Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
3. juunil toimub Tartu Ülikoolis folkloristika eriala bakalaureusetööde kaitsmine
3. juunil algusega kell 11 (Ülikooli 16-212) toimub folkloristika eriala bakalaureusetööde kaitsmine.
Kl 12 Hildegard Reimann
„Joonistamisest folkloristikas ja folkloristlikust joonistustest“
Juhendaja: kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa
Oponent: folkloristika teadur Katre Kikas (Eesti Kirjandusmuuseum)
Kl 12 Marju Kurvits
„Usundilised elemendid muinasjutus „Kurat saunas kosimas“ (ATU 480A)
Juhendaja: kaasprofessor Merili Metsvahi
Oponent: vanemteadur Kristi Salve (Eesti Kirjandusmuuseum)
Koduleht https://www.flku.ut.ee/et/uudised/folkloristika-eriala-bakalaureusetoode-kaitsmine-3-juunil-2021
Kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomi vahendusel.
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 954 2749 0478
Passcode: 193048
Kõik on oodatud kuulama!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee
1. juunil folkloristika eriala magistriprojekti kaitsmine Tartu Ülikoolis
1.juunil algusega kell 13 (Ülikooli 16-212) toimub Tartu Ülikooli magistriõppekava „Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia“ folkloristika eriala lõputöö kaitsmine.
13:00 -14:30 Meeri Ott
Magistriprojekt „Tartu ööelu kogemustekaart ja veebilehe prototüüp“
Juhendaja: Elo-Hanna Seljamaa (eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor)
Oponent: Kalle Paas (SA Tartu 2024 teabe- ja turundusvaldkonna juht)
Kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomi vahendusel. Link:
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 930 9818 7395
Passcode: 456033
Kõik on oodatud kuulama!
koduleht: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/folkloristika-eriala-magistritoo-kaitsmine-1-juunil-2021
Info: Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee
Folkloristika aastapreemia pälvis Asta Õim
Akadeemiline rahvaluule selts koostöös kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Tänavu pälvis tunnustuse keeleteadlane Asta Õim.
2021. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande "Eesti kõnekäänud I-II" koostamise eest. Laureaat on pika teadlaskarjääri vältel ühendanud keeleteaduse ja folkloristliku kujundkõne uurimise, mille tulemusel valminud väljaanne võtab kokku aastatepikkuse fraseoloogia-alase uurimistöö.
Traditsiooniliste väljendite analüüsimise kõrval on laureaat loonud abivahendeid metafoorialaste eksimuste vältimiseks ja avanud vanemate väljendite tausta tänasele keelekasutajale.
Aastatel 2002–2013 töötas Asta Õim Eesti Kirjandusmuuseumis, tema juhtimisel alustas tööd kõnekäändude töörühm, kelle ülesandeks oli valmistada ette allikpublikatsioon Jakob Hurda algatatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Väljaande põhjaks sai eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja selle alusel koostatud fraseologismide alussõnastik.
Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.
31. mail toimub magistriõppekava „Folkloristika ja pärandirakendused“ lõputööde kaitsmine
31. mail algusega kell 10:00 toimub Tartu Ülikooli rahvusvahelise magistriõppekava „Folkloristika ja pärandirakendused“ lõputööde kaitsmine Zoomis. Olete oodatud kuulama! Zoomi lingi jm info leiab kirja lõpust.
Koduleht: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-rahvusvahelise-magistrioppekava-folkloristika-parandirakendused-loputoode
10:00-11:00
Audrey Elizabeth Scrugham
Master’s Project “Embodied Knowledge and the Process of Creative Empowerment Through the Art and Craft of Zine-Making”
Supervisor Kristi Jõeste, Reviewer Lilli-Krõõt Repnau
11:05-12:05
Selman Oğuzcan Ünal
Master’s Thesis “Akkuyu Nuclear Power Plant Construction in Turkey: The Impact of Conspiracy Theories on the Relationship Between the State and the People”
Supervisor Anastasiya Astapova, Reviewer Kristel Kivari
12:15-13:15
Makar Tereshin
Master’s Thesis “Encounters at the Edge of Space Infrastructure: Space Debris and Northern Russian Hunters After the End of the Soviet Union”
Supervisor Aimar Ventsel, Reviewer Denis Sivkov
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 973 5542 7819
Passcode: 005090
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
31. mail Eesti-uuringute Tippkeskuse seminar emadusest kultuuridiskursuses
Esmaspäeval, 31. mail 2021 kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma ja folkloristika osakonna veebiseminar. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Eve Annuk peab ettekande teemal „Emaduse kultuurilised kujutelmad“.
Ettekandes vaadeldakse seda, milliseid kultuurilisi tähendusi seostatakse emadusega Eesti kontekstis, rõhuasetusega emaduse kultuuridiskursuste kontekstualiseerimisel ja asetamisel ajaloolisse konteksti. Keskendutakse ka sellele, millised tähendused ümbritsesid emadust nõukogude ajal.
Seminar Teamsis: Click here to join the meeting
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK145)
2021. aasta Eesti folkloristika preemia väljakuulutamine 27. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)
Koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab Akadeemiline Rahvaluule Selts välja Eesti folkloristika aastapreemiat, mille eesmärk on esile tõsta eelmise aasta jooksul silma paistnud folkloristi teadustegevust.
Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.
Mari Sarve puhul tõsteti esile tema uurimistööd digihumanitaarias rakendatavate meetodite kasutamisvõimalustest regilaulude analüüsimisel ning mitmekülgset tegevust folkloristika populariseerimisel ja humanitaarteaduste eest kõnelemisel.
Asta Õimu puhul hinnati tema koostatud ja kommenteeritud monumentaalväljaannet „Eesti kõnekäänud I-II“ ning pikaaegset tööd keeleteaduse ja folkloristika alal.
Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 27. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Üritusele pääseb kutsetega.
Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Piret Voolaiu ettekanne “Kaugõppe kujutamine koroonaaja meemides: huumor kui toimetulekumehhanism”.
COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest ja erimeetmetest üks olulisemaid on olnud kindlasti tavapärase (õppe)töö ümberkorraldamine, lähi- ehk kontaktõppe kõrval tuli kiiresti kohaneda kodu- ja kaugõppega, veebi- ja põimõppega. Eriolukorraga kaasnenud uus elukorraldus kajastus otsemaid laialdases folklooris, sh internetimeemides. Distantsõppemeemid pakuvad alternatiivse vaate ühele piiranguteaja olulisele õppevormile, aga ka distantsõppega seotud sotsiaalsetele tahkudele.
Ettekandes analüüsitakse distantsõppe kujutamist humoorikates meemides, tuues esile nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanema vaatepunkte. Otsitakse vastuseid uurimisküsimustele: millised üleilmsed/kohalikud jooned ilmnevad eesti kaugõppe-meemides, kuidas on õpilased kasutanud neis meemides muid kultuuriressursse (nt popkultuurielemendid, mis on eelnevalt tuntud kirjandusest, filmikunstist, muusikast ja mujalt), mida kõnelevad meemid laste-noorte ja vanemate vaheliste, samuti õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete kohta. Üldistades – millised kaugtööga seotud käitumismustrid valitsevad, mida tajutakse probleemidena, mille üle meemide põhjal otsustades nalja heidetakse?
Päeva lõpus avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis Maila Jürgensoni loodusfotonäitus „Aastaring“. Fotod on jäädvustatud Tartumaal Tükil, Ilmatsalus ja Rahingel. Autori sõnul oli tema unistuseks lapsepõlves saada endale fotoaparaat. Esimese fotoaparaadi sai ta kingituseks oma lastelt. See andis võimaluse jäädvustada loodust. Maila Jürgenson on erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline. Näitus on avatud sügiseni.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee, +372 55571447)
25. mail kl 15 avatakse keskkonnas Teams Valgevene meeleavalduste plakatite näitus “Ma tulen välja”
Teisipäeval, 25. mail kl 15 avatakse keskkonnas Teams Valgevene meeleavalduste plakatite näitus “Ma tulen välja”, millega on Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees võimalik tutvuda kuni juunikuu lõpuni.
2020. aastat peetakse Valgevenes rahva ärkamise aastaks. Rahvarohkete, kuid rahumeelsete protestidega on inimesed näidanud üksteisele ja ka kogu maailmale, et 26 aastat kestnud president Aljaksandr Lukašenka režiim peab lõppema.
Näitus on pühendatud 2020. aasta Valgevene meeleavalduste plakatitele. Naljakad, julged, liigutavad, teravad – sellistena tõmbasid nad tähelepanu Valgevene ühiskonna probleemidele, aga ka valgevenelaste loovusele ja huumorimeelele.
“Nii pikk, jõuline ja samas rõhutatult vägivallatu protest ei saanud mitte tekitada imetlust. Järsku näitasid valgevenelased end teisest küljest. Sajad tuhanded läksid tänavale. Nad aitasid ja toetasid üksteist, ignoreerides seda, mis neid varem hirmutas, ning teadvustades, millega nad riskivad. Mõne nädala pärast ilmus Valgevenes midagi, mida ei saa ära võtta - sündis kodanikuühiskond. Tundus, nagu oleks meid
ksteisele näidatud, ja me hakkasime üksteisele meeldima.” Nii kirjutab eessõnas raamatule “Ma tulen välja” selle autor Lesha Pearce. Selle aasta aprillis ilmunud raamatusse on kogutud üle 350 protestiplakati pildi, millest üks väike osa avaneb meie näitusel. Valgevene fotograafid Aliaksei Kolbun ja Olya loL’ loovad ettekujutuse sellest, milline see protest välja nägi ja milline ühtekuuluvuse õhkkond tänavatel valitses. Plakatid avavad keelelis-kultuurilise vaatenurga, mille kaudu avaneb rahvalik hinnang toimunule.
See näitus on austusavaldus kõikidele sadadele tuhandetele meeleavaldustes osalejatele, kes näitasid julgust ja valmidust seista oma tuleviku eest rahumeelselt, aga kindlalt.
Avamisel saavad sõna Eesti-Valgevene Ühingu juhatuse liige Yulia Rebase ja raamatu “Ma tulen välja” koostaja Lesha Pearce, fotograafid Aliaksei Kolbun ja Olya loL’.
Avamise veebilink: Click here to join the meeting
Näitust ilmestab valik Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus leiduvaid valgevene kirjanike tõlkeid ja folkloristika osakonna teaduskoostöö tulemusi valgevene kolleegidega.
Fotonäituse korraldas Eesti-Valgevene Ühing MTÜ. Näitust toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8--2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).
Info: Anastasiya Fiadotava, anastasiya.fiadotava@folklore.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee
24. mail toimub venekeelne seminar udmurdi mentaalsusest
24. mail 2021 algusega kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminar.
Venekeelse ettekandega „Udmurdi mentaalsuse peamised mõisted“ esineb Udmurdi uuringute keskuse filoloogiaosakonna vanemteadur Tatjana Dušenkova.
Esineja vaatleb mentaliteete esindavaid võtmemõisteid udmurdi kultuuris. Arutlusele tulevad sotsiaalseks müüdiks saanud tagasihoidlikkus востэм, aeglus дыг, kangekaelsus вог, otsustavus дӥсьтон, kadedus вожъяськон, alandlikkus ултӥян jt; aga ka käitumist reguleerivad kategooriad: tasane järjekindlus каллен, häbelikkus керпотон, kiitus ушъян, vastumeelsus курлан. Erilist tähelepanu pööratakse vaimsetele ja moraalsetele mõistetele, millel on suur roll inimeste enesemääratlemisel (hing лул, õnn шуд, kuldne kesktee эсэп, usk оскон, patt сьӧлык, kättemaks ӧсь, vale эрекчаськон, needus каргаськон).
2020. aasta jooksul on Tatjana Dušenkova avaldanud neil teemadel koguni kaks uurimust:
Ключевые понятия удмуртской языковой картины мира: монография / УИИЯЛ УдмФИЦ УрО РАН. Ижевск: Шелест, 2020. 246 с.
Эмоциосфера удмуртской языковой картины мира: монография / УИИЯЛ УрО РАН. – Ижевск: Шелест, 2020. 324 с.
Seminar Teamsis
Click here to join the meeting
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: mare.kalda@folklore.ee
17. mail toimub seminar hiidudest alternatiivarheoloogia vaates
17. mail algusega kell 11.00 toimub keskkonnas Teams Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma veebiseminar.
Ettekande "Eelajaloolised hiidude rassid, pooljumalad ja Kalevipoeg: alternatiivarheoloogia teooriad virtuaalkommuunides" peab Kristel Kivari.
Ettekandes analüüsitakse alternatiivajaloo kategooriasse paigutuvat teooriat, mille järgi on tsivilisatsioon Maal kosmilist päritolu. Blogides, foorumites ja YouTube'i videotes esitatud teooria järgi on mütoloogiates kajastatud hiiglased esmased asukad meie planeedil või mõne senitundmatu inimliigi esindajad. Alates Kreutzwaldist on selle mõtte raames spekuleeritud Kalevipoja ajaloolise isiku üle. Arutlusel on ka meedia ja folkloori suhted ning mõningad laiendused uuenenud maastikupärimuse jälgimiseks.
Seminar Teamsis
Seminari toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: Mare.Kalda@folklore.ee
Elulugu – elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75
7. mail täitub 75. eluaasta Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teaduril Rutt Hinrikusel. Selle tähtpäeva puhul toimub samal päeval veebiseminar „Elulugu - elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75”.
Kava
10.45 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kt Martin Eessalu, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja kt Eve Annuki, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve, folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva ja Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse sõnavõtud
11.00-11.20 Janika Kronberg “Rutt Hinrikus ja teised kirjutavad naised”
11.20-11.40 Tiiu Jaago “Emad ja tütred: kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?”
11.40-12.00 Tiina Kirss “Mäletamise sitkus: taas kord elulugude poeetikast“
12.00-12.20 Mirjam Hinrikus „Elu ja kunsti vahelised mimeetilised suhted moodsas kirjanduses“
12.20-12.30 Küsimused
12.30-13.30 Lõunapaus
13.30-13.50 Marju Lauristin „Mälu ja vabadus. Ühenduse Eesti Elulood lätted“
13.50-14.10 Leena Kurvet-Käosaar “Ahvatlev algmaterjal biograafiakirjutuse suuraudade vahel“
14.10-14.30 Astrid Tuisk “Mänguasjad rahvaluule kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ kaastöödes“
14.30-14.40 Marin Laak avab virtuaalnäituse "Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75"
14.40-... Küsimused, õnnitlused ja tervitused
Info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee
