Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Muinasjutuseminar 9. detsembril kell Kodavere Pärimuskeskuses

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm koostöös Kodavere Pärimuskeskusega korraldavad reedel, 9. detsembril kell 12 Kodavere Pärimuskeskuses Palal seminari „Moenasjutuss pajatusseni Kodavere nukan ja mõjal“ (Muinasjutust pajatuseni Kodavere kandis ja mujal).
Ettekannetes vaadeldakse erinevaid rahvajutte muinasjuttudest pajatusteni, käsitledes muuhulgas lühivorme ning sõjateema kajastumist meie muinasjuttudes.
Muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt. Kodaverest talletatud rahvaluulest on esinduslik ja mitmekülgne valik leitav Kirjandusmuuseumi infosüsteemi (https://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali Kodavere veebiväravas. 2021. aastal tegi muinasjuttude töörühm veebiväravas kättesaadavaks Kaarel Jürjensoni juttude valiku. Suurjutustajalt Kaarel Jürjensonilt on folklorist Richard Viidalepp kogunud üle 540 lehekülje pärimust, sellest on enamik nüüd veebis kättesaadav nii pildina originaalkirjapanekus kui teksti kujul.

Seminari esimese poole lõpetab folkloristide Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloengu „Laiuse lugusid“ esitlus. Videoloengus räägitakse Laiuse kihelkonna paikade ning inimestega seotud lugusid ning see on vaadatav Eesti Rahvaluule Arhiivi veebikanalilt. Päeva teises osa lõpus esitletakse näituse „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel aastatest 1925–1941“ teist osa.
Teatele on lisatud seminari kava, vaata varasematest muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ning Kodavere Pärimuskeskus, toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.
Rohkem infot: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee), Ergo-Hart Västrik 5553 8703 (ergohart@gmail.com).

Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva raamatu "Maarjahein ja imevesi" esitlus 14. detsembril Tallinnas

Olete oodatud Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva raamatu "Maarjahein ja imevesi" esitlusele.
Üritus toimub 14. detsembril kell 17.30 Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatus.
Meie esiemade elu oli tulvil rituaale. Need olid kombed, mida pärandati põlvest põlve ja mida leidus pea igas eluvaldkonnas, ning need olid tihedalt seotud naise rolliga peres ja ühiskonnas. Folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva tutvustavad erinevaid naise eluga seotud rituaale: olulisemate eluetappide juurde kuuluvad kombed, aastaringiga seotud tavad, tervise-, kaitse- ja ilurituaalid.
Eraldi peatükid räägivad ravitsejatest ja nõiaprotsessidest. Eelkõige tulevad raamatus jutuks siinmail naiste elu saatnud pärimuslikud kombed, kuid autorid heidavad pilgu ka nüüdisaja naiste rituaalimaailma. Naiste kogemusi aitab raamatus nähtavaks muuta rikkalik valik allikaid alates vanimatest kättesaadavatest dokumentidest, 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole käsikirjadest kuni lähiminevikus talletatud kogemuslugudeni.
Mõlemad autorid on viljakad teadlased. Reet Hiiemäe lemmikvaldkonnaks on pärimuslikud kaitseviisid ja vastavad kogemuslood, ta on avaldanud neil teemadel mitmeid raamatuid. Mare Kõiva on enam keskendunud loitsude ja rahvaarstide uurimisele.

6.-7. detsembril toimub konverents "Üksindus ja selle varjundid: Medica XV"

6.-7. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korruse seminariruumis ja Microsoft Teamsis 15. meditsiiniantropoloogia konverents "Üksindus ja selle varjundid".
Ootamatult teravdatult vaatepiirile tõusnud teema ja selle sagedane ja ärev kajastamine meedias kutsub vaatlema, missugused mõjud on sotsiaalsel, tervislikul, emotsionaalsel ja kultuurilisel üksindusel. Ettekanded juhatab sisse Austria Paracelsuse Meditsiini Instituudi juhataja Piret Paal teemaga "Üksinduse naiselik pale".
Kahe päeva ettekanded tutvustavad erinevaid teoreetilisi ja analüütilisi lähenemisviise. Üksinduse negatiivsete külgede kõrval tuleb juttu üksindusest positiivses võtmes.
Teemade hulka mahuvad hiliskriiside juhtumi uuringud, probleemid dementsuse (Irina Sedakova) ja teiste keerukate terviseprobleemidega, vanadusega seotud hoiakud, uskumused ja abistamismõtte areng lähemate ja kaugemate kultuuride juures, üksinduse väljendamine rahvapärases omaeluloos, ilukirjanduses, teatris. Esinevad tuntud kultuuri-uurijad nagu Marju Kõivupuu, Irina Sedakova, Mare Kõiva, Katre Kikas, Piret Voolaid, Eve Annuk, Ina Shved ja paljud teised. Meil on hea meel tervitada enda hulgas Mall Hiiemäed väga väljakutsuva üksinduse kogemuse tutvustusega. Ootame elavat arutelu ettekannetes tõstatatud probleemide üle.
Täpsem info ja kava ürituse kodulehel https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaXV/.
Microsoft Teamsi link. Meeting ID: 346 688 870 736 Passcode: sQJSo5
Kontakt: Mare Kõiva, mare.koiva@folklore.ee

29. novembril toimub Budapestis Eesti ja Ungari folkloristide ühisseminar tänapäeva folkloorist

Teisipäeval, 29. novembril kl 12 toimub Budapestis Ungari Humanitaaruuringute Keskuse Etnoloogia Instituudis Eesti ja Ungari folkloristide ühisseminar „Global and local elements in contemporary folklore in Hungary and Estonia” (Globaalsus ja lokaalsus Eesti ja Ungari tänapäeva folklooris).
Seminaril analüüsitakse nalju, meeme, linnalegende ja muid tänapäeva folkloori vorme (nt koolipärimust), nende kasutust ja dünaamikat mängulisuse ja loovuse mõjuväljas. Võrdleva lähenemisviisi teel uuritakse kultuuridevahelisi dialooge, mis pakuvad ainulaadset ja uuenduslikku perspektiivi Eesti, Ungari ja Valgevene folkloristikas.
Kava
11.00 – 13.00
Mare Kõiva: Waterhorse Taxonomy
Piret Voolaid: Collecting and researching school lore in Estonia: From past to present
Reet Hiiemäe: Reflections of environmental fears and crises in Estonian contemporary narrative folklore
Éva Mikos: Snakes, spiders and alligators: How to fill the gap of contemporary legend research in Hungary
13.00 – 14.00 Lõunapaus
14.00 – 15.00
Liisi Laineste: Collaborative DH tools for folklore studies
15.00 – 17.00
Katalin Vargha: “Pappjancsi”: The evolution of a humorous character from anecdote to colloquial expression
Anastasiya Fiadotava: Using humour to protest: a Belarusian case study
Mariann Domokos: The impact of television on Hungarian popular culture
Mare Kalda: The creative adaptation of the movie “Spring” by the Estonian social media audiences: memetic videos, phrases and images
Seminar saab teoks Eesti Teaduste Akadeemia ja Ungari Teaduste Akadeemia koostööprojekti ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Traditsioonilise laulu konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused" 29.–30. novembril

29.–30. novembril 2022 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) 12. traditsioonilise laulu konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused" (From Desperation to Hope: The Meanings and Effect of Group Singing), mida kantakse üle Microsoft Teamsis.

Konverents jätkub 1. detsembril UNESCO vaimse kultuuri pärandisse kuuluva seto leelo teemalise väljasõiduseminariga. Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
2000. aastal alanud läänemeresoome regilaulu-uurijate teaduslikud kogunemised laienesid 2018. aastal traditsioonilise laulu konverentsiks, kaasates uurijaid erinevatest piirkondadest ja avardades fookust arhailiselt laulupärimuselt tänapäevase muusikalise eneseväljenduseni.
Seekordsel konverentsil on osalejaid kokku 11 riigist, kõige rohkem teadlasi on Eestist ja Soomest, esindatud on USA, Rootsi, Läti, Poola, Ukraina, Ungari, Sloveenia ja Iisrael. Mitmed institutsionaalselt suurte riikidega seotud teadlased räägivad aga väikerahvaste ja diasporaa laulutraditsioonidest, mistõttu on esindatud tunduvalt rohkem muusikakultuure. Osalejate seas on erineva taustaga teadlasi – folkloriste, etnomusikolooge ja antropolooge –, samuti traditsioonilise laulu praktikuid.
2022. aasta konverentsi teemaks on kooslaulmine ning selle mõjud. Viimaste aegade sündmused on esile tõstnud koos loomise ja laulmise tähtsuse. Korraldajad meenutavad, kuidas me paarkümmend aastat tagasi laulsime end vabaks, koroonakriisi ajal laulsime koos rõdudel ja veebikeskkonnas, ning Ukraina sõja puhkedes laulsime taas, lootes leida uut jõudu ning oma laulu abil maailma muuta. Laulmisel on eriline jõud kogukondi luua ja koos hoida, lisaks toetavad vanemad kohalikud laulutraditsioonid identiteedi, juurte ja järjepidevuse tunnet.
Konverentsi 31 ettekandes arutatakse kooslaulmise ajendite ja praktikate, psüühilise, kehalise ja sotsiaalse mõju üle. Uuritakse, kuidas seostub laulmine – nii selle sõnaline, muusikaline kui esituslik külg – kriiside, tugevate emotsioonide ja afektiivsusega. Tähelepanu all on suuremad või väiksemad koos laulvad või ka ühe laulja ümber koondunud rühmad.
Konverents on avatud ja kättesaadav kõigile huvilistele. See toimub hübriidvormis, enamik esinejaid on kohal, veebi kaudu tehakse 5 ettekannet. Konverentsi saab jälgida ka reaalajas internetis. Ettekanded salvestatakse ja tehakse kättesaadavaks Kirjandusmuuseumi kodulehel.
Konverentsi toetavad Eesti Teadusagentuur (PRG1288), Tartu Ülikool, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Eesti Kultuurkapital
Kontaktisikud: Janika Oras, janika.oras@folklore.ee; Liina Saarlo, liina.saarlo@folklore.ee
Rohkem infot ja kava asub ürituse kodulehel https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2022/.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 17. novembril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

ARSi kõnekoosolek toimub tavapärasega võrreldes nädal varem, 17. novembril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Ettekande peab Danila Rygovskiy teemal „Surmakarikas: suremise kirjeldused Siberi vanausuliste kaasaegses kirjanduses“.
Vene vanausulised on akadeemilises maailmas tuntud oma kirjaliku pärimuse poolest. Nad on suutnud säilitada unikaalseid ja haruldasi vanaaegseid käsikirju ja trükiseid ning lisaks loonud ja arendanud ka oma kirjalikku traditsiooni vene keskaegse kirjanduse olemuslikke omadusi säilitades.
Ettekanne puudutab väikest osa vanausuliste kirjandusest.
Vaatluse all on kaks käsikirja, mis pärinevad Siberi jõe Dubtšesi kallastel asuvatest vanausuliste kloostritest. Käsikirjad on loodud 1930. aastatest kuni 2000. aastateni. Dubtšesi kloostrid asutasid tšasovennõje vanausulised, kes põgenesid repressioonide eest 1930. aastatel Uurali mägedest ja Lääne-Siberist. Kloostrites hakati kirjutama tšasovennõje ajaloolist ja hagiograafilist kogumikku nimega „Võlusündmuste jutt“ („Повесть чудесных событий“). Suurelt osalt koosneb kogumik erinevates tšasovennõje kloostrites elanud munkade ja nunnade elulookirjeldustest. Teine käsikiri, „’Novoselje’ kloostri päritolu“ („Генеалогия обители ‘Новоселье’“), kujutab endast samasugust hagiograafilist kogumikku, mis on pühendatud vaid ühele Dubtšesi nunnakloostrile.
Ettekandes tutvustatakse suremise protsessi kirjeldustes leiduvaid motiive vaatluse all olevates vanausuliste käsikirjades. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas neis tekstides peegeldatakse religioosseid praktikaid.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema!
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee)

Seminar folklooriprotsessist ja transmeediamaailmadest

Esmaspäeval, 14. novembril algusega kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis folkloristikaseminaril Mare Kalda ettekandega "Folklooriprotsess, ühenduvuskultuur ja transmeediamaailmad."

Uurijaseminaride algusaegadel (alates 1999) toimusid istungid eelkõige selleks, et tutvustada jagamisväärseid teooriaid ning arutleda nende üle; vt https://www.folklore.ee/seminar.
14. nov. on päevakorras taas kirjanduse tutvustus: Susana Tosca ja Lisbeth Klastrupi raamat "Transmedial Worlds in Everyday Life. Networked Reception, Social Media and Fictional Worlds", New York: Routledge 2020. Tausta- ja alusteadmisi meenutame, toetudes Lauri Honko artiklile Folkloreprosessi (Sananjalka 32, 1, 1990, lk 93–122; eesti keeles Honko, L. 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused 6, lk 93–119), mis esitab folkloori protsessuaalse mõistmise aabitsatõdesid. Ühenduvuskultuurist arusaamiseks on abiks Katrin Tiidenbergi uurimus sotsiaalmeedia toimimisest ning selle seotusest ühiselu ja tähendusloomega Ihu ja hingega internetis. Kuidas mõista sotsiaalmeediat? Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2017.

Seminar 14. novembril 2022 kl 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.

Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee

Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid esinevad ettekannetega Taviras toimuval vanasõnakonverentsil

6.-13. novembrini toimub Lõuna-Portugali Algarve piirkonda kuuluvas väikelinnas Taviras rahvusvaheline vanasõnade alane teadusüritus 16th Interdisciplinary Colloquium on Proverbs (ICP22) (koduleht https://www.colloquium-proverbs.org/icp/en/colloquium).
Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni (International Association of Paremiology, AIP-IAP) korraldatud ainulaadse teadusfoorumi eesmärk on ühendada maailma eri piirkondade vanasõnauurijaid (peamiselt lingvistid, folkloristid, ajaloo- ja sotsiaalteadlased), aidata leida ühist keelt, arendada sarnaseid mõistete definitsioone ja ühist metodoloogiat.
Peale temaatiliste paneelide leiavad aset kitsama temaatikaga sümpoosionid ning avalikud foorumid, millel osalemine on suure tähtsusega ka Eesti esindajatele – seda nii meie viimaste aastate uurimistöö tutvustamise kui uute kontaktide loomise eesmärgil.
Konverentsist võtab osa üle 100 delegaadi üle 30 riigist, nädala vältel on võimalus kuulata üle 50 ettekande vanasõnadest. Kollokviumil osalevad ka Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid (It’s a Struggle to Grow Old but Life Is Good in Old Age. Representations of the Autumn Years and the Elderly in Estonian Proverbs: Proverbs in the Service of Cultural Gerontology ‘Vaev on vanaks saada, hea vanana elada: Elusügise ja eakate kujutamine eesti vanasõnades ehk vanasõnad kultuurigerontoloogia teenistuses’) ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv (Are Eggs Smarter than Chickens – or are they not? Contrasting opinions in Proverbs ’Kas munad on targemad kui kanad? Vastuolulised seisukohad vanasõnades’). Eestit esindab kollokviumil ka kolmas esineja – Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Jonathan Roper (Anything that’s the ‘Something of the Something’ isn’t Really the Anything of the Anything“: Placenames and the ‘Something of the Something’-Structure ‘Kõik, mis on miski millestki, ei ole tegelikult midagi millestki: Kohanimed ja miski millestki – struktuur’).
Kollokviumil esitletakse järjekordset aastaraamatut, milles ilmus Piret Voolaiu artikkel alkoholi ja alkoholitarvitamisega seotud vastuoludest eesti vanasõnades. Nimelt on Rahvusvahelisel Parömioloogia Assotsiatsioonil on tava igaks kollokviumiks anda välja aastaraamatuna ilmuv artiklikogumik eelmisel aastal peetud ettekannete põhjal.
Aastaraamatutes on avaldatud ka eesti folkloristide, näiteks Anneli Barani, Arvo Krikmanni, Jonathan Roperi ja Piret Voolaiu vanasõna-alaseid uurimistulemusi.
Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni aastaraamatutes 2008.–2021. aastani ilmunud artiklite bibliograafiaga on võimalik tutvuda veebilehel https://www.folklore.ee/rl/fo/koostoo/tavira/proceedings.htm

7. novembril alustab uus seminarisari "Sõjaseminarid". Esimene ettekanne "Vastuoluliseks muutunud Bulgakov"

Kirjandusmuuseumi seminaride raames algab Sergei Troitski initsiatiivil tavaliselt korra kuus toimuv uus online seminaride sari "Kultuurid sõjas" (lähemalt vt https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2022/cultures/index.html).
Esimene seminar on 7. novembril 2022 kell 14.00–16.00.
NB! Sõjaseminaride kellaaeg varieerub ja seminarile pääseb allpool toodud lingi kaudu.
Järgmisel nädalal toimub seminar Ukraina sõja taustal puhkenud diskussioonidest Bulgakovi loomingu ja hoiakute üle Larisa Fialkova peab ingliskeelse ettekande "Mihhail Bulgakov ja Ukraina: tekstid ja kontekstid" / "Mikhail Bulgakov and Ukraine: Texts and Contexts".
Aleksandr Puškin ja Mihhail Bulgakov kui kaks vene kultuskirjanikku on viimasel ajal tõusnud Ukraina kultuurilahingute keskmesse.
Larisa Fialkova küsib oma ettekandes, kas Bulgakovi ümber puhkenud kired on tingitud praegusest sõjast või on tegu vana kultuuridevahelise konflikti uue eskalatsiooniga. Kas süüdistused Bulgakovi Ukraina-vastases hoiakus tulenevad tekstidest või on need konteksti ja spekulatsioonide kurikuulsad tulemused?
Diskussiooniks vt Oksana Dovgopolova pikemat käsitlust "The Two Russias: a Variety Turn at the Mariupol Drama Theatre" Heinrich Bölli Sihtasutuse kodulehel https://ua.boell.org/en/2022/07/07/two-russias-variety-turn-mariupol-drama-theatre
Kõik on oodatud liituma!
Click here to join the meeting
Meeting ID: 377 058 957 335
Passcode: gYiGA7
Info: mare@folklore.ee
sergei.troitskii@folklore.ee
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

31. oktoobril toimub seminar liitreaalsusest õpetajaõppes

Esmaspäeval, 31. oktoobril algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Olha Petrovych ingliskeelse ettekandega "Liitreaalsuse tehnoloogiate kasutamine kirjanduse õpetamise metoodika õpetajaõppes".
Seminaril käsitletakse liitreaalsuse (AR) tehnoloogiate loomise ja praktilise rakendamise iseärasusi Vinnõtsja Riikliku Pedagoogikaülikooli filoloogia- ja ajakirjanduse teaduskonnas kirjanduse õpetamise metoodika kursuse raames individuaalse ja rühmatöö korraldamisel.
Kirjeldamisele tuleb algoritm liitreaalsuse loomiseks mobiilirakenduses Unite ja sellesse sisu lisamine ukraina keele ja kirjanduse õpetajate koolitamiseks. Üksikasjalikumalt saame teada, kuidas filoloogiaüliõpilased kirjanduse õpetamise metoodika aine raames omakoostatud e-andmemapi "Incredible Lesya Ukrainka" ja lauamängu Fantaziarium (Imaginarium) jaoks visualiseerisid hariduslikku sisu animatsiooni, juhiste, linkide, video, illustratsioonide jms abil.
Seminar 31. oktoobril 2022 kell 11.00 Kirjandusmuuseumis 4. korrusel
Kõik on oodatud!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, samuti Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO