Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

30. mail toimub Eesti Kirjandusmuuseumis huumoriuuringute seminar

Esmaspäeval, 30. mail algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Sergei Troitski ettekandega "Huumoriuuringute institutsionaliseerimine konverentside kaudu Nõukogude järgses ruumis: Ukraina ja Venemaa juhtum" / "Институализация юмористических исследований посредством конференций на постсоветском пространстве : случай Украины и России".
Sergei räägib kahe konverentsisarja (Odessa, Peterburi) ajaloost, tänu millele kujunes Ukrainas ja Venemaal positiivne pilt huumoriuuringutest. Linnadest, kus need üritused toimusid, said kohalikud huumoriuuringute keskused. Lisaks keskendutakse postsovetliku teaduse eripäradele, mis mõjutavad Vene ja Ukraina diskursuse konfiguratsiooni naeru ja huumori kohta. Põhiettekanne on vene keeles.
Ka Teamsi ühendus on avatud: Click here to join the meeting
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Rahvusvahelises kevadkoolis uuritakse meelte rolli läbi aja

Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatavate sügiskoolide sarja võtab kokku kevadkool, mis toimub 26.-27. mail 2022 Toila Spa Hotellis pealkirjaga “Dialogues with the Senses”.
Humanitaarteaduste doktorantidele suunatud interdistsiplinaarse rahvusvahelise kevadkooli raames vaadeldakse meelte rolli kultuuris. „See on väga meeliavardav teema – mõelda mitte ainult nägemismeele, puutemeele, haistmise, kuulmise ja kompimise rolli üle, vaid ka selle üle, milliste meeltega kogeme mitteverbaalset teavet või vaikust, kuhu paigutuvad intuitsioon ja n-ö seitsmes meel,“ märkis ürituse korraldaja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe.
Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina. Ettekandeid-töötube pakuvad lisaks Eesti asjatundjatele ja doktorantidele valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt, näiteks Kathryn Linn Geurts (USA) toob näiteid ebatavalistest Aafrika meelemaastikest ning Frog (Soome) arutleb šamanistlike ja muude rituaalsete kogemuste näitel, kuidas kultuurilised praktikad mõjutavad inimeste tajuviise. Kirjandusmuuseumi iga-aastaste doktorantidele suunatud ürituste eesmärk on luua teadlasi ja doktorante kaasates dialooge erinevate ühiskonnas olulist kõlapinda omavate teemadega.
Lähem info: Reet Hiiemäe, reet.hiiemae@folklore.ee
Ürituse koduleht: https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2022
Ürituse toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM), see on seotud ka Eesti-uuringute Tippkeskusega.

2022. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 26. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42). Preemia väljakuulutamisele eelneb Asta Õimu ettekanne „Kõnekäänud meie igapäevakeeles“.
Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmise aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ koostamise eest. Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: Reet Hiiemäe ja Mari Sarv.
Reet Hiiemäe on hinnatud usundiuurija, kelle uurimused loovad silla varasema ja tänapäevase usundilise maailmatunnetuse vahele. Tema viimase aasta uurimused ulatuvad eesti pärimuse maagilisest haiguskäsitlusest pandeemiaperioodil kogutud ainestiku mõtestamiseni. Mari Sarv on regilaulude uurija, kes kasutab uudseid digihumanitaaria vahendeid regilaulu meetrika uurimisel. Ta on aastaid juhtinud digihumanitaaria alast tegevust Eestis ning lisatud 2020. a-l naistippteadlaste portaali AcademiaNet.
Preemia üleandmisele järgneb näituse „Staged Otherness“ avamine. „Staged Otherness“ on Poola teadlaste Dagnosław Demski ja Dominika Czarnecka poolt kureeritud näitus teisesuse kujutamisest Kesk- ja Ida-Euroopas. Näitus keskendub erinevatele teisesuse representatsiooni viisidele 19. ja 20. sajandi etnograafilistel etendustel ning reaktsioonidele, mis need tekitasid kohalikus publikus.
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos@folklore.ee (55571447)

23. mail toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar meemiuurimise teooriatest

Esmaspäeval, 23. mail algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril Liisi Laineste.
Tutvustamisele tulevad Bradley Wigginsi metodoloogilised ja teoreetilised vaatekohad meemiuurimises ("The Discursive Power of Memes in Digital Culture: Ideology, Semiotics and Intertextuality" 2019 Routledge'i seerias Studies in New Media and Cyberculture), mis on suuresti Limor Shifmani kümmekond aastat varem ilmunud käsitluse edasiarenduseks.
Põgusalt tuleb juttu ka teisest, paralleelseks lugemiseks sobivast raamatust "Internet Memes and Society: Social, Cultural and Political Contexts" (Anastasia Denisova 2019; samas sarjas), et arutleda nende ühisosa ja panuse üle jagatud uurimisväljal.
Seminar 23. mail 2022 kell 11.00 Kirjandusmuuseumis IV korruse seminariruumis.
Ka Teamsi ühendus on avatud: Click here to join the meeting
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandepäev

24. mail 2022 kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik ettekandepäev „Kes tera ei kogu, vakka ei saa“, millega tähistatakse folkloristi ja eesti kultuuriloo uurija Rein Saukase 75. sünnipäeva.
Lühivormide akadeemiliste väljaannete koostamise kõrval on Rein Saukase uurimiskeskmes eesti folkloristika ning kultuuriloo vanem kihistus ja rahvaluule kogumislugu. Rein Saukase teadustöö põhiväärtuseks on arhiiviallikate kriitiline lugemine ja eesti kultuuriloo alustekstide põhjalik tundmine.
Pidulikul koosolemisel räägivad kolleegid ja sõbrad teemadel, mis on juubilari uurijateed sillutanud.
KAVA
15.00
Katre Kikas: „Olgu ka see auus saatja äratajaks...“ Esiletõstetud kogujatüübid Jakob Hurda kogumisaruannetes
Liina Saarlo: Kaks melanhoolset vanavararetklejat ERMi stipendiaatide ridadest
Kärri Toomeos-Orglaan: Ühest anonüümsest saadetisest -
väljakaevamisi Reinuga
Piret Voolaid: Vääna vanasõna, kui vanasõna väändib: Vanasõnade väänamisest nalja ja pilkeni
Mare Kõiva: Kolme käsku on vaja järgida, siis läheb elu korda
17.00
Õnnitlemine, kõned
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Akadeemiline Rahvaluule Selts. Toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee, 55571447)

Oskar Kallase stipendiumi saab käesoleval aastal Kristi Salve

18. mail tähistatakse rahvusvahelist muuseumipäeva. Eesti Rahva Muuseum annab sel tähtsal päeval üle Oskar Kallase stipendiumi ning esitleb kaht muuseumi poolt välja antud raamatut.
Oskar Kallase stipendiumi saab käesoleval aastal Kristi Salve, kes peab huvilistele avaliku loengu "Käbe käoke, kahe sabaga kass ja sadasilm". Õnnitlemine ja avalik loeng algab ERMi Jakob Hurda saalis 18. mail kell 14.
Oskar Kallase stipendium antakse välja pikaajalise silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri alal, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana.
Muuseumipäev jätkub ERMi kirjastuse poolt välja antud raamatute esitlusega.
Orienteeruvalt kell 14.45 esitlevad värskelt ilmunud kogumikku, Eesti Rahva Muuseumi 63. aastaraamatut, koostajad ja toimetajad Svetlana Karm ja Piret Koosa. Kogumik "Soome ugri välitööd ja muuseumikogud: sissevaateid uurimislukku" tegeleb soome-ugri uurimissuuna eripärade ja selle teisenemistega ajas.
Kell 15 tulevad lavale Natalia Pyllu ja Kaari Siimer, kes on ERMi uue lasteraamatu "Rännukaru seiklused soome-ugri maailmas" autorid. Koos muuseumiõpetaja Anti Lillakuga ja illustratsioonide autori Pia Hanslepaga on sündinud raamat, mis sobib 5-11-aastastele lastele nii enne kui pärast ERMi püsinäituse "Uurali kaja" külastamist. Soome-ugri teemat tutvustab raamatus uudishimulik rännukaru, kelle seiklused meie keelesugulaste juures ongi autorid kaante vahele pannud.
Muuseumipäeva sündmus toimub Jakob Hurda saalis ja on tasuta sissepääsuga.

16. mail toimub seminar folkloorist kui isiklikust ressursist

Esmaspäeval, 16. mail algusega kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminaril Mare Kalda ettekandega „Folkloor isiklikuks otstarbeks: kultuurisisu ümberpaigutuste subjektiivsus ja intersubjektiivsus”.
Traditsiooni kogudes ja uurides on pigem keskendutud folkloorile kui inimeste rühma loomingulistele saadustele või tegevustele. Muidugi on suurepäraseid sissevaateid ühe lauliku või jutustaja repertuaari, kogukondade kombestikku, kuid ikkagi silmas pidades traditsiooni loovaid fenomene.
Aga missuguseid küsimusi esitada sellise materjali suhtes, mis subjektiivse valiku teel on „välja tõstetud”, ümber kirjutatud või salvestatud oma tarbeks, mitte rahvaluulekogumise missiooni huvides, koolitöö jaoks ega muul rohkem või vähem ametlikult eesmärgil. Interneti kui väljendumiskonteksti puhul tulevad kergemini nähtavale kogu protsessi etapid. Subjektiivne loomeakt satub intersubjektiivsesse edasijagamiste ahelasse, samal ajal juba jagatud-kommenteeritud aines on kogu aeg allalaaditav isiklikuks varundamiseks.
Seminar Teamsis: Click here to join the meeting"
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Eesti-uuringute tippkeskuse aastakonverents "Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris"

Subjektiivsus ja intersubjektiivsus kuuluvad igasuguse suhtlemise ja loomingu põhiolemusse. Subjektiivsus seisneb kõige üldisemalt selles, et kõneleja ja kirjutaja, autor või esitaja mitte ainult ei anna edasi sisu, vaid väljendab ka ennast, põimides oma teksti ja loomingusse hoiakuid, hinnanguid ja emotsioone. Intersubjektiivsus on aga teksti või teosesse põimitud suhestumine suhtluspartneritega: kuulajaga, lugejaga, publikuga, kaasesitajaga, teise tegelasega teoses, teise teosega. Nii ühendavad need nähtused ka Eesti-uuringute Tippkeskuse eri tegevusvaldkondi.
12. ja 13. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis toimuval konverentsil arutletakse selle üle, mida on eriomast ja mida ühist (inter)subjektiivsusel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas, filosoofias, arvutisuhtluses, milliseid kokkupuutepunkte ja seoseid erilaadsete (inter)subjektiivsuste vahel leidub.
Sündmus toob kokku üle saja teadlase, plenaaresinejad on Henrik Bergqvist (Stockholmi Ülikool, Rootsi) ja Władysław Chłopicki (Krakowi Jagiellooni Ülikool, Poola).
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.
Konverentsi kava ja ettekannete teesid leiate kodulehelt https://www.folklore.ee/CEES/2022/index.html
Korraldajad: projektide PRG341 “Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides”, PRG1290 “Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika” ning Eesti-uuringute Tippkeskuse korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute ning referentsiaalsete praktikate töörühmad.
Konverentsi toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PRG341 ja PRG1290.
Korraldustoimkond:
Helle Metslang, helle.metslang@ut.ee
Gerson Klumpp, gerson.klumpp@ut.ee
Renate Pajusalu, renate.pajusalu@ut.ee
Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee
Maria Reile, maria.reile@ut.ee

Meeldetuletus. Kutsume ettekandega osalema 18.-22. septembrini toimuval konverentsil „Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes“

18.–22. septembril 2022 Tartus toimuv rahvusvaheline konverents „Balkan ja Balti riigid ühendatud Euroopas: ajalugu, religioon ja kultuur“ toimub 5. korda. Seekord on meil hea meel teatada, et üldteema on "Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes".
Kliimamuutused, suhtumised loodusesse, jätkusuutlikkus on kogu maailma retoorika keskmes. Looduse ja kultuuri uurimine on kujunenud laiaulatuslikuks interdistsiplinaarseks valdkonnaks, kus humanitaar- ja sotsiaalteadused teevad koostööd keskkonnauuringute, terviseteadlaste jt, juhindudes J. Igoe, W. Dressleri, E. Kohni, E. Marrise, B. Büscheri, R. Fletcheri, S. Toncheva jt ideedest. Temaatika on mitmekülgselt esindatud paljudes folkloorižanrides, kalendrikommetes, uskumustes, elutsükli-kombestikus, rahvausundi praktikates, keeles jm.
Tähtajad:
Teesid – 30. mai.
Teated teeside vastuvõtmise kohta – 30. juuni.
Teine ringkiri – 15. juuli.
Keeled: Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel.
Kavatseme avaldada konverentsi ettekanded (pärast toimetamist ja eksperdihinnangut) meie ajakirja „The Yearbook of Balkan and Baltic Studies“ eriväljaandes, mille indeks on SCOPUS (https://www.folklore.ee/balkan_baltic_yearbook/YBBS) jm väljaannetes.
Toimumiskoht:
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumis, Vanemuise 42, Tartu.
Loodame, et praegune olukord võimaldab konverentsi toimumist kohapeal, kuid on ka online- ja/või hübriidformaadi võimalus.
Vaata lähemalt temaatika jm kohta konverentsi veebilehelt https://www.folklore.ee/rl/fo/bbs/2022 ja küsimuste korral võtke julgelt ühendust: bbs5@folklore.ee
Konverentsi toetavad: Eesti-uuringute Tippkeskus, Folkloristika osakond Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Bulgaaria TA Etnoloogia ja folklooriuuringute instituut koos Etnograafiamuuseumiga, Bulgaaria Teaduste Akadeemia. International Society of Balcan and Baltic Studies.

Ilmunud on ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 85. number

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 85. numbri artiklites käsitletakse väga erinevaid teemasid autoritelt üle kogu maailma ja põnevat lugemist jagub nii folkloristidele, sotsiaalteadlastele, ulmefännidele kui teistele huvilistele.
Hiinast pärit Ruihui Han käsitleb Vana-Hiina kõige tuntuma inimsuhetest rääkiva teose Jin Ping Mei (Ploom kuldses vaasis) abil guanxi-kontseptsiooni.
Hispaanlase Jordi Ardanuy artikkel on pühendatud simiootidele, Kataloonia Pürenee mütoloogia olenditele, kelle päritolu ulatub XIII-XIV sajandisse, samas kui põhjalikumad käsitlused peavad neid iidse paganliku usundi reliktideks, mis võivad olla seotud koerakultuse või metsajumalustega.
Nigeeriast pärit Imomotimi Armstrong esitab Nigeri delta piirkonna Ịjọ naiste ümberlõikamise rituaali kultuurianalüüsi.
Stefan Danerek Rootsist uurib Palu’e (Ida-Indoneesia) Tata liba tseremoonia integreerimist holistilisse tervise üldsüsteemi ja kasutamist hea enesetunde ning heade suhete hoidmiseks.
Luis J. Tosina Fernández Hispaaniast analüüsib vanasõnade kasutamist George R. R. Martini ulmesarja "Jää ja tule laul" esimeses teoses „Troonide mäng“. Vaadeldakse kasutatud vanasõnade rolli teoses, sh autori poolt kirjandusteose jaoks ad hoc loodud vanasõnu.
Jurgita Ūsaitytė Leedust käsitleb käsikirjalisi laulikuid kui eneseväljendusvormi ning kultuurilise ja rahvusliku identiteedi väljendusi 19. sajandi Leedu kirjakultuuris. Kirjalikus meediumis loodud laulikud näitavad nende koostajate valikulist lähenemist suulisele rahvaluulele ning annavad tunnistust uue stiiliga rahvakirjanduse prioriteetidest.
Merle Talvik, Taimi Tulva, Ülle Ernits ja Kristi Puusepp Eestist vaatlevad retrospektiivselt Florence Nightingale’il põetaja arhetüüpi Eesti ühiskonnas toimunud muutuste kontekstis.
Ukrainast pärit Mykhailo Rakhno artikkel käsitleb ukraina rahvajuttudes esinevaid gooti päritolu süžee-elemente. Autor võrdleb laialt levinud legendi inimesest, keda Jumal karistas lihavõttepühade ajal maaharimise eest, õnnetusega, mis tabas Jordanese Getica teatel gooti vägesid silla ületamisel.
Etioopiast pärit Mehari Yimulaw Gebregeorgis käsitleb soorollide tajumist Lõuna-Aafrika rahvajuttudes narratiivianalüüsi abil. Autor järeldab, et uuritud muinasjutud on peamiselt abivahend patriarhaalses kogukonnaelus juurdunud hegemoonilise filosoofia kinnistamiseks abielu, töö, iseloomuomaduste ja autoriteedi osas.
Irina Sedakova ja Irina Stahl annavad ülevaate Euroopa Etnoloogia ja Rahvaluule Seltsi Rituaalse aasta töörühma uuest veebinaride sarjast, olulistel etnoloogia ja folkloori valdkonna kongressidel töörühma korraldatud paneelidest, konverentsidest ning uutest väljaannetest.
Numbris leidub ülevaade Kanada eestlaste koolipärimuse kogumisvõistlusest ja raamatuarvustused.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav avatud juurdepääsuga akadeemiline ajakiri, mis ilmub alates 1996. aastast, veebis on number loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol85.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO