Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

President Alar Karis andis 29.II üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad

President Alar Karis andis 29.2 2024 Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad.
2023. aasta kogumisteemaks oli „Kohtumine metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“ ning seekord oli preemiasaajaid neli.
Presidendi poolt premeeritud kaastöölised olid:
Maila Jürgenson – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 2009–2022 ning 2023. aasta silmapaistvate tööde eest kogumisvõistlustel „Kohtumised metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“
Liisa Nurme – kaastööde eest aastail 2021–2022 ning parima tudengitöö ja arhiivi kaastööliste ringi laiendamise eest 2023. aasta kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“
Anu Soon – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 1995–2022 ning silmapaistva võistlustöö eest kogumisvõistlusel „Kohtumised metsloomadega“
Sirje Võsa – märkimisväärse panuse eest Virumaa pärimuse talletamisel 2017–2022 ning 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ võidutöö eest.
President Alar Karis kuulutas välja uue kogumisvõistluse „Vanavanema hääl“, mis toimub Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös.
Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus“ ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga toimuv käopärimuse kogumine.
2023. aastal suurenes ERA käsikirjakogu ligi 15000 lehekülje võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise. Kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ käigus kogunes 170 kaastööd loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest.
Võistlustöödest leiab rohkelt kaasahaaravaid ning nauditavaid lugusid.
Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu.
Võistlusele „Minu saunalugu“ laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.
Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Jahitarvikute pood Trapper, mesinik Jaak Volmer, Huum OÜ ja kirjastus Populus alba, kirjastus Hea lugu ning OÜ Alexandra Film / Savvusanna sõsarad.
Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale ERA kaastöölisele.
Preemia taastati 1993 kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.

Noored humanitaariahuvilised, tulge 1. III kirjandusmuuseumi arutlema identiteedi üle

Ootame kõiki humanitaariahuvilisi noori 1. märtsil 2024 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumisse aruteluringi " Kohalik identiteet: markerid ja piirid".
Külla tuleb Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa.
Osalejad võiksid mõelda olulistele paikadele oma elus. Milliseid neist pead endale oluliseks, miks ja milles see väljendub? Kas on kogemusi, et soovid mõnda kohta kuuluda, aga see ei õnnestu? Mis võiksid olla selle põhjused?
Info: astrid.tuisk@folklore.ee

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev 2024

Neljapäeval, 29. veebruaril 2024 algusega kell 10.30 toimub kirjandusmuuseumi saalis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.
Kell 15.00 algaval aktusel annab president Alar Karis üle Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad ja kuulutab välja kogumisvõistluse „Vanavanema hääl“, mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös.
Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus“ ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga käopärimuse kogumine.
Kaastööliste päeval esitletakse EKM Teaduskirjastuse värskeid väljaandeid:
ilmunud on Rudolf Põldmäe „Rahvaluulekoguja reisuraamat“,
Mall Hiiemäe „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“
ning neljas uustrükk menukast raamatust „Väike linnuraamat rahvapärimusest“.
Päeva lõpetab tänukontsert kaastöölistele, esinevad Eva Väljaots ja Robbie Sherratt.
2023. aastal suurenes ERA käsikirjakogu ligi 15000 lk võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise.
Kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ käigus kogunes 170 kaastööd väga mitmekülgset materjali – loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest. Võistlustöödest leiab rohkelt süžeega lugusid, mis on sageli väga kaasahaaravalt ning nauditavalt kirja pandud. Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu.
Kirjutasid nii inimesed, kes igapäevaselt puutuvad oma töö või hobide tõttu loomadega kokku, kui ka algkooliõpilased, kes on loomi näinud vaid autoaknast. Noorte töödes oli olulisel kohal vanavanemate õpetus ning põlvkondadevaheline side.
Võistlusele „Minu saunalugu“ laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt nii lühemaid kirjapanekuid kui pikemaid, mitmest loost koosnevaid saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.
Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Jahitarvikute pood Trapper, mesinik Jaak Volmer, Huum OÜ ja kirjastus Populus alba, kirjastus Hea lugu ning OÜ Alexandra Film / Savvusanna sõsarad.
Tänuüritus on kutsetega, presidendi rahvaluulepreemiate üleandmise aktust saab vaadata KirmusTV vahendusel.

Piret Voolaid kõneleb Helsingis Eesti-Soome kultuurisuhetest pärimuse vallas

Piret Voolaid esineb Kalevala päeval 28. veebruaril Helsingis Karjalatalos kõnega kahe naabermaa suhetest pärimuse vallas. Soome folkloristika on olnud Eesti ametivendadele ja -õdedele läbi aegade olulisel kohal, olgu tegu teoreetiliste, organisatoorsete või arhiivinduslike eeskujudega.
Kalevala päev on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev rahvuseepose Kalevala auks ning seda tähistatakse iga-aastaselt alates 1860. aastast.
Karjalan Liitto teeb piduõhtust ka otseülekande, vt lähemalt

Seminar mütoloogiliste veeolenditega seotud traditsioonist

Head seminarihuvilised!
26. veebruaril 2024 esineb folkloristika osakonna seminarisarjas Mare Kõiva ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“.
Seminariettekandes tulevad vaatluse alla mütoloogilised veeolendid: kes nad on, kust nad tulevad ning kuidas paigutuvad pärimuspilti.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi saalis koha peal 26. veebruaril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

Kirjanduslikul teisipäeval 20. veebruaril arutletakse rituaali ja religiooni üle

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Utoopia Raamatupoe ja Kultuuriklubiga Salong teatavad vestlusringist arutlemaks hiljuti ilmunud Roy A. Rappaporti raamatu "Rituaal ja religioon inimsuse saamises" (TÜ Kirjastus 2023, tõlkija Triinu Pakk) üle.
Raamat on mõjukas ja silmapaistev käsitlus rituaalsusest kui inimliku kultuurilis-ühiskondliku toimimise asendamatust alusest ning selle evolutsioonilise arengu lähtekohtadest.
Rappaporti mõttekäikude antropoloogiliste, filosoofiliste, semiootiliste ja religiooniuuringuliste aspektide üle arutlevad Laur Vallikivi, Roomet Jakapi ja Karl Joosep Pihel. Arutelu suunab järelsõna autor Indrek Peedu.
20. veebruaril 2024 kell 18.00 Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong (Vanemuise 19).

Eesti folkloristide talvekonverents 2024 toimub Taevaskoja puhkekeskuses

Alates 2005. aastast peetavate talvekonverentside eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
22. ja 23. veebruaril toimuv konverents kannab pealkirja „Folkloor ja popkultuur“. Keskendume nende kahe kultuurivaldkonna kokkupuutepunktidele ja sulandumiskohtadesse paigutuvatele loomingulistele otsingutele.
Kava: 10.45 avasõnad
11.00-13.00 Mare Kõiva: Nelja tuule poole
Eda Kalmre: Klounid ja teised kurjad tegelased. Ostensioon ja kriminaalsed legendid
Siim Sorokin: „Juba 26 aastat on nad öelnud, et meie leitut pole olemas“: Estonia,
loominguline umbusk, rahvalik kriminalistika ja kontra-plottimine
Liisi Laineste, Guillem Castañar, Anastasiya Fiadotava: CELSA võrgustiku projekti esmased tulemused: huumor eesti avalikus ruumis
13.00-14.30 lõuna
14.30-15.30 Т. Г. Владыкина, Д. Л. Корнилов: Идея национальной идентичности в деятельности современных центров удмуртской культуры
Н. И. Шутова: Удмуртские фестивали и праздники: традиции и новации
15.30.-16.00 kohvipaus
16.00-18.00 Sergei Troitskii: Populaarne ballett: folkloorimotiivi muutmine sotsiaalseks tegevuseks
Katre Kikas: Rahvaluulekogujad ja fännikirjandus: Hans Anton Schults F. R. Faehlamanni müütide lummuses
Esitlused
Rudolf Põldmäe Rahvaluulekoguja reisuraamatut (2023) esitlevad Mari-Ann Remmel ja
Alo Põldmäe), loomanimede andmebaasi Mare Kõiva.
18.00-19.00 õhtusöök ja kontsert - Kaisa Ling: Hulpides kinniskujundite ookeanis
Kontserdile järgneb Mare Kõivale pühendatud koosviibimine /
Reede, 23. veebruar
9.00-10.30 Ott Heinapuu: Eesti looduslike pühapaikade muutuvad tähendused
Kristel Kivari, Tiina Sepp: Kirna mõisa mungad ja Avaloni vaimud: võrdlevaid tähelepanekuid kummituslugudest uue vaimsuse keskkondades
Ell Vahtramäe: Mida teab põhikoolilõpetaja folkloorist?
10.30-11.00 kohvipaus
11.00-12.30 Taive Särg: Milline regilaul rokib?
Inna Lisniak: Origin and Historical Development of Slavic-Baltic Folk Іnstruments: A Study of Characteristic Features
Savannah-Rivka Powell Border Genres of Yiddishkeit: Navigating Heterotopic Space and Jewish Diaspora by way of Liminal Shtetlach
12.30-13.30 lõuna / lunch
13.30-15.30 Natalia Ermakov: Välitööde eripära - võlu ja valu. Sakraalsed rituaalid ersa kultuuris
Nikolai Kuznetsov: Rahvapidustused ja komi folkloor
Eva Toulouze: Ühe udmurdi palve arengud 10 aasta jooksul
Konverentsi lõpetamine
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseum
Toetab Eesti Kultuurkapital
Registreerimine konverentsile on lõppenud.

Rolf Wilhelm Brednich (8. veebruar 1935 – 30. november 2023)

Möödunud aasta hilissügisel lahkus meie seast saksa folklorist Rolf Brednich, abivalmis ja lahke kolleeg rahvajutu-uurijatele.
Rolf Brednich tundis pisimate detailideni muistendeid ja muinasjutte ning sai kuulsaks oma linnamuistendite koguga Die Spinne in der Yucca-Palme (Ämblik toapalmi peal). Tema käe all ja toimetamisel valmis bibliograafiline suurteos, ta oli üks Enzyklopädie des Märchens (rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia) koostajaid ja toimetajaid ning pikka aega rahvajutu-uurimise ajakirja Fabula toimetaja.
Meenutuseks lugege Ave intervjuud Brednichiga juulist 2005, mil professor Brednich viibis Tartus ISFNRi 14. kongressil.

Liina Saarlol on sünnipäev. Palju õnne!

Liina on järjekindel regilaulu-uurija (doktoritöö "Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus" 2005).
Ta on süvenenud suulise poeesia loomisviisi, uurides, kuidas laulud sünnivad, ajas ja ruumis levides oma kuju muudavad, ja millised on need mõttelised ehituskivid, millest laul igal laulmiskorral taas kokku pannakse.
Liina soov mõista laulikute loomispõhimõtteid ja loomingulise kaose sees peituvat süsteemi on leidnud suurepärase väljundi nii Kodavere ja Laiuse "Vanade kannelde" koostamises kui ka panustamises Eesti regilaulude andmebaasi loomisse.
Regilauluandmebaasi sihikindel arendamine ja korrastamine on laienenud läänemeresoome regilaulukorpuse digihumanitaarseks uurimiseks Soome-Eesti FILTER projekti raames.
Kriitilisest kultuuriuurimusest ja omaenda tundlikust ühiskondlikust närvist ajendatult on Liina süvenenud marginaliseeritud laulikute ja laulude maailma ning arutlenud regilaulu ja üldisemalt eesti vanema suulise traditsiooni tähenduse üle nõukogude ajal, mis edendas ja samas pingestas uurimistööd.
Liina kui kunstiinimese andekas pilk on koos põhjaliku arhiivitundmisega aidanud ilmutada 'ERAterasid' sotsiaalmeedias, panna kokku näitusi ERA fotokogust ja ERMi näituse originaalset regilauluosa.
Kolleegid soovivad heale, hoolivale ja toetavale kaaslasele palju õnne, rõõmsat teekonna jätku ja põnevaid avastusi.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO