Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Natalia Ermakov sai lõimumise raudvara preemia
Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus kuulutasid 16. detsembril 2025 välja aasta silmapaistvamad lõimumisvaldkonna edendajad.
Tunnustuse pälvisid Natalia Ermakov, Einike Sooväli, Osakond OÜ ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusosakond.
Lõimumise raudvara preemia saaja on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse juht Natalia Ermakov. Ta on pühendunud Eestis elavate rahvuste ühendamisele ja kultuuridevahelise mõistmise edendamisele. Natalia eestvedamisel toimuvad Eestimaa Rahvuste Foorum ja Etnolaat, mis toovad regulaarselt kokku eri rahvaste kogukonnad ning loovad ruumi kultuuride tutvustamiseks ja dialoogiks.
Tema teadus- ja kogukonnatöö aitab hoida ja väärtustada Eesti kultuurilist mitmekesisust ning loob sünergiat keele- ja kultuurikogukondade ja teadlaste ning kunstnike vahel.
Palju-palju õnne Nataliale!
Seminaride sarja Folkloor ja mõttekaaslased avasündmus TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas on algatatud uus seminaride sari "Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased".
Jõulude eel, 19. detsembril 2025 kell 14.16-16.00 kõneleb avaistungil Jonathan Roper sõnaraamatutest kui folkloori uurimisallikast. Tema ettekande pealkiri on "An Unexpected Source of Folklore Dictionaries"
Seminar toimub Ülikooli 16–103.
Lähem info: anastasiya.astapova@ut.ee
Mäetagused 93
Uus ajakirja Mäetagused number on jõulude eel veebis leitav!
Kaheksa analüüsi kuueteistkümnelt teadlaselt, ülevaateid, intervjuusid, juubilaride saavutuste esiletoomisi, raamatututvustusi ning kroonikat - nagu ajakirjas Mäetagused heaks tavaks.
Ajakirja veebiversioon avaneb siin.
Janika Oras pälvis Setomaa omakultuuripreemia ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi preemia
15. detsembril tähistas Setomaa vald Värska kultuurimajas Anne Vabarna nimelist omakultuuriõhtut, kus anti üle tänavused omakultuuripreemiad.
2025. aasta vallasisese laureaadi preemia sai leelokoor Verska Naase’. Vallaväline preemia omistati Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtivteadurile Janika Orasele, kes on Eesti silmapaistvamaid regilaulu uurijaid ja tutvustajaid.
Tema töö on olnud äärmiselt oluline nii seto kui ka laiemalt Eesti vanema rahvalaulu mõtestamisel.
Laureaate tervitas ülemsootska Jalmar Vabarna ning omakultuuripreemiad andis üle vallavanem Raul Kudre.
6. detsembril andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts aasta tunnustussündmusel Janika Orasele üle valdkonna aastapreemia - lokulaua - pikaajalise panuse eest rahvamuusika valdkonda.
Janika Orase tööl on olnud märgiline mõju Eesti rahvamuusika uurimisele ja hoidmisele. Ta on aastakümneid tegutsenud Eesti Rahvaluule Arhiivis, olnud heliarhiivi juhataja ja teadur ning õpetanud regilaulu ja rahvamuusikat kõrgkoolis. Janika on toimetanud olulisi väljaandeid, muu hulgas Eesti rahvamuusika antoloogiat ja sarja Vana Kannel, ning tema doktoritöö regilaulu maailma tõlgendamisest on hinnatud sügavuse ja inimliku lähenemise poolest.
Palju-palju õnne, Janika, auväärsete tiitlite saamise puhul!
69. Kreutzwaldi päevade konverents "Noorus ja küpsus elus ja kunstis" 16.-17.detsembril
16. detsembril 2025 kell 10.00 avab direktor Piret Voolaid Kirjandusmuuseumi saalis 69. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi "Noorus ja küpsus elus ja kunstis".
Inimese, kogukonna ja kultuuri arenguteed võib kirjeldada erinevate metafooride abil. 2025. aasta Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi keskmesse oleme Noor-Eesti 120. sünniaastapäeva ja loosungi "Jeunesse oblige!" vaimus valinud nooruse ja küpsemise ülemineku ja pingevälja.
Pealkirjas välja toodud märksõnu noorus ja küpsus võib ühelt poolt vaadelda kui kaht poolust indiviidi või rühma elukaares, punkte, mille vahele jääb erinevate valikute jada. Teiselt poolt võib nooruse ja küpsuse mõistepaari kaudu käsitleda ka konkreetse aegruumi põlvkondade dünaamikat, erinevate vanuserühmade omavahelisi suhteid.
Konverentsil astuvad üles teadlased nii meilt kui mujalt, nii noored kui vanad.
Avame Kõrgema Kunstikooli Pallas näituse, esitleme EKM Teaduskirjastuse selle aasta tippteoseid ning kuulutame välja Ivar Ivaski stipendiumi laueraadi.
Esimese päeva kavas kell 11.30–13.00 (Noorus ja vanadus folklooris) on mitu rahvaluuleteadlaste ettekannet:
11.30–12.00 Risto Järv ja Mari Väina: Regilaulu ja muinasjutu sõnalisi vaateid noorusele ja vanadusele
12.00–12.30 Sergei Troitskii, Natalia Ermakov, Mare Kõiva, Nikolay Kuznetsov ja Nikolai Anisimov: Vanusemarker rahvakultuuris: vanadus ja surm kui talv
12.30–13.00 Anastasiya Fiadotava: Lapsed ja noored perekondlikus huumoris
Juhatab Katre Kikas.
Õhtul tulevad esitlemisele
The Yearbook of Balkan and Baltic Studies 8: 2. Nature, Culture, Art. Toimetanud Mila Maeva ja Mare Kõiva. Esitleb Eda Kalmre
Natalia Ermakov "Ersa pärand Eesti arhiivides" Sator 27. Toimetanud Asta Niinemets ja Mare Kõiva. Tartu: EKM Teaduskirjastus 2025.
Kogu kava jm konverentsiinfot vt siit
Kirmus TV näitab.
Lisainfo: indrek.ojam@kirmus.ee
Konverents MEDICA 2025: Meditsiin ja religioon
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja meditsiiniantropoloogia konverentside sarja MEDICA ühiskonverents "Meditsiin ja religioon" toimub 12. detsembril 2025 algusega kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Olete lahkelt oodatud osalema ja kaasa mõtlema!
Teemapüstitus Meditsiin + religioon = ? tõi kokku mitmetahulise ja rohket mõtteainet pakkuva kava. Väljapakutud teema oli ajendatud tõdemusest, et meditsiinil ja religioonil ning laiemalt usundisidusatel maailmavaadetel on mitmetahulised ja komplitseeritud seosed ning vastastikmõjud nii ajaloos kui nüüdisaja kontekstis.
Paljud haiglad ja tervishoiuteenused on kunagi alguse saanud usuorganisatsioonidest ning rahvapärased usundilised arusaamad hingest ja teispoolsusest avaldavad endist viisi mõju sellele, kuidas suhtume näiteks aborti või elulõppu.
Seekordsel konverentsil arutleme, millist rolli mängib patsiendi, aga ka arsti spirituaalne taust haigusennetuse, ravivalikute ja meditsiinieetika seisukohalt ning kuivõrd on üldse võimalikud dialoogid rahvaravi, imetervendamise ja teadusmeditsiini vahel.
Ettekanded avavad teemat nii ajaloolisest vaatest (nt Lähis-Ida muistsete raviloitsude, Siberi eestlaste ravivõtete kujunemise ja Euroopas laiemalt pühakukultusega seotud tervendamispraktikate näitel) kui ka nüüdisaegsete väljundite kaudu (nt islami meditsiini, hiina meditsiini, India ravimantraid ning tätoveeringute meditsiinilist ja spirituaalset poolt analüüsides).
Juttu tuleb ka subjektiivse tunnetuse ja teadusuuringute konfliktidest (nt tuuleparkide diskussioon).
Ootame osalema ja arutlema usundiuurijaid, folkloriste, ajaloolasi, meedikuid, psühholooge, hingehoidjaid ja kõiki teisi huvilisi – soovime, et konverents aitaks paremini näha nende valdkondade puutepunkte ja koostöövõimalusi.
Konverentsi kava
Kontakt: Reet Hiiemäe, reet.hiiemae@folklore.ee
Nefa 35. juubel
12. detsembril 2025 Ülikooli 16 tubades 215 & 216 kell 19.15 Nefa 35. juubeli pidu.
Tähistame Nefa 35. juubelit.
Oodata on head ja paremat, ühendavaks teemaks on (Nefa) aeg lendab. Esineb Nefa bänd, kostitame ühislauaga.
Sissepääsuks vaba annetus; Registreerimilink Nefa Tartu FB sündmuse juures
Nefakad, vilistlased ja sõbrad on kutsutud!
Korraldab Tartu Nefa rühm
Raamatuesitlus: "Isa, ma lasin endale linnu teha!"
4. detsembril 2025 algusega kell 17.00 esitleb kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna nooremteadur Oskar Poll oma raamatut "Isa, ma lasin endale linnu teha! Tätoveerimisest Nõukogude Eestis".
Teos avab värske ja põhjaliku vaate Nõukogude Eesti tätoveerimispraktikatele, nende tähendustele ning kultuurilisele taustale. Raamat toob lugejani nii ajaloolisi allikaid kui ka isiklikke mälestusi, avades seni vähe uuritud ja põneva valdkonna.
Materjali kogus Poll kokku kuue aasta vältel kogu Eestist.
Oskar leiab, et kogu see teema oli tema jaoks väga põnev, sest tätoveeringute saamislood olid uurimata teema, iga pildiga käis kaasas oma eriline lugu. Kuna Poll on ka ise tätoveerija, siis teda paelusid eriti need lood, kus juttu on sellest, mis imevahenditega omal ajal tätoveeringuid tehti.
Esitlusel vestleb autoriga tätoveerimiskunstnik Johanna Taiger, kellega koos arutletakse keha märkide, identiteedi ja põrandaaluse loovuse üle nõukogude perioodil.
Sissejuhatavat lugemist
Olete oodatud!
Vana Kannel XV. Muhu regilaulud
Kanni Labi kutsub koostajate nimel kõiki Muhu "Vana Kandle" autoreid, abilisi, toetajaid, laulude kogujaid jt huvilisi väljaande esitlusele Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42), 29. novembril 2025 kell 16.00.
Esitlus on osa Ingrid Rüütli juubelile pühendatud rahvalaulukonverentsist, mis toimub 28.-29.nov.
Konverentsil, ka raamatuesitlusel osalemiseks on vajalik registreerumine!
Registreerumiseks, kava ja ettekannete tutvustuste uurimiseks avage palun konverentsi kodulehekülg
Konverentsi kannab üle KirmusTV.
12. detsembril 2025 kell 17.00 esitletakse Muhu regilaulude "Vana Kannelt" Muhu Põhikoolis. Olete ka sinna oodatud!
Seminar vastupanupraktikatest läti kirjandusajakirja "Avots" tegevuses 1980. aastetel
Esmaspäeval, 1. detsembril 2025 kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis Ģirts Vikmanis teemal "Dekoloniaalne paradigma ja vastupanupraktikad ajakirjas Avots 1980. aastatel avaldatud laulutõlgetes ja artiklites" (Decolonial paradigm and resistance practices in bard lyrics translations and journalistic texts of the magazine “Avots” in the 1980s).
1980. aastate teisel poolel tekitas poleemiline Läti kirjandusajakiri "Avots" (nagu Eestis Vikerkaar). kultuuriruumi, mis soodustas toonases Läti NSV-s üleminekut koloniaalühiskonnast postkoloniaalsesse.
Ajakirja hübriidses ruumis toimusid juba käivitunud glasnosti ja perestroika tingimustes dekoloniaalsed protsessid ja vastupanu Nõukogude võimule. Avalikke meeleolusid kujundas Lätis alanud kolmas ärkamisaeg.
"Avotsi" kui kirjandusajakirja tegevuskava sisaldas dekoloniaalsuse ja vastupanu elemente, mida on näha tõlkeartiklite ja kirjandusteoste valikust. Neid arenguid analüüsitakse interdistsiplinaarselt, kasutades agendaseadmise teooriat ja ’väravavahi teooriat’.
Toimetus avaldas John Lennoni, Paul McCartney, Paul Simoni, Bruce Springsteeni ning ka Vladimir Võssotski ja Boriss Grebenštšikovi vabadust ülistavate laulude tekste. Ilmusid ka seni keelatud või vastuolulised Orwelli "Loomade farm" ja Becketti "Godot’d oodates".
Avaldati publitsistikat, milles kritiseeriti elu NLis, samal ajal ilmusid iseseisvust kiitvad lood elust Baltimaades sõdadevahelisel perioodil. Hinnati ümber Läti ajalookäsitlus, mis puudutas Teist maailmasõda, elu erinevate okupatsioonirežiimide all ning paguluses. Avaldatud artiklitega seoti ennast lahti nõukogulikest väärtustest.
Ģirts Vikmanis (kirjaliku tõlke ja meedia- ja kommunikatsiooniuuringute magister) on keele ja kirjanduse doktorant Daugavpilsi ülikoolis.
Tema uurimiskeskmes on tõlke- ja postkolonialismi teooria.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
