Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 24. aprillil
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud ARSi koosolekule 24. aprillil 2025 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis
Kavas:
1. Liina Saarlo "Kalevipoeg rahva ja luule vahel"
Meie rahvuseepos Kalevipoeg sisaldavat umbes 12% “rahvaehtsaid” regivärsse. Kalevipoja laulud on jõudnud omakorda mitmel moel rahvaluulekogudesse tagasi – nii pikkade mahakirjutuste kui lühemate motiivide, üksikvärsside, vormelite ning keelenditena.
Runoregi.fi abil on võimalik üksikasjalikumalt vaadelda Kalevipoja värsside seiklusi rahvasuus ja paberile panduna ning mõtiskleda, kes, kuidas ja miks Kalevipoega rahvaluulekogujatele saati. Kas Kalevipoega võidi koguni laulda?
2. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek
Juhatuse aruanded
Revisjoni komisjoni aruanded
Uue juhatuse ja revisjoni komisjoni valimine
Täpsem info on saadetud liikmetele kirja teel.
Kõik huvilised on oodatud
15. aprillil seminar loomamuinasjuttude uurimisest
Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar on pühendatud muinasjuttude uurimisele.
Teisipäeval, 15.aprillil 2025 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas algaval seminaril koha peal esineb Pille Kippar. Teema on: "Eesti loomamuinasjuttude rahvusvahelisest taustast".
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval anti üle presidendi rahvaluulekogumise preemiad
President Alar Karis andis 11. aprillil 2025 Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad.
2024. aasta kogumisvõistlusel „Kunsti puudutus“ osales üle 200 inimese. Peakorraldaja Mari-Ann Remmeli sõnutsi oli tuumakaid ja samas erilaadseid kirjutisi rohkesti.
Kajastusid kogukondlikud ja põlvkondlikud aspektid, kunsti seos pärimusega, rõhutati kunsti teraapilist ja maagilist toimet. Mõni töö sisaldas palju illustratsioone ja nimesid, mõni keskendus isiklikele emotsioonidele ja kogemustele, mis ulatusid ka Eestist kaugemale. Vahendati lugusid teostest ja nende mõjust.
Kogumisvõistluse "Kunsti puudutus" preemia pälvisid Kristel Kotta ja Merilin Kotta temaatilise võidutöö ning 2019. ja 2022. aastal žüriide preemiad pälvinud kaastööde eest.
2024. aasta kogumisvõistluse võidutööl (Kristel Kotta, Merilin Kotta, Heivi Kotta) on žüriiliikmete hinnangul ühelt poolt teadustöö mõõtmed ja rahvusvaheline ulatuvus, teisalt pole kuhugi kadunud varasemate tööde soe põlvkondlik omaeluloolisus ja emotsionaalsus; kaastöösse on kaasatud ka pereisa. Isiklikest kokkupuudetest ja suurimaist kunstielamustest jõutakse kunsti sotsiaalse ja teraapilise mõju, tätoveeringute ja kehakunsti analüüsi ning väärtuste mõtestamiseni.
Heiki Maiberg pälvis preemia kauaaegse kogumistöö korraldamise eest Maalehe rubriigile „Piibujutt“ ning selle käigus laekunud ainese arhiivile üleandmise eest.
Arhiivi jõudsid Maalehe rubriigi „Piibujutt“ autorite originaalkaastööd aastaist 1992–2023. Piibujutud kujutavad endast lugusid pajatuse ja naljandi piirialalt. Kokku on Maibergilt ERAs 2464 lehekülge materjali, 2025. aasta veebruaris lisandus veel üle 500 lehekülje. Aines on väärtuslik materjal tulevastele huumori- ja argielu-uurijatele.
Valter Parve sai tunnustuse silmapaistvate tööde eest 2022.–2024. aasta kogumisvõistlustel „Muusika minu elus“, „Minu saunalugu“ ja „Kunsti puudutus“.
2024. aasta võistlusele „Kunsti puudutus“ esitas Valter Parve mahukad, mitmekülgsed ja hoolikalt vormistatud mälestused kunsti teemal ühe esimesena osalejaist. Tööle on lisatud suur hulk illustratsioone. Tema kaastööst leiab osutusi kunstisündmustele Pärnus ja Eesti kunstielule laiemaltki. Õpetaja ning sotsiaaltöö lektorina on Parve võimaldanud lastel väljendada karikatuuride kaudu kiusamisega seotud tundeid ning korraldanud näituse puudega noormehe suuga maalitud teostest. Parve kirjatöös on tunda hoolimist inimesest, samuti loodusest ning kunstist, mis aitab hoida kalleid mälestusi.
Kaastööliste päeval kuulutati välja uued, 2025. aasta kogumisvõistluste teemad „Külalisraamat lugudes ja esemena“ ja „Potipõllundus“.
Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale ERA kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel.
Muusikapaladega esines sündmusel Kulno Malva.
Kogumisvõistlust ja rahvaluulepreemiate laureaatide fondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, MTÜ Konrad Mägi Ateljee Selts, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus.
Kirjanduskonverentsil 11. ja 12. aprillil esinevad ka rahvaluule-uurijad
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga raamatu ilmumisest.
Tartu Ülikoolis tähistatakse seda sündmust TÜ raamatukogus 11.–12. aprillil 2025 toimuva konverentsiga „Eesti kirjanduse leksikon“.
Ettekannete teemad ulatuvad erialastest tüvi- ja risoomtekstidest, klassikast ning perifeeriast, kirjutatud või kirjutamata kirjandusest trükikunsti ning tehisaruni.
Konverentsi avamine on reedel, 11. aprillil kell 9.30
Kogu informatsioon - kava ja ettekannete kokkuvõtted on tutvumiseks TÜ kultuuriteaduste instituudi lehel.
Liina Saarlo peab ettekande „Raiusin kõik raamatusse. Suulise pärimuse ja kirjanduse seoseist eesti regilaulude näitel“ konverentsi 1. päeval.
Risto Järv esitab uusi vaateid sõnavõtus „Lammutatud leksikonist loogilise süsteemi katseni – Kristian Jaak Petersoni mütoloogiakäsitlus Kristfrid Gananderi teosest „Finnische Mythologie““ konverentsi 2. päeval.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Kirjanduse Selts. Üritus on tasuta, aga registreerimisega.
Näitus “Kevad piltpostkaartidel”
Alates 24. märtsist kuni mai lõpuni on Kirjandusmuuseumi koridorivitriinides vaatamiseks näitus “Kevad piltpostkaartidel”.
Lihavõttepühade kaartide kogu on hoiul folkloristika osakonna teadusarhiivis (EFITA). Valiku tegid ja seadsid näituseks Maris Kuperjanov ja FO praktikant Karin Koiduaru.
Lisaks meeleolukatele pühadekaartidele leiab vaataja asjakohase kokkuvõtte piltpostkaartide ilmumise ajaloost Valdeko Vende ja Rein Looduse kahe ülevaate põhjal – need on “Eesti postkaart 1894–1994” (kirjastus Olion 1995) ja “Filokartia” (kirjastus Valgus 1981).
Näitus aitab meenutada neid aegu, mil kalendritähtpäevade tähistamise kombestiku üheks osaks oli õnnitluskaartide saatmine posti teel sõpradele, sugulastele jt lähedastele.
Näitus on avatud kirjandusmuuseumi lahtiolekuaegadel
E–N kell 9.00-17.00
R kell 9.00-16.30
Kontakt: maris@folklore.ee
1. aprillil arutleme seminaril kohanimede ja nende uurimise üle
Head seminarihuvilised
NB! Järgmine seminar toimub tavapärasest ERINEVAL nädalapäeval ja kellaajal ehk:
teisipäeval, 1. aprillil 2025 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis kõneleb Peder Gammeltoft (Bergeni Ülikooli raamatukogu) onomastika ja etnoloogia tähendusest kultuuriuurimisel Norra näitel.
Ettekande pealkiri on "From Shared Roots to Divergent Paths: Onomastics and Ethnology in the Age of Modernization".
Nii onomastika kui etnoloogia võrsusid kohanimesid ja nende kasutust dokumenteerides kaduvate kultuurielementide kaitsmise ajendeist. Etnoloogia keskendus eelkõige rahvakultuurile, onomastika aga rakendus rahvuse ülesehitamise ja keelelise ühtlustamise teenistusse. Distsipliinid on siiski teineteisega seotud, nagu selgub Norra näitel (Skulebarnsoppskriftene uuring). Selle algatuse raames koguti kohanimesid ja nende paikadega seotud folkloori, millega tulid esile nimeandmise ja lugude seosed.
Ajaloolist seost analüüsides näeme, kuidas akadeemilised distsipliinid arenevad vastusena sotsiaalsele ja poliitilisele survele, säilitades sidemeid isegi siis, kui nende põhiülesanded erinevad.
Norra kogemus osutub toimivaks näiteks sellest, kuidas teaduslik kohanimeuurimine ja etnoloogia täiendavad üksteist, isegi kui kummagi valdkonna metodoloogilised ja ideoloogilised suundumused on erinevad.
Kõik on oodatud koha peale kuulama ja vahetama kogemusi kohanimede seostest kohapärimusega.
Peder Gammeltofti töödega tutvumiseks vt seda lehekülge
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse ja Tartu Ülikooli ühispublikatsioonina on ilmunud raamat Kaama-taguste udmurtide rituaalidest
Eva Toulouze’i ja Liivo Niglase koostatud teos Collective rituals of the Eastern Udmurt: The example of Tatyshly district in Bashkortostan / Коллективные ритуалы закамских удмуртов: На примере Татышлинского района Башкортостана
keskendub neljale kalendritsükli palvusele Baškiirias Tatõšlõ rajoonis (küla palvus gurt vös, kümne küla ühispalvus mör vös, kogu piirkonna tseremoonia, ja talvine ühispalvus tol mör vös).
Eva Toulouze’i sõnul on Kaama-taguste udmurtide juures toimumas traditsiooniliste palvuste taaselustamine – ka nendes külades, kus palvused on vahepeal katkenud, korraldatakse kollektiivseid animistlikke ohverdusriitusi.
Autorid, kes on teinud sealsete udmurtide juures pikaaegseid välitöid, analüüsivad ja mõtestavad uuritavaid religioosseid praktikaid.
Ühispalvustes pöördutakse taevajumaluste poole ja palutakse neilt soosingut –head saaki, tervist loomadele ja inimestele. Rituaalid ühendavad, külaelanikud annetavad vilja, võid ja raha.
Raamatust leiame ka 12 udmurdikeelset palveloitsu (kuris’kon) tõlkega vene ja inglise keelde. Udmurdimaa folkloristide sõnul osutab kuris’kon (tegusõnast kuris’kyny – palvetama) sõnamaagiale mõjutamaks üleloomulikku väge inimese heaks.
Raamat online-formaadis on lugemisootel.
17. märtsil ingliskeelne online-seminar väärtustest ja traditsioonidest
17. märtsil 2025 kell 11.00 kutsume online-seminarile "Values and traditions"
Juurdepääs MS Teamsi kaudu
Ühe või teise rühma kombed ning traditsioonid kujunevad ühises praktikas ühiseid sümboleid, ideid ja uskumusi kujundades ning representeerivad ühist kogemust ja saatust. Neid väärtustatakse kui rühmale omaseid kombeid ja traditsioone, mis sümboliseerivad grupisolidaarsust, väljendavad selle unikaalsust ning usuriituste, uskumuste ja käitumisnormide vormis aitavad kaasa rühma püsimajäämisele. Seminaril on tähelepanu all püha Konstantin ja Rooma püha piiskop Klement, kuid ka vanausuliste eluviisid, samuti lastepärimuse etnolingvistilised aspektid.
Kavas: Irina Stahl, avasõnad
Anastasiya Ryko, Breaking the boundary ‘life’/‘death’ or restoring it: what dominates in the funeral rites of the Old Believers of Prichudye?
Ekaterina Anastasova, St. Constantin the Philosofer and St. Clement of Rome – a living legend of Hersonesos
Mare Kõiva, Sergei Troitski, Anna Troitskaja, Ethnolinguistic Aspects of School Lore Research in Estonia.
Irina Sedakova, Theories and traditions
Diskussiooni juhivad Irina Stahl ja L. S. Fournier
Toetavad SIEFi rituaalse aasta töörühm ja Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
IT-tugi: Maris Kuperjanov
Lona Päll kaitseb doktoritööd Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication
31. märtsil 2025 kell 10.15 kaitseb Lona Päll Tartu Ülikooli Senati saalis (Ülikooli 18-204) semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication” („Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides”).
Juhendajad: professor Timo Maran (TÜ) ja lektor Ergo-Hart Västrik (TÜ)
Oponendid: professor Tema Milstein, Uus-Lõuna-Walesi Ülikool (Austraalia) ja kaasprofessor Renata Sõukand, Veneetsia Ca’ Foscari Ülikool (Itaalia)
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist (looduslike pühapaikadega seotud konfliktid, metsamajanduse ümber toimuv diskussioon ja Haabersti hõberemmelga konflikt). Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, seega väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest.
Doktoriöö loob uue teoreetilise raamistiku kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamiseks ja praktiliste lahenduste pakkumiseks keskkonnakonfliktide haldamises.
Akadeemilisest sündmusest üksikasjalikumalt Filosoofia ja semiootika instituudi lehel.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 27. veebruaril
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud ARSi kõnekoosolekule, mis toimub 27. veebruaril 2025 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas:
1) Piret Paal: Meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks ehk milleks ARS MORIENDI?
2) Daniel Sävborg tutvustab oma raamatut Händelser ur Sveriges ohistoria. En försvunnen tid, (‘Events from the Un-History of Sweden: A Lost Age) (inglise keeles)
Ettekannete kohta täpsemalt
Koosolek toimub eesti ja inglise keeles.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
