Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

13. septembril toimub veebiseminar Kodavere pärimuskeskuse tegudest

Jätkuvad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nädalaseminarid, endiselt TEAMSi kaudu.
Sügissemestri avaistungil 13. septembril 2021 algusega kell 15.00 esineb Ergo-Hart Västrik teemal "Kodavere Pärimuskeskus — kellele ja milleks?"
Kõneks on Kodavere Pärimuskeskuse loomine ning keskuse esimesed kaks ja pool aastat. Ergo vaatab tagasi põnevale teekonnale keskuse asjaajajana, keskendudes sellele, mida ta on selle ajaga teada saanud, mida juurde õppinud, mis on hästi ja mis mitte nii väga hästi välja kukkunud. Lisaks ettevõetust ülevaate andmisele tutvume keskuse kolme järgneva aasta plaanidega. Distsiplinaarselt võiks niisugust tegevust Kodavere kandis mahutada rakendusliku folkloristika mõiste alla. Kõneleja kutsub seminaril osalejaid mõiste olemuse üle kaasa mõtlema ja arutlema.
Seminar TEAMSis 13. septembril kell 15.00
Liitu seminariga
Kõik on oodatud liituma!
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: mare.kalda@folklore.ee

Ajakirja Folklore: EJF 83. numbri autorid arutlevad trauma teemal

Teadusajakirja Folklore. EJF seekordse numbri autorid arutlevad traumade teemal ja artiklite sisu ulatub kontseptuaalsetest vaidlustest praktiliste lahendusteni. Uurimisparadigmas keskendutakse rohkem konkreetsetele kogemustele, juhtumite mäletamise ja neist jutustamise individuaalsetele tunnustele ning teisalt kultuuriliste „skriptide” mõjule trauma kujutamisele. Numbri külalistoimetajate Liisi Laineste, Leena Kurvet-Käosaare ja Sergey Troitskiy sõnul oli nende eesmärk arutleda traumade individuaalsete ja kollektiivsete mõõtmete ning nende omavahelise läbipõimumise üle, keskendudes postsotsialistlikule ja laiemalt Ida-Euroopa kogemusele ning kaasata ka eksperimentaalseid aspekte.
Ajakirjast leiab veel Daniele Monticelli ülevaate meditsiiniantropoloogia suundumustest ja erialaseid uudiseid.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav teadusajakiri, mis ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on tasuta loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol83

27. augustil kl 16.00 toimub Kaisa Langeri doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

27. augustil kell 16.00 kaitseb Kaisa Langer folkloristika erialal doktoritööd „Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics“ („Eesti rahvaluulekogud hilisstalinistliku folkloristika kontekstis“).
Juhendaja:
lektor Ergo-Hart Västrik, Tartu Ülikool
Oponendid:
kaasprofessor Tiiu Jaago, Tartu Ülikool
teadur Toms Ķencis, Läti Ülikool
Kokkuvõte
Kes Eesti Rahvaluule Arhiivis 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kogutud materjale sirvima satub, võib imestada, kui ootuspäraste vanasõnade, muistendite ja kõnekäändude vahel leiab tekste, mis kiidavad elu kolhoosis, Stalini tarkust või metsatööplaane. Selline nõukogude folkloor ei peegelda tollast rahvakultuuri, vaid eelkõige folkloristidele esitatud poliitilisi nõudmisi okupeeritud riigis. Varase Nõukogude Eesti rahvaluulekogud tsenseeriti, ülikooli programmid kohandati teiste Nõukogude Liidu riikide sarnaseks, rahvaluule dokumenteerimine pidi aset leidma kollektiivsete ekspeditsioonide vormis. Rahvaluuleteadlased õppisid tundma uurimissuundi, millega neil varem kokkupuudet ei olnud, nad pidid ümber hindama oma senise töö ja talletama kaasaegset rahvaluulet, mis kujutas elu Nõukogude Eestis positiivses laadis. Folkloristid pidid selliseid tekste tutvustama nõukogude kolleegidele ning uut laadi rahvaluulet ajakirjanduses populariseerima. See näitas, et eesti rahvaluuleteadus kohanes uute oludega ning sellel on koht nõukogude ühiskonnas. Nii ennesõjaaegse haridusega folkloristid, Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluuleteadust õppinud tudengid kui rahvaluulet kogunud vabatahtlikud arhiivi kaastöölised huvitusid pigem vanemat laadi folkloorist kui harvaesinevast nõukogude rahvaluulet. Folkloristid leidsid oma töödes võimalusi vanemaid arhiivimaterjale kasutada, näiteks kirjutades folkloorist nõukogude ideoloogiaga hästi sobiva klassivõitluse teema kaudu või lisades kirjutiste algusesse marksismi klassikute tsitaate. Pärast Stalini surma taandus Nõukogude rahvaluule otsimine, kuid rahvaluuleteadlased polnud siiski vabad oma uurimissuundade valimisel. Rahvaluule tuli ümber mõtestada igal pool Nõukogude Liidus ja idablokis. Ka teistes Ida-Euroopa riikides eelistasid folkloristid jätkata nõukogude-eelse talupojakultuuri uurimisega ning olid hädas uut laadi teadusliku lähenemise kasutamisega.
Korraldaja: Hille Roots
Toimumiskoht: Senati saal (Ülikooli 18–204) ja/või videosilla vahendusel
URL: dspace.ut.ee/handle/10062/73045

Ilmunud on Mäetagused 80

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on kaante vahele jõudnud ajakirja Mäetagused 80. number, mille avaartiklis „Maailma esimesed inimesed – Valgevene ja Eesti etioloogiad“ osutavad Valgevene folklorist Alena Boganeva ja tema Eesti kolleeg Mare Kõiva sarnasustele Eesti ja Valgevene esimestest inimestest kõnelevate legendide motiivides, tutvustades etioloogiaid küüntest naha, inimeste korduva loomise, naise loomist jm motiive Eesti ja Valgevene pärimuse näitel. Autorid jõuavad järeldusele, et laiemalt Euroopa traditsioonis tuttavad motiivid on levinud sisuliselt kogu Eestis ning isegi üksikute motiivide vaatlusel on nähtavad laialt levinud universaalsed tüübid.
Bianka Makoid ja kasvatusfilosoof Airi Liimets on artiklis „Käsitused kasvatusest eesti vanasõnades ja kasvatusteaduses“ seadnud endale eesmärgiks välja selgitada, kuivõrd haakuvad eesti vanasõnades peituvad käsitused kasvatusest vastava kasvatusteadusliku mõttega Eestis.
Merili Metsvahilt on lugemiseks artikkel “Eesti- ja Liivimaa libahundipärimus rahvapärase ontoloogia muutumise peegeldajana“.
Aivar Jürgenson käsitleb baltisaksa maadeuurijate panust etnilisse argumentatsiooni artiklis „Väike-Abhaasia suured piiriküsimused“. Ajalooliselt ja etniliselt spetsiifilise Abhaasia regiooni eripärad põhjustavad tänasel päeval Abhaasia piirivaidlusi Venemaaga. Teemal on aga ka baltisaksa mõõde – 19. sajandi saksa, aga eelkõige baltisaksa uurijate tekste saab kasutada ja ka kasutatakse probleemidele lahenduste otsimisel. Artiklis antakse ülevaade 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi alguse (balti-)saksa uurimisreisidest Kaukaasiasse, keskendudes eriti neile, mis puudutasid Loode-Kaukaasiat.
Siim Sorokin uurib, kuidas suhestuvad inimesed seriaalimaailmaga artiklis „Karakteritega suhestumine, netimisogüünia ja representatsioonide materiaalsus. Mõttearendusi teleseriaali “Halvale teele” retseptsiooni ainetel“.
„Uni ja unenäod udmurdi kultuuris“ on Nikolai Anisimovi ja Eva Toulouze’i artikli teema.
Siim Mõttus käsitleb aga ajaliselt väga kauget aega - Hetiidi riigi troonipärilusteemat artiklis „Kuningas Hattušili I testament“
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr80.

Lahkunud on Leonard Norman Primiano (11. jaanuar 1957 – 25. juuli 2021)

25. juulil 2021 lahkus meie hulgast Leonard Primiano, paljude folkloristide ja usundiuurijate ametivend, teekaaslane, õpetaja, erialaste lähenemisviiside uuendaja ja sõber, kes koosnes heatahtlikust uudishimust ja huumorist. Primiano karisma suunas teda vaatlema efemeerseid teemasid, argiste usundinähtuste sügavust ja ilu. See tähendab, et sagedasti tegutses ta teemade ja nähtustega, mis polnud veel tõusnud peavoolu, kuid jõudsid sinna peagi.
Leonard oli haaratud usulisest folkloorist, katoliiklusest, materiaalsuse kuhjumisest usu ümber. Tegelikult rääkiski ta teistsugustest kogemustest ja keeles, mida
kasutasid rohkem kunstnikud kui humanitaarõpetlased. Laialdased huvid viisid tema, tulevase usundiuuringute professori, looma ja täiendama usulise kunsti kogusid ja juhatas antropoloogiliste filmideni. Nende teemad on kõnekad: “Love, Somewhat Incarnate: Angels In Everyday Life”, või “Father Divine’s Peace Mission Movement”. Kindlasti ei olnud väga suures osas konservatiivsete vaadetega USAs lihtne oma uurimisülesandeid seada ja järgida. Oli ka selge, et südamega Cabrini Ülikoolis Pennsylvanias õpetades, mõeldes oma eriala tuleviku peale, Ameerika Folkloori Seltsi religioonisektsiooni juhtides või kaasjuhtides, üleilmsete folklooriseltside aktiivse liikmena suutis ta vaid osa oma andmestikust vormistada uurimusteks. Kümned artiklid (osa neist veel ilmumas) jäävad esindama sügavalt inimlikku ja humaanset lähenemist, mille Leonard Primiano sõnastas folklooriseltsi veebilehel omalaadse kreedona: “Olen alati püüdnud olla range ja lugupidav, säilitades samas huumorimeele selle kohta, kes me oleme, kuidas me oma tööd teeme ja missugune õnn on minul folkloristina esindada teiste usku ja tööd” (AFS)

Arvamusfestivali Teadusala "Mitu usku mahub Eestisse?"

14. augustil kl 14:00-15:30 toimub Paides Arvamusfestivalil Teadusala vestlusring "Mitu usku mahub Eestisse?".
Usu ja maitse üle ei tasu vaielda, ütleb rahvatarkus, kuid ometi on mõlemad teemad tänaseni kirglike sõnavõttude ja kommentaaride kohtumispaik. Ajaloolistest kirjalikest allikatest on pärit üldistav vaade Eesti maarahvast kui paganatest. Aga mis peitub sõna "pagan" taga neis, peamiselt kirikumeeste kirjutistes? Kui vaadata ajalooliste dokumentide taha, siis on pilt kindlasti hoopis kirjum ja küsimus, kes on kristlane, kes on pagan, sõltub ennekõike hoopis küsijast. Missugune on tänane vaade Eesti usunditele? Seda iseloomustab suur kirevus, aga on see suurem kui teistes riikides? Kas meil on teatavaid püsihoiakuid ja -väärtusi ning millised need on? Kuidas näeb usuline kirevus välja kriitilisest vaatepunktist, mida järgida ja mida mitte? Neil ja lähedastel põnevatel teemadel arutlevad parimad usundispetsialistid ja kriitiliste vaatepunktide esindajad.
Arutelu juht: Atko-Sulhan Remmel
Osalejad: Filosoof Meelis Friedenthal (Tartu Ülikool), usundiuurija ja religiooniarheoloog Tõnno Jonuks (Eesti Kirjandusmuuseum), füüsik ja foorumi Skeptik vedaja Martin Vällik (Tallinna Inglise Kolledž), usundiuurija Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum)"
Korraldaja: Teadusala konsortsium
Kuula ka Reet Hiiemäe lühitutvustust Vikerraadio saates "Labor".

Arvamusfestivali Teadusala "Kuhu me läheme, kui me magame?"

13. augustil kell 18:00-19:30 toimub Paides Arvamusfestivali Teadusala vestlusring "Kuhu me läheme, kui me magame?".
Uni on elu vajalik ja tähtis osa, aga ka suur müstika, mille üle inimesel endal kontroll justkui puudub. Unenägudes käime tuntud ja tundmatutel radadel, kohtume nii tuttavate kui tundmatute inimeste ja olenditega. Kust unenäod pärit on? Kas neid saab mõjutada? Mis on hea une saladus ja kuidas see mõjutab keha ja vaimu? Kultuuriloos esindavad unenägusid müüdid, kogemuslood, uskumused ja jumalused. Kuidas meie kultuuriruumis unenägudega hakkama saadi ja kas meil olid samuti oma müüdid? Kas unenägu võib juhatada peidetud varanduse juurde, aidata otsida veesooni, ennustada sõda või hukatust? Või hoopis tulevast elukaaslast? Kas unenäod on kunsti ja kirjanduse arhiiv, meie loovuse inspireerijad? Kas noored ja vanad inimesed näevad sarnaseid unenägusid? Millised on levinumad unehäired ja kuidas nende vastu võidelda? Mida uuemat on avastatud uneteadustes? Neid ja muid küsimusi valgustatakse arutelul. Olete teretulnud lisama oma mõtteid, kogemusi ja teadmisi ning esitama ekspertidele küsimusi.
Arutelu keel: eesti
Arutelu juht: Aija Sakova
Osalejad: Jüri Ennet (psühhiaater, Põhja-Tallinna Keskhaigla), Kärt Summatavet (kunstnik), Mare Kõiva (folklorist ja usundiuurija, Eesti Kirjandusmuuseum), Krista Ojasaar (luuletaja, Kirjandusteaduse suvekooli peakorraldaja)
Korraldaja: Teadusala konsortsium
Kuula ka Mare Kõiva lühitutvustus Vikerraadio saates Labor.

Välitööd Iisaku kihelkonnas

Iisaku kihelkonnas toimusid 25.-28.07 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Pärimust koguti põhiliselt 1930.-1950. aastatel sündinud inimestelt. Kokku küsitleti umbes 35 inimest, intervjuusid kogunes pea 80 tundi, filmiti ja tehti fotosid.
Iisaku ja selle lähima ümbruse külade kõrval käidi Tudulinna ning Peipsi põhjakalda külades. Kogumisel keskenduti mängudele ja lapsepõlvemälestustele, aga ka toidutegemise traditsioonidele, rahvakalendrile ja muule pärimusele. Esmapilgul jäi silma näiteks kulli- ja peitusemängude nimetuste mitmekesisus: pitt, pütt, mats ning laapa on kirde-eestilised nähtused, viimasena nimetatud tagaajamismängu tuleb hääldada 3. vältes - mängisime laapad ning selle juures on nähtav vene algupära. Kireva ainestiku korrastamine seisab veel ees.
Intervjuudesse kogunes rohkelt lapsepõlve puudutavat eluloolist ainest. 1930.-1940. aastatel sündinud mäletavad põgusalt elu enne II maailmasõda, põhjalikumalt sõjaaegset ja –järgset elu-olu. Lapse vaatepunktist edasi antud pöördeliste aegade mälestused olid kohati küllalt karmid. Välitööde laiemaks tulemuseks võibki pidada kohaliku vanema elanikkonna pärimusteadmiste fikseerimist, kindlaks tegemist, kuidas ja mida oma lapsepõlvest jutustatakse.
Välitööde eestvedaja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Astrid Tuisu sõnul paistab Iisaku kihelkond silma püsiva ja omanäolise asustuse poolest ning seetõttu leiab hõlpsalt kohalikke elanikke. „Kuigi mitmed metsakülad nagu Taga-Roostoja ja Varesmetsa on pea tühjaks jäänud, on sealt inimesi kolinud Iisaku. Poluvernikute omapärast keelt ja kultuuri, kus põimuvad vene, vadja, isuri ja eesti jooned, ei õnnestunud enam jäädvustada. Alajõe, Katase ja Uuskülas intervjueeriti vene kohalikku kogukonda kuuluvaid inimesi, nende esivanemad asusid Peipsi rannaküladesse alates 16. sajandist ning külades kõneldi loode-vene murrakut. Kõrva jäi sujuv keelevahetus, kõnesse sulandusid eesti sõnad, näiteks „karjapoiss“, kuna intervjueeritavad käisid lapsena eestlaste taludes karjas. II maailmasõja ajal sattus Iisaku-kanti Narvatagustest eesti ja soome küladest pärit perekondi. Oma kodust pidid nad 1944. aastal Saksa okupatsioonivõimude käsul pea päevapealt lahkuma. Need, kes lapsena Eestisse tulid, meenutasid toonaseid sündmusi ning meie enda meeskonnaga proovisime jäädvustada ning salvestada nii palju materjali, kui oli võimalik. Täname Iisaku Muuseumi töötajaid, Anne Nurgamaad ja Ülo Kanni! Suur tänu kõikidele kohalikele elanikele, kes meiega juttu ajasid, küsitluskavadele vastasid ja oma teadmisi ning eluseiku jagasid,“ lisas Tuisk.
Välitöödel osales 14 inimest, nende seas nii rahvaluule arhiivi töötajaid kui üliõpilasi. Kõrvale ei jäänud ka Iisaku kihelkonnast pärit vanemteadur Mall Hiiemäe. Aines arhiveeritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi, seda saab vastavalt intervjueeritavatega sõlmitud kokkulepetele kasutada nii kohapeal kui internetis üldandmebaasi Kivike kaudu.
Toetajad:
Kultuuriministeerium Virumaa kultuuriruumi toetusmeetme kaudu (projekt „Rahvaluule kogumine Virumaal 1930.-1940. aastatel sündinutelt ja kogutu vahendamine avalikkusele“),
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Ilmus „Väike kalaraamat rahvapärimusest“

Samas sarjas on varem ilmunud „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2016), „Väike loomaraamat rahvapärimusest“ (2019) ning „Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“ (2020).
Mall Hiiemäe kirjutab raamatu eessõnas, et võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. „Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti – nemad on veteriigi elanikud, kohastunud eluks teistsuguses keskkonnas. Kalafauna esindatus folklooris on tagasihoidlikum ja meie hoiak kalade suhtes teistsuguse rõhuasetusega,“ sõnas Hiiemäe.
Raamatu on illustreerinud Mari Hiiemäe ning kujundanud Pille Niin. Väljaande ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Raamatu on kirjastanud Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, väljaande sisuga saab tutvuda kirjastuse kodulehel: https://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=113.
Kõik huvilised on oodatud ahjusooja raamatu esmaesitlusele sellel reedel, 30 juulil kell 17 Peipsimaa Külastuskeskuses Kolkjas aadressil Suur tee 25. Esitlus toimub Kolkjas peetaval Rääbu päeval, kus Mall Hiiemäe räägib raamatust ja oma raamatusarjast, vastab küsimustele ning jagab soovijatele ka autogramme.

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva nimetati Euroopa akadeemikuks

Üleeuroopaline loodus-, humanitaar- ja kirjandusteaduste akadeemia Academia Europaea nimetas Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteaduri Mare Kõiva Euroopa akadeemikuks.
Mare Kõiva on silmapaistvate saavutustega eesti folkloori, rahvausundi ja mütoloogia uurija, kelle sulest on ilmunud üle 200 kõrgetasemelise teaduspublikatsiooni. Mare Kõiva töötab alates 2000. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhatajana, on juhtinud mitmeid suuremahulisi teadusprojekte ja alates 2015. aastast on ta Euroopa Regionaalarengu Fondi toel tegutseva Eesti-uuringute Tippkeskuse juht. Academia Europaea liikmeks valimisega tunnustatakse Kõiva rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusse.
Academia Europaea on 1988. aastal Londoni Kuningliku Seltsi asutatud rahvusvaheline teadusakadeemia, kuhu kuulub enam kui 3000 liiget, kelle hulgas on juhtivad eksperdid väga paljudest valdkondadest: füüsika ja tehnoloogia, bioloogia ja meditsiin, matemaatika, kirjandus- ja humanitaarteadused, sotsiaal- ja kognitiivsed teadused, majandus- ja õigusteadus.
Mainekasse akadeemiasse kuulub 17 Eesti teadlast. Tänavu lisandusid Eestist Mare Kõiva ja Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak. Varasemalt on Eestist akadeemia liikmeteks saanud Jaak Aaviksoo, Jüri Allik, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Marina Grišakova, Jaak Järv, Veronika Kalmus, Toivo Maimets, Ülo Mander, Helle Metslang, Viacheslav Morozov, Tarmo Soomere, Margit Sutrop, Jüri Talvet ja Rein Vaikmäe.
Akadeemia tegutseb selle nimel, et õppe- ja teadustöö ning haridus Euroopas oleks kõrgeimal võimalikul tasemel. Eesmärk on, et üldsus mõistaks paremini teadmiste ja õppimise kasulikkust ning oleks kursis teadusteemadega, mis mõjutavad ühiskonda, elukvaliteeti ja elatustaset.
Vt Academia Europaea veebileht: https://www.ae-info.org/

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO