinevate õppetehnikate abil.
Veebiseminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud. Ettekannetes on tähelepanu all ideed ja mõtted, kuidas laste igakülgset arengut, keeleoskust ja loovust harivalt toetada. Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge eesmärgiga rikastada lapse sõnavara ja mõttemaailma, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist ja lugemisoskust, laste suhtlemisoskuse ja eneseväljendamise arengut. Põhjalikumalt käsitletakse keele- ja kõneõppe ning õuesõppe seoseid.
Koolitusseminari kava leiate kodulehelt veebiaadressil https://www.folklore.ee/kp/lp/2022
Iseseisev ülesanne. Seminaril osalejal palume kirjalikult ette valmistada leheküljepikkune lugu oma õuesõppe kogemustest, kuidas olete õuesõpet sidunud kõne- ja keeleõppega. Võite meile saata mõne asjakohase mängukirjelduse. Kirjeldage palun, kui palju antakse lapsele loovalt aega mängimiseks, ka ise uusi mänge välja mõelda. Kuidas õuekeskkond inspireerib ja toetab õpet? Millised meelelisi lähenemisviise võimaldab? Võimalusel palun lisage nt õuesõppe pilte või videosalvestusi.
Palume vormistage iseseisev töö arvutifailina, lisage juurde nimi ja lasteaed ning saatke märksõnaga "Kolleegilt kolleegile" 5. oktoobriks meiliaadressile maris@folklore.ee. Lood koondame anonüümselt ühte faili ja jagame pärast seminari kõigile osalejatele. Teie lahkel loal säilitame kirjapandud lood ja lisamaterjali pärast seminari Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivikogus.
Seminaril osalemine on tasuta. Palume soovijatel registreeruda veebivormi kaudu.
Registreerimisvorm on avatud kuni kohtade täitumiseni.
Kohtade piiratud arvu tõttu on igast lasteaiast oodatud ainult üks õpetaja, soovitavalt praktik. Õppepäeva täisprogrammi (seminaril osalemine ja iseseisva töö esitamine 10 tundi) läbinud saavad tõendi.
Varasemate õppepäevade kohta vt Toimunud seminarid
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Toila Lasteaed Naerumeri.
Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Info: Leena Tukkia, naerumeri@lasteaed.eu; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

22. septembril kl 16.15 peab Tartu Ülikoolis Andersoni loengu professor Lotte Tarkka (Helsinki Ülikool)

Professor Lotte Tarkka (Helsingi Ülikool) peab eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutajale professor Walter Andersonile pühendatud loengu "If the One I know Came – The Poem, Laws of Folklore and Imagination".
Loeng toimub 22. septembril kell 16.15 (Ülikooli 16-212, Tartu). vt kodulehelt lisa: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/sisu/andersoni-loengud
Loe loengu lühitutvustust inglise keeles kultuuriteaduste instituudi kodulehelt.
Lisainfo: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman-Nekoliak, liilia.laaneman@ut.ee , + 372 737 5304

Konverents „Rahvusvaheline folkloristika: International Folkloristics" 23. septembril Tartu Ülikoolis

Olete oodatud konverentsile „Rahvusvaheline folkloristika“, mis on pühendatud professor Ülo Valgule tema 60. sünnipäeva puhul. Konverentsi töökeel on inglise keel.
Konverents toimub 23. septembril 2022, kell 14.00-17.00 Tartus, Ülikooli 16–212.
Konverents on jälgitav ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/99420072180?pwd=RWlWVjRrT3dYejdBQlFoQXJ3VG9kdz09
Meeting ID: 994 2007 2180; Passcode: 521832
Programm kodulehel: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/sisu/ulo-valgule-puhendatud-rahvusvaheline-konverents
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Akadeemiline Usundiloo Selts

Konverents "Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes" 19.-22. septembril 2022

19.-22. septembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents "Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes". Tegemist on Eesti-uuringute Tippkeskuse 14. aastakonverentsiga, millega on liitunud 5. Balkani ja Baltikumi kultuuriuurijate seltsi liikmed.
Eesti-uuringute Tippkeskuse konverentsid algasid 2015. aastal distsipliinide üleste rahvusvaheliste foorumitena. Balkani ja Balti-uuringute projektid algasid osalejariikide Teaduste Akadeemiate toel 14 aastat tagasi. Selle aja jooksul on võrgustikuga vabatahtlikult ühinenud looduse, religiooni, kultuurimustrite poolest erinevate kultuuride eksperdid. "Ühisuuringute perioodi vältel on kogu piirkonnas toimunud tähendusrikkad muutused. Mõned on liitunud Euroopa Liiduga, teised ootavad seda, kolmandad on muutnud riigi nime, muutunud on tehnoloogilised lahendused, rahvakultuuri tähendus ja rõhuasetused identiteedis, kui nimetada mõnda muutust. Kindlasti on see ainukene omataoline foorum, kus kohtuvad nende piirkondade uurijad", sõnas konverentsi korraldaja Mare Kõiva.
Loodus ja kultuur on olnud Eesti ja Bulgaaria uurimisprojektide keskmes, sest vaatluse all on pühapaigad, religioossed liikumised, kloostrid kultuurikeskmena, riigi- ja isiklike pühade struktuur, erinevad rahvuslikult olulised kultuurivormid jm. Balti riikide fookused ja uurimismetodoloogia erinevad üksteisest. Konverentsil osalevad ka keskkonna-uuringute teoreetikud Fletcher ja Toncheva, kes arutlevad uute lähenemisviiside üle looduskaitsele ja otsivad vastuseid, kuidas muuta inimeste ja metsloomade suhted konfliktist kooseksisteerimiseks, seekord Bulgaaria pruunkaru näitel. Jutuks tulevad tolstoilaste kogukonnad Euroopas, erilised loodusega seotud pühad, kuid vaadeldakse ka, missuguse kultuurilised muutused toob kaasa nt külade ja pühamute üleujutamine tammide rajamise käigus.
Neid teadmisi ja Eestile iseloomulikku ning ühiskonnas aktuaalset lahkavad erinevad ümarlauad (looduslikud pühapaigad, Eestile emblemaatiline laulukultuur, soomeugri kultuurid). Kunsti ja COVID-19 suhteid vaatlev eripaneel toob rahvusteülese vaate pandeemiaperioodi visuaalsele küljele. Kutsume konverentsiga ühinema kas isiklikult või veebi vahendusel.
Täpsem info ja ajakava on leitav kodulehel https://www.folklore.ee/rl/fo/bbs/2022/

Ilmunud on teadusajakirja Folklore: EJF 86. number Eesti ja Sloveenia koolipärimusest

Ilmunud on teadusajakirja Folklore: EJF 86. number, mis on ühtlasi Sloveenia ja Eesti koostööprojekti “Slovenian and Estonian Contemporary School Lore” väljund. Laste- ja noortekultuuri erinumbri külalistoimetajad on Piret Voolaid ja Saša Babič.
Artiklites analüüsitakse erinevate folkloorinähtuste kaudu laste ja noorte maailma, pika perioodi vältel kogutud materjali abil jälgitakse ja tuvastatakse laste- ja noortekultuuri, sealhulgas kooliõpilaste ja kooliga seotud pärimuse arenguid. Uurimustes on vaatluse all erinevad pärimuse kogumise ja uurimise meetodid, mille kaudu avanevad mitmed laste ja noortega seotud laialdased teemad, alates hällilauludest lastega seotud naljadeni perehuumoris, mõistagi ei saa tänapäeva ainest uurides mööda meedia mõjudest pärimusele, olgu analüüsi all filmimaailma kajastused laste ja noorte mängudes, koroonapandeemiaaegsed distantsõppemeemid või noorte hirmud ja enesetapumängud.
Saša Babiči ja Piret Voolaiu sissejuhatavad artiklid heidavad valgust koolipärimuse kogumise ja uurimise loole ning eripäradele Eestis ja Sloveenias.
Kolm järgmist artiklit keskenduvad laste ja noortega seotud huumorile ja mängulisusele. Barbara Turk Niskači ja Katarina Šrimpf Vendramini artikkel „Mäng ja folkloor laste sõpruskondades” keskendub kahes Sloveenia lasteaias osalejavaatluse ja videoetnograafia abil kogutud materjalidele mängualustussalmide, fekaalhuumori ja sõnamängu näitel ning demonstreerib sotsiaalse osalemise tähtsust eakaaslaste seltsis juba varases eas. Anastasiya Fiadotava artikkel “Lapsed kui perehuumori tegelased, sihtmärgid ja vahendajad” keskendub huumorile, mille loovad ja mis suunatud peresuhtluses lastele. Selle eesmärk on välja selgitada, milliseid rolle lapsed pere humoorikas suhtluses mängivad ja kuidas need rollid peegeldavad laste tegutsemisvõimet vanematega suhtlemisel. Uuringutulemused näitavad, et suure osa pere huumorist tekitavad lapsed kas teadlikult või alateadlikult. Piret Voolaid analüüsib distantsõppe kujutamist COVID19-pandeemia esimese laine ajal levinud humoorikates meemides, tuues esile nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanema vaatepunkte.
Astrid Tuisk vaatleb II maailmasõja järgsete laste mälestuste põhjal kino mõjutusi lastekultuurile, keskendudes Eesti laste mängudele, mis said inspiratsiooni 1950. aastate trofeefilmidest. Reet Hiiemäe ja Andrus Tins tutvustavad kaasaegset koolipärimuse materjali artiklis “Suitsiidimängud, mahajäetud majad ja janu ohu järele: noorte isiklikud kogemusjutud ja meedia moraalipaanikad poolüleloomulikest väljakutsetest Eestis”. Artiklis käsitletakse laiemas avalikkuses vähetuntud ja raskesti kättesaadavat materjali: meedia ja tegeliku elu dünaamikat seoses nn ohtliku teismeliste folklooriga, mis hõlmab näiteks kokkupuuteid agressiivsete inimestega, (pool)üleloomulikud hirmuolenditega, aga ka hirmutavaid kogemusi mahajäetud majades ja arusaamu nn enesetapumängudest.
Ülevaaterubriigist leiate lühemaid kirjutisi mitmesugustel teemadel, nt kogenud etnoloogi Anders Gustavssoni mõtted digiteerimisest, avatud juurdepääsust ja avaandmetest kui uutest väärtuslikest uurimisallikatest, samuti Giulia Gollo sissejuhatavad märkused folkloori ja kreeka hagiograafia puutepunktidesse. Aleksandr Rusakovi, Anastasia Kharlamova ja Aleksandr Noviku ülevaateessee tutvustab raamatut romade elust Venemaa Keisririigis, Nõukogude Liidus ja Vene Föderatsioonis. Erinumbri lõpetavad konverentsi- ja doktoritööde ülevaated.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol86

2. septembril kaitseb Christiana Holsapple Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritööd

2. septembril kell 18.30 kaitseb Christiana Holsapple Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-212) folkloristika erialal doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“ („Positsionaalsuse narratiivid tänapäeva Gagauusias: komplekssus ja rahvuslik normatiivsus“).
Juhendaja: kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa, Tartu Ülikool
Oponendid: professor Alexia Bloch, Briti Columbia Ülikool (Kanada), teadur Eva Toulouze, Tartu Ülikool
Doktoritöö käsitleb Moldovas Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses loodud etnograafilise ainese põhjal üksikisikute ja riikide positsionaalsuse narratiivide lõikepunkte globaalse ebavõrdsuse taustal. Kui traditsioonilist ’identiteedi’ mõistet saadab essentsialismi taak, siis ’positsionaalsuse narratiividele’ keskendumine pakub alternatiivi, nihutades esiplaanile konteksti ja praktikad. Uurimus käsitleb kriitiliselt rahvuslikku normatiivsust kui sundust kuulutada end teatud rahvusesse kuuluvaks. Väitekiri analüüsib ajalooliselt, keeleliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt Bulgaaria, Moldova, Türgi, Rumeenia ja Venemaaga seotud Gagauusiat ümbritsevate rahvusriikide osalt kattuvate identiteedipoliitikate ja -diskursuste sihtmärgina, näidates, kuidas Gagauusia ja selle elanikud navigeerivad nende vahel strateegiliselt, et kasutada neile pakutud võimalusi ja materiaalset tuge. Lähemalt vaadeldakse keelepraktikaid ja -ideoloogiad ning nende osalust rahvusliku normatiivsuse ja sellega paratamatult seotud väljaarvamiste alalhoidmisel. Samuti pälvivad tähelepanu Gagauusia „etnopoliitilised ettevõtjad“, kelle äriideed ja -tegevus rajanevad nende endi loodud kujutlustel eelmodernsest homogeensest talupojakultuurist ja sellest lähtuval autentse gagauusialikkuse retoorikal. Väitekiri rõhutab kohapealsete individuaalsete ja kollektiivsete positsionaalsuse narratiivide mitmekesisust ja dünaamikat. Tegemist on uudse lähenemisega, sest kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uurimusi Gagauusiast, napib etnograafilistel välitöödel põhinevaid ja eemilist vaatepunkti väärtustavaid käsitlusi. Väitekirjas analüüsitakse ka autoetnograafiliselt rahvusliku normatiivsuse painet autori enda elus ja teadustöös, kõigutades nii vaatleja ja vaadeldava konventsionaalset dihhotoomiat. Argumenteerides komplekssuse teadvustamise ja välja toomise poolt, püüab doktoritöö mõtestada ümber kategooriaid, mille läbi me maailma ja kaasinimesi vaatleme ning ennastki esitleme ja väljendame.

30. augustil kaitseb Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktoritööd

On heameel teatada järjekordsest etnoloogia-alase doktoritöö kaitsmiseletulekust, mis toimub paraku küll ainult veebisündmusena (force majeure põhjustel).
Olete väga oodatud virtuaalselt osalema.
Teisipäeval, 30. augustil, kell 14.00 kaitseb Alena Shisheliakina etnoloogia erialal doktoritööd „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context“ („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis“).
Juhendaja: professor Kristin Kuutma, Tartu Ülikool
Oponent: dotsent Yulia Gradskova, Södertörni Ülikool (Rootsi)
Kokkuvõte
Selles Siberi ja Eesti tatarlaste kogukonnas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti lokaalsest, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste subjektiivne kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal kehaline kogemus. Näiteks tagasihoidlikkusega seostub ka enese katmine, neitsilikkus, inimrööv ja islami abielu (nikah). Seksuaalsuse kõrval on peateemad seotud peresuhetega, näiteks majapidamistööde jaotus, hierarhiad, suhted ämmaga ja mälestused vanaemast. Naiste hääled seovad traditsiooni keele ning etniliste ja religioossete tavadega, moodustades erisuguseid mustreid muutlikest ja mitmenäolistest naisidentiteetidest. „Puhta“ traditsiooni mõistet seostavad naised nõukogude-eelse ajaga. Oma vaadete õigustamiseks viitavad nad paljudele eri ajaperioodidest pärinevatele allikatele nagu perepildid, perede jutustused, mälestused ja teaduslikud uurimused. Sellega seatakse küsimuse alla erinevad arusaamad tatari kogukonna traditsioonide olemusest.
Kaitsmine tomub Zoomi veebikeskkonnas: https://ut-ee.zoom.us/j/99079981628?pwd=MzhoTXNLOSt3cHltS01sMGs0clhPZz09
Meeting ID: 990 7998 1628
Passcode: 938161

Mäetagused 83: loodusest, pühadusest ja pärandist

Mäetaguste seekordne erinumber käsitleb looduslikke pühapaiku nii Eesti kui ka Leedu näidetel. Looduslikkuse problemaatikat pühapaikade puhul käsitlevad Laura Mäemets, kes kirjeldab oma ülevaates Karksi kihelkonna pühapaikade kaardistaja muljeid muutuvast pärandmaastikust, kus pühapaigad on sageli raskesti leitavad looduse ja tähenduste muutumise tõttu; ja Mari-Ann Remmel, kes analüüsib hiite ja veekogude kokkukuulumist, tuues ökosemiootilise lähenemise abil välja looduse enda loogika ja võime moodustada ühes vetevõrgustikega ka pühakohtade võrgustikke.
Teiseks keskseks probleemiks pühapaikade määratluses on pühadus. Heiki Valk näitab artiklis „Kesksed looduslikud pühapaigad Eesti kagunurgas“, kuidas kabelites ja kirikute lähistel läbi viidud kalendrikombed laenasid varem looduslikes paikades läbi viidud praktikate elemente. Pühadusega seotud probleemistikku käsitleb ka Lona Pälli artikkel pärimuse rollist Paluküla hiiemäe tuleviku üle peetavas konfliktis.
Veidi teises ajas ja teises kontekstis, ent sarnasest teemast räägib Leedu uurija Andrius Kaniava, kes analüüsib endise Väike-Leedu alal paikneva Rambynase mäe kujunemist oluliseks keskuseks rahvuslik-poliitilistes suundumustes piirkonna leedu kultuuriga sidumisel. Lina Leparskienė käsitleb pühaduse mitmekesiseid funktsioone Leedu Trakai linnas. Uurija vaatluskeskmes on valitsuse ja kohalike elanike looduse, ajaloo ja rahvusliku ideoloogia üle peetavad arutelud, mida on mõjutanud 20. sajandi poliitilised ja majanduslikud suundumused.
Pikne Kama annab ülevaate Eesti pühapaikade muinsuskaitse eeltööst, milles mitmed kõnealuse numbri autoridki on osalenud.
Pühapaikadest põikub Mare Kõiva käsitlus „Loomade ja inimeste suhteid tähistavad loitsud – adresseerimine, eufemismid, düsfemismid“, samuti Emma Lotta Lõhmuse artikkel „Üksinduse maastikud Milan Kundera, Bohumil Hrabali ja Mati Undi teostes: „Olemise talumatu kergus“, „Liiga vali üksindus“, „Sügisball““ (see artikkel pälvis 2022. aasta õpilaste teadustööde konkursil gümnaasiumiastme õpilaste seas esikoha).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr83.

22. augustil kaitsevad magistritöid õppekava “Folkloristika ja pärandirakendused” tudengid

22. augustil kaitsevad magistritöid ja -projekte rahvusvahelise õppekava “Folkloristika ja pärandirakendused” üliõpilased. Kaitsmine toimub auditooriumis Ülikooli 16-212 ja Zoomis. Olete oodatud kuulama!
11:00 Kashif Farooqi, magistritöö „Matrilineaarne loitsimistraditsioon: sooline ja sotsiokultuuriline analüüs Zulekhavide traditsioonist Multanis“, juhendaja Jonathan Roper, retsensent Alevtina Solovyeva
12:00 Rah-ha Munataqaa, magistritöö „Kummitavad mehed: usundilised jutud ahistamisest ja seksuaalsest vägivallast Bangladeshis Chattogrami mägede etniliste vähemuste seas“, juhendajad Ülo Valk, Margaret Lyngdoh, retsensent Merili Metsvahi
13:15 Sabīne Puste, magistriprojekt „Taskuhääling Korea käsitöö ajaloost“, juhendaja Kristi Jõeste, retsensent Jinseok Seo
14:15 Emily C. Watts, magistriprojekt „Muhu suss kui kultuuriobjekt: koha, ajaloo ja omistamise tähtsuse uurimine“, juhendaja Kristi Jõeste, retsensent Mathilde F. Lind

Andres Herkel kaitseb doktoritööd „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus“

30. augustil kell 10.00 kaitseb Andres Herkel Tartu Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse erialal doktoritööd „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus“.
Juhendajad: teadur Märt Läänemets (Sisekaitseakadeemia), professor Ülo Valk (Tartu Ülikool)
Oponendid: teadur Margus Ott (Tallinna Ülikool), teadur Indrek Peedu (Tartu Ülikool)
Kokkuvõte
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (umbes 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid“ (Mūlamadhyamakakārikā, MMK). Tegemist on šuunjavaada koolkonna nn. nullteefilooofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, aga samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu läänes peegeldab lääne filosoofias valitsevate mõttevoolude vahetumist. See on taganud tõlgenduste pideva uuenemise, mille puhul on nüüdseks kõige tugevamalt pinnale jäänud XX sajandi kandvad voolud nagu dekonstruktsioon, arusaam lõputust semioosist, lingvistiline filosoofia jt. MMK puhul on tegemist tekstiga, mis genereerib teisi tekste. See tähendab, et tõlgenduste ja kommentaaride voog kuulub selle teksti pragmaatikasse, mida kinnitab ka kaasaegse nagardžuniaana ulatuslik väli. Nāgārdžuna oli budistlik õpetaja ja tema õpetus on pigem meetod kui teooria. Sellest johtub ka semiootika kui meetodi olulisus, samuti usundifenomenoloogia lähtekoht vabanemiskogemuse ja teadvuse transformatsiooni vaatlemisel. Nāgārdžuna kasutab Juurvärssides mõistetena ja väidetena esinevaid „kaitsevahendeid“, mis teksti tõlgendamist olulisel määral suunavad. Nende ülesanne on vältida asjade absurdile ja nullteeloogikale taandamise juures negativistlik-nihilistlikku tõlgendust. Need on hoiatus eikuhugi viiva tee eest (anavasthā), tegudega seotud moraalset vastutust edasi kandev vääramatu vägi (avipranāśa), maailma kategoriseerimise puhul eksitav mõistemaru (prapañca), ülima ja tavatõe eristus ning hoidumine moraalirelativismist. Kaitsevahendid pakuvad seni väga rikkalikele Nāgārdžuna-uuringutele suurima lisaväärtuse ja nendele pühendatud ka töö lõppjäreldused.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO