Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Seminar noorte kirjutatud põnevusjuttudest
Head seminarihuvilised!
12. mai seminaril keskendume Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) raames toimuva põnevusjuttude konkursi tööde vaatlusele.
Jutuvõistluse võitjad on välja kuulutatud ning korraldajad andsid meedias teada, et laekus rekordarv töid – tervelt 236 juttu.
Seminaril peab Eda Kalmre ettekande "Trendid ja traditsioon. Jutu-uurija tähelepanekuid HÕFFi õudus- ja fantaasialugude võistlustelt".
Kogenud folkloristi pilguga vaadates torkavad silma tegevuskohad – kummitavad kohad, kuid ka kool, klassiõhtu, kelder, kodu, surnuaed. Rakendatakse õuduslugude klassikast pärit unenäolisust, kurje peegleid ja pilte, kurjaks võivad osutuda inimesed ja esemed, kellest ja millest seda ei ootaks.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 12. mail 2025 kl 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Uus: Folklore. Electronic Journal of Folklore 95
Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 95. number sisaldab põnevaid ja mitmekeseiseid eri piirkondade kultuuride käsitlusi, hõlmates sünni- ja pulmakombeid, traditsioonilise muusika esitamist ja õpetamist, samuti vanasõnu sõnaraamatutes, väljarändajate kevadrituaalide sooritusi ning näkimütoloogiat.
Autoriteks on Louise S. Milne (naissoost veeasukad võrdlevalt keldi ja Põhja-Euroopa folkloorsetes allikates), Laurent Sébastien Fournier ja Lia Giancristofaro (usurituaalide roll ümberasujate kohanemisel), Matej Meterc (vaade fraseologismide selgitustele sloveenia sõnaraamatutes), Inna Lisniak ja Tetiana Cherneta (duumade, varieeruva värsimõõduga stroofiliste ukraina rahvalaulude, esitamise problemaatika), Tattigul Kartaeva ja Saltanat Ashimova (kasahhi pulmakombestik), Aktoty Mukhan koos Kenzhekhan Matyzhanovi, Zhanna Bugybayeva ja Akedil Toishanulyga (samuti kasahhi pulmatraditsioonid), Emine Atmaca koos Reshıde Gözdaşi ja Atila Kartaliga (karai türklaste siirderituaalid), He Cao koos Qian Xu ja Yang Liga (hiina rahvamuusika põimimine kooliõpetusse) ning Pinqi Zhang ja Jin Gao (juhtumiuuring ühe rahvalaulu, „Mo Li Hua” mõjust tänapäevasele hiina muusikale).
Lugeja leiab lisaks ka erialaseid lühiuudiseid ning konverentsiülevaate
Eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996
Ajakiri e-lugemiseks
Head avastamist!
Kirjandusmuuseumi vanemteadur Ave Goršič pälvis Postimehe Fondi raamatugrandi
Ave Goršič (Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur) on saanud Postimehe Fondi grandi raamatu "Arhiivi võim. Eesti Rahvaluule Arhiiv 100" kirjutamiseks.
Ave koostatav monograafia keskendub rahvaluulearhiivi kujunemisele ja kujundamisele erinevates ideoloogia- ja identiteediprotsessides ning rahvusvahelises akadeemilises kontekstis 20. sajandil.
Raamat otsib vastuseid küsimusele, kas ERA väärtus seisneb ainult seal säilitatavate kogude vanuses või ka arhiivi panuses kultuurilisse ja rahvuslikku julgeolekusse, näitlikustades ERA kogumis-, uurimis- ja avaldamistegevuse mõju nii akadeemiale kui ühiskonnale erinevatel ajajärkudel.
Valmiva raamatu eesmärk on luua kaasaegne käsitlus ERA ajaloost Eesti teadusajaloo kontekstis, käsitledes juba olemasolevaid distsipliiniajaloolisi publikatsioone allikakriitiliselt ja refleksiivselt.
Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi teised raamatugrandi saajad 2025 on Andra Siibak ("Lapsed tehisaru(tus) maailmas"), Reili Argus ("Eesti keele omandamine"), Lea Altnurme ("Soome-ugri päritolumüüdi teke ja teisendused") ning Martin Ehala ("Valgustuse valu ja XXI sajandi väärtused").
Postimehe Fondi raamatugrandi eesmärk on toetada autoreid laiale lugejale mõeldud eestikeelse monograafia kirjutamiseks, et aidata mõtestada Eesti ühiskonda 21. sajandi maailmas.
Kolleegid soovivad Avele palju õnne ning rohkelt inspiratsiooni ja kannatlikkust väärika teose koostamisel.
Uus: ajakiri Mäetagused 91
2025. aasta aprillis ilmunud Mäetaguste number on pühendatud Narva linnale ja selle elanikele erinevate sotsiaalpoliitiliste muutuste ajal. Artiklid põhinevad Narvas 19.–21. oktoobrini 2023. aastal korraldatud konverentsi „Koha kultuuriline maine ja mentaalne kaart: Narva“ tulemustel.
Erinumbri avaartikli „Narva noorte väärtused ja identiteet“ on eelnenud ulatusliku uuringu toel kirjutanud sotsioloogide uurimisrühm koosseisus Andu Rämmer, Maria Žuravljova, Anne Kivimäe, Maria Anderson.
Enamik Mäetaguste 91. numbris avaldatud kirjatöid viib ajas tagasi: näiteks vaadeldakse venekeelse ajakirjanduse põhjal 1990. aastate poliitilis-majanduslikke ideid ja nende kajastusi meedias (autor Elena Popova). Vladimir Vaingortilt on kirjutis Balti elektrijaama ehituse aegsest Narva mainest. Jelena Nõmm ja Anna Troitskaya analüüsivad kahes eraldi artiklis Narva linna kuvandiloomet venekeelsetes nõukogude-aegsetes turismibrošüürides.
Olga Burdakova ja Jelena Nõmm on vaadanud läbi 1923–1929 Narvas ilmunud venekeelseid ajalehti ning üritavad rekonstrueerida, kuidas Narva venelased 1920. aastatel piiritlesid kesklinna.
Mare Kõiva intervjuu Alar Madissoniga jätkab Narva ja Virumaa temaatikat, heites pilgu piirkonnale 1990. aastate eesti-saksa fotosessioonide, ühisprojektide ja näituste vahendusel.
Ajakiri annab ülevaate toimunud teadussündmustest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996
Ajakirjanumbriga tutvuma.
Ajakirja sisu vahendas Asta Niinemets EKM Teaduskirjastusest
Noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled“ 2025
Traditsioonilise kevadkonverentsi korraldajad ERMist, kirjandusmuuseumist, rahvaluulearhiivist, TÜst ja Tartu Nefa rühmast kutsuvad osa saama kultuuriuuringute noorteadlaste uurimistööde esitlustest.
Sel aastal toimub konverents „Noorte hääled“ 29. aprillil algusega kell 10.00 Eesti Rahva Muuseumis.
Konverents pakub noortele uurijatele võimaluse mõttevahetuseks antropoloogia, etnoloogia, folkloristika jt lähedastel teemadel. Kavas on nii eesti- kui ingliskeelseid ettekandeid.
Sisukad esitlused on keskendatud maastikumärkide tähendustele, pillimeeste ja regilauluteadjate repertuaarile, suitsusaunale, rahvatantsudele, sotsiaalmeediauuringutele, erinevatele kommetele linnas ja maal ning lähedal ja kaugel.
Sündmusest lähemalt ERMi kodulehel. Programmi leiad SIIT
Lisainfo: Tiina Kull, tiina.kull@erm.ee (ERM)
Vahetud korraldajad: Tiina Kull, Piibe Nõmm, Liisi Jääts, Kristel Kivari, Ester Bardone, Mia Marta Ruus, Mathilda Matjus
Uute kogumike „Mitut usku Eesti“ VI ja VII esitlus 23. aprillil
Humanitaarteaduslike artiklite sarja „Mitut usku Eesti“ kahe uue kogumiku esitlus toimub 23. aprillil 2025 kell 15.45 Tartu Ülikooli kohviku Rõdusaalis.
Lea Altnurme, Reet Hiiemäe ja Marko Uibu tutvustavad kahte värsket väljaannet:
„Mitut usku Eesti VI. Tervis“ käsitleb religiooni, alternatiivmeditsiini ja tavameditsiini põimumist Eesti kontekstis. Artiklites analüüsitakse muu hulgas Luule Viilma ja rahvaravitsejate tegevust, paastumise erinevaid tähendusi eestikeelses õigeusu traditsioonis, terviseteemasid sotsiaalmeedias ning kehakäsitlusi uues vaimsuses.
Vaadeldakse ka hingehoidu kui teenust sekulaarsetes institutsioonides ja religiooni rolli vaimse tervise valdkonnas.
„Mitut usku Eesti VII. Loodus“ vaatleb, kuidas loodusest saab tänapäeva inimese jaoks vaimne ja tähenduslik keskkond.
Artiklid käsitlevad looduslike pühapaikade tüüpe, rituaalmaastikke, maausku ja indiaanilaagreid, Mauri põliskodude küla, samuti hingeloomade temaatikat ja šamaanitrummi kasutust Eestis.
Veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis"
25. aprillil 2025 kell 9.30 kuni 15.00 toimub veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis".
Seminar keskendub modernse folklooriarhiivi tegevustele: pärimuse kogumine, säilitamine, uurimine ja taaskasutamine muutuvas ajaloolises kontekstis.
Arhiiviallikatel on mõõtmatult suur roll kultuurilise identiteedi loomisel, mineviku mõistmisel ja tänapäeva mõtestamisel, sealjuures ka ühise rahvusliku kultuuripärandi kujundamisel ja säilitamisel. Arhiivimaterjalide säilitamise teema on eriti esile kerkinud alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal. Seminari üks keskseid eesmärke on tutvustada Ukraina folkloristide tegevust eriti käimasoleva sõja ajal, kuid samuti vähetuntud materjale nii eesti kui ukraina pärimuskogudest, heita valgust eesti ja ukraina kultuurisidemetele ja luua ka uusi teaduskontakte.
Seminar toimub Ukraina Teaduste Akadeemia M. Rylsky nimelisest Kunstiuuringute, Folkloristika ja Etnoloogia Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi 2024. aastal sõlmitud koostöölepingu raames
Korraldajad: Inna Lisniak, Taive Särg, Mari Väina
Seminari töökeel on inglise keel.
Koosoleku link
Veebikonverents ersa ja mokša keelepäeva tähistamiseks
16. aprillil tähistatakse ülemaailmset ersa ja mokša keelepäeva ning selle auks korraldab Eesti-Mordva Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga rahvusvahelise veebikonverentsi 25 aprillil 2025.
Konverentsi programm sisaldab videotervitusi ersadelt ja mokšadelt ning mordva keeli uurivatelt ning õppivatelt inimestelt maailma eri riikides, muusikavideote vaatamist ning ettekandeid ersa-mokša keelte ja kultuuriuurimisest, säilitamisest ja populariseerimisest Eestis, Soomes ja Ungaris.
Kavaga tutvuma
Kontakt: Natalia Ermakov, natalia.ermakov@folklore.ee
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Mordva Selts
Link sündmusele
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 24. aprillil
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud ARSi koosolekule 24. aprillil 2025 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis
Kavas:
1. Liina Saarlo "Kalevipoeg rahva ja luule vahel"
Meie rahvuseepos Kalevipoeg sisaldavat umbes 12% “rahvaehtsaid” regivärsse. Kalevipoja laulud on jõudnud omakorda mitmel moel rahvaluulekogudesse tagasi – nii pikkade mahakirjutuste kui lühemate motiivide, üksikvärsside, vormelite ning keelenditena.
Runoregi.fi abil on võimalik üksikasjalikumalt vaadelda Kalevipoja värsside seiklusi rahvasuus ja paberile panduna ning mõtiskleda, kes, kuidas ja miks Kalevipoega rahvaluulekogujatele saati. Kas Kalevipoega võidi koguni laulda?
2. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek
Juhatuse aruanded
Revisjoni komisjoni aruanded
Uue juhatuse ja revisjoni komisjoni valimine
Täpsem info on saadetud liikmetele kirja teel.
Kõik huvilised on oodatud
15. aprillil seminar loomamuinasjuttude uurimisest
Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar on pühendatud muinasjuttude uurimisele.
Teisipäeval, 15.aprillil 2025 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas algaval seminaril koha peal esineb Pille Kippar. Teema on: "Eesti loomamuinasjuttude rahvusvahelisest taustast".
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
