Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Seminarisarja 'Folklore & Friends' järgmine külaline on Piret Paal
Seminarisarja 'Folklore and Friends' korraldajad kutsuvad
kuulama Piret Paali ingliskeelset ettekannet "Cultivating Death Literacy through the Humanities" kolmapäeval, 21. oktoobril 2026 kell 14.15 Ülikooli 16–103.
Piret on Tartu Ülikooli meditsiiniantropoloogia kaasprofessor. Tema uurimistöö keskendub palliatiivsele ravile, spirituaalsele hooldusele ning haiguste ja elu lõpu kultuurilistele käsitlustele.
Seminaril arutleme, kuidas humanitaarteadused aitavad meil paremini mõista surma, suremist ja elulõpu hooldust.
Info: anastasiya.astapova@ut.ee
Seminar poliitmeemidest Kreeka näitel
Head seminarihuvilised!
Nikolaos Koulopoulos esineb 26. oktoobril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi seminarisarjas ettekandega poliitilistest internetimeemidest ja nende kommentaaridest.
Tema sõnavõtu pealkiri on "Political Identity Construction and Negotiation in Computer-Mediated Interaction: The Case of Greek Political Internet Memes".
Analüüs põhineb 100 Facebooki postitatud keskkonnakatastroofi teemalisel meemil ja kommentaaridel, mis kritiseerivad Kreeka paremkonservatiivse valitsuse tegevust aastatel 2021–2023. Uuring näitab, kuidas poliitiline huumor võimaldab väljendada poliitilisi hoiakuid, kritiseerida võimulolijaid ning kujundada ja vaidlustada arusaamu ühiskondlikust vastutusest.
Ingliskeelne seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV k seminariruumis esmaspäeval, 26. X 2026 kell 12.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seotud uurimisprojekt: EKM 8-2/20/3
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek
Akadeemiline Rahvaluule Selts kutsub kõnekoosolekule teisipäeval, 27. oktoobril 2026 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kavas:
Kikee Doma Bhutia ja Santosh Limboo ingliskeelne ettekanne “Guiding the Dead, Sustaining the Living: Funerary Ritual and the Shamans of Sikkim”.
Ettekandes uuritakse limbu rahva matusetavasid. Kvalitatiivsete välitööde ja intervjuude toel antakse ülevaade, kuidas rituaalispetsialistid Phedangba, Samba, Yeba ja Yema korraldavad surnute üleminekut elavate kogukonnast esivanemate juurde.
Arnold van Gennepi ja Victor Turneri rituaaliteooriate põhjal käsitletakse surmarituaale kui liminaalset protsessi, mille käigus kujundatakse ümber lahkunu, leinajate ja laiema sugulusrühma suhted. Just matuserituaalides avaldub šamaani autoriteet kõige täielikumalt. Kuigi vaidlustatud sotsiaal-majanduslike ja religioossete muutuste keskel, jäävad šamaanid (Peli-Phangsam) limbu rahva kollektiivse identiteedi ja järjepidevuse hoidjateks.
Kõik on oodatud!
Seminar kirjandusmuuseumis: Hurda kogud 2.0: vikimeedia maailm
Head seminarihuvilised!
19. oktoobri seminaril esineb Ivo Kruusamägi ettekandega "Hurda kogud 2.0: Wikimedia maailm"
21. sajandi tehnoloogilised võimalused on oluliselt hõlbustanud inimeste kaasamist andmete kogumisse, kuigi väljakutsed ei erine 19. sajandi omadest ning paranenud pole ka nende protsesside mõistmine. Teatud mõttes on tuntuim "vanavara" kogumise keskkond nüüd Vikipeedia. Kuidas see aga töötab ja mis sellega teha saab?
Vaatame ka Vikipeedia sõsarprojekte: meediapanka Wikimedia Commons, linkandmete lehte Wikidata, Vikitsitaatide projekti jm. Ühises arutelus otsime vastuseid küsimusele, mil määral oleks võimalik vikiprojekte kasutada teadustöös ning rahva kaasamisel andmekogumispaigana.
Seminar esmaspäeval, 19. oktoobril 2026 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal.
Seotud uurimisprojekt: EKM 8-2/20/3
Kõik on oodatud!
Folkloristika professorite inauguratsiooniloengud
Oktoobris 2026 toimuvatel Tartu Ülikooli professorite inauguratsiooniloengutel esineb kaks folkloristi!
15. oktoobril kell 16.15 on ülikooli aulas kultuuripärandi professori Elo-Hanna Seljamaa loeng „Kelle pärand ja miks? Eesti vaimses kultuuripärandis“.
Vaimne kultuuripärand on üks viimaste kümnendite üleilmseid kultuuripoliitika märksõnu ja töövahendeid. Selle esiletõus seostub vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis võeti UNESCOs vastu 2003.
Konventsiooni järgi tähendab vaimne kultuuripärand ehk elav pärand jagatud teadmisi, oskusi ja tavasid, millel on kogukondade ja üksikisikute elus tähtis roll.
Inauguratsiooniloengus käsitletakse pärandiloomet kui poliitilist projekti, mis avaldub nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Pärandiloome seob oleva olnu ja tulevaga ning peegeldab ja võimendab nii kuuluvustunnet kui ka mitte-kuulumise kogemusi.
Loengus arutletakse võimaluste üle avardada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust avanevat vaadet Eestile, inimestele ning nende tavadele, teadmistele ja oskustele ning küsitakse, kelle vaimne kultuuripärand ja miks tuleks tänasest homsesse kaasa võtta.
29. oktoobril kell 16.15 tuleb samas kohas kuulamisele folkloristika professori Anastasiya Astapova loeng „Lood, mis loevad. Rahvaluulest riigi julgeolekuni“.
Anastasiya Astapova uurib lugude liikumist, küsides, miks inimesed kuulujutte, vandenõuteooriaid ja poliitilisi nalju edasi räägivad ning mis lugudega seeläbi juhtub.
Ta kõneleb inauguratsiooniloengus, missuguste üllatavate järeldusteni võib jõuda lugude levikut tähelepanelikult jälgides, neid etnograafiliselt uurides ning nende eri versioone võrreldes.
Muu hulgas analüüsib ta TÜ endise professori Vjatšeslav Morozovi spionaažijuhtumi ümber tekkinud vandenõuteooriaid. Loengus käsitletavad näited viivad rahvaluulest otse julgeolekuküsimusteni: kuidas kujuneb arusaam ohust, keda ja miks usaldatakse ning kuidas mõjutab kuuldu inimeste otsuseid ja tegusid? Julgeoleku seisukohalt ei ole tähtis mitte ainult teabe levik, vaid ka see, milliseks looks see teave kujuneb ja kuidas lugu inimesi mõjutab.
Esmakordselt ametisse asunud professori inauguratsiooniloengu eesmärk on anda esinejale võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljaspool ülikooli.
Inauguratsiooniloengutest tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali www.uttv.ee vahendusel.
Loengud salvestatakse ülikooli videoportaalis.
Selleaastase Walter Andersoni loengusarja teema on uskumusjutustused sotsiaalmeedias
2026. aasta W. Andersoni loengusarja loeng Tartu Ülikoolis toimub 6. oktoobril kell 16.00 Ülikooli 16-115.
Loengu „Uskumusjutustused sotsiaalmeedias“ (Belief narratives in social media) peab Kaarina Koski Turu Ülikoolist.
Kaarina räägib Soome sotsiaalmeedias levivast uskumuspärimusest, keskendudes eelkõige kummituslugudele ja kummitamisega seotud jutustustele.
Ettekandes vaadeldakse, kuidas need lood levivad arutelufoorumites, YouTube’is, TikTokis ja mujal digikeskkondades ning kuidas uued meediavormid mõjutavad lugude jutustamist, jutustaja positsiooni ja lugude tähendusi.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
Loeng salvestatakse. Varasemate loengusarja salvestistega on võimalik tutvuda loengusarja lehel: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/sisu/andersoni-loengud.
Sõnumi saatis Keily Tammaru.
Värskas tähistatakse rahvaluuleteadlase, seto lauluisa ja sootska Paul Hagu 80. sünnipäeva
3.-9. oktoobrini 2026 toimuva seto kultuuri nädala raames tähistatakse reedel, 9. oktoobril kl 16 Värskas Setomaa Kultuurikeskuses Paul Hagu 80. sünnipäeva.
Päevakava:
Eva Saar: Folkloorisõnavara Seto sõnaraamatus
Ode Oras: Seto leelo kogumikud helikandjatel
Raamatuesitlus: Leeloantoloogia III
Õnnitlused
Tulijatel palutakse osalemisest teada anda info@setoinstituut.ee või helen.kylvik@gmail.com
Kärri Toomeos-Orglaan kaitseb doktoritööd
30. septembril 2026 kell 13.00 kaitseb Kärri Toomeos-Orglaan Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritööd "Seto rahvaluule kirjakultuuri osana: kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia" ("Seto Folklore as Part of Written Culture: The Limits of Literacy and Cultural Hierarchy").
Juhendajad: kaasprofessor Risto Järv ja Jürgen Beyer
Oponent: vanemteadur Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool)
Kaitsmine toimub Ülikooli 16-218.
Üldlevinud arvamuse kohaselt olid setod kuni 1920. aastateni valdavalt kirjaoskamatud. Sellest seisukohast on lähtunud enamik seto kultuurikirjeldustest. Uurijate keskendumine laulukultuurile tõstis esiplaanile kirjaoskamatud seto naised, kellest said ideaalsed suulise kultuuri esindajad.
Jakob Hurda kogust leiame kahe seto mehe kirillitsas kirja pandud setomurdelised tekstid, mis näitavad setode kirjakultuurilist kogemust 19. sajandi lõpukümnenditel teises valguses, muutes arusaama nii setode kirjaoskusest kui selle ajaloost.
Väitekirja keskmes on kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia setode kirjaoskust ja/või selle puudumist puudutavates küsimustes. Sellega seoses tuntakse huvi, milliseid kirjaoskuse vorme setod tundsid, kuidas ja mil määral mõjutas kirjakultuur seto suulist jutupärimust 20. sajandi alguses ning kuidas mõjutasid rahvaluulekogujate isiklikud eesmärgid, väärtushinnangud ja institutsionaalsed ootused üleskirjutuste sisu ja vormi.
Analüüsi lähtekohaks on kultuuriantropoloog Brian Streeti kirjaoskuse käsitlus, milles eristatakse autonoomset ja ideoloogilist mudelit. Autonoomse mudeli järgi nähakse kirjaoskust tehnoloogilise oskusena, millel on ühiskonna arengule iseeneslik ja universaalne mõju. Streeti hinnangul toetab selline vaade kultuurilist üleolekut, õigustades kirjaoskajate sekkumist kirjaoskamatute ühiskondade arengusse. Ideoloogiline mudel seevastu rõhutab, et ühiskondlikke protsesse ei kujunda mitte kirjaoskus iseenesest, vaid sellele omistatud tähendused, kasutusviisid ning kirjaoskuse kaudu loodavad võimusuhted.
Streeti ideoloogilisest mudelist lähtudes rõhutab ka Johannes Fabian, et kirjaoskust ei tule mõista üksnes tehnilise oskusena, vaid sotsiaalse praktikana, mis toimib kindlas kultuurilises ja ideoloogilises kontekstis.
Väitekirjas on kirjaoskuse ideoloogiline mudel seotud koloniaaldiskursusest pärineva „teise“ mõistega. Ehkki eestlaste ja setode suhteid ei ole 19. sajandil põhjust koloniaalseteks nimetada, võib selle aja seto kultuurikirjeldustes ja -käsitustes näha jälgi toonastest koloniaalsetest ideoloogiatest, mis kujundasid seda, kuidas kultuuriliselt „teist“ kirjeldati.
Ootame kuulama!
Doktoritöö TÜ digiarhiivis ADA.
Mari-Ann Remmel kaitseb doktoritööd
30. septembril 2026 kell 10:00 kaitseb Mari-Ann Remmel Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritööd "Eesti kohapärimus ja pühad paigad: arhiivimuistenditest maastikukogemuseni" ("Estonian Place-lore and Sacred Sites: From Archived Stories to the Real Landscape Experience").
Juhendaja: kaasprofessor Madis Arukask
Oponent: John Björkman (PhD, Åbo Akademi)
Kaitsmine toimub Ülikooli 16-218.
Väitekiri keskendub eesti kohapärimuse eri aspektidele, puudutades selle uurimislugu, seonduvaid mõisteid, folkloorimotiive ja tähenduslikke paiku.
Fookus on looduslikel pühapaikadel, nende määratlemisel ja väärtustamisel. Sünteesivalt on kombineeritud erinevaid vaatenurki ja allikmaterjale - arhiiviandmetest ja kaartidest väliuuringuteni.
Tööst järeldub, et arusaam looduslikest pühapaikadest võiks olla avaram. Pärimuse tõlgendamisel tuleks arvestada eri ajastutele ja uskumussüsteemidele viitavad tasandeid, sh vanemat, mütoloogilist ja animatistlikku pärimuskihti, samuti põimumisi kristlusega. Põhjendatakse, miks kohamuistendid (nt Kalevi jälgedega kividest, rändavatest järvedest, puudeks muutunud inimestest, kuninga istutatud puudest) võivad osutada kunagistele pühapaikadele, isegi kui otsesõnalised rituaaliteated puuduvad. Vihjed paiga kunagisele sakraalsele tähendusele peituvad toponüümides.
Pühapaiga ja püha mõiste käsitluse aluseks on laiemad teoreetilised lähtekohad. Eesti allikmaterjali näitel on esile toodud püha mõistega seonduvad märksõnad liminaalsus, anomaalsus, eraldatus, ohustatus ning ühiskonda reguleeriva püha korra mõiste koos sellega kaasnevate reeglite ja keeldudega.
Pühapaikade puhul väärib tähelepanu nende asukohaloogika, milles ilmnevad korduvad mustrid (nt vesikondade piirid, veekogude kaldad, asustusüksuste piirid, maastiku reljeefi üleminekualad, süvised). Eraldi on vaadeldud hiietoponüümika seoseid vee ja veekogudega.
Pühapaiku vaadeldakse ökoloogilis-sakraalse võrgustiku sõlmpunktidena, sidusa ja tasakaalustatud süsteemina, millel on tähtsus ka tänapäeval.
Tehakse tähelepanekuid pärimuse levikuteede, kestlikkuse ja muutuste osas. Esile tulevad kohapärimuse regionaalsed eripärad, mis võivad anda olulist teavet mineviku elukeskkonna, tavade ja kohaliku identiteedi kujunemise kohta.
Ootame kuulama!
Doktoritöö TÜ digiarhiivis ADA.
Fonograafist digisalvestisteni. Töötuba kirjandusmuuseumis Teadlaste Öö festivalil
Teadlaste Öö festivali tänavune teema on energia
Kutsume kirjandusmuuseumisse Vanemuise 42 avastama, kuidas rahvamuusikat ja -traditsioone on talletatud nii, et need on kandunud läbi aja. Töötoas tutvume heli salvestamise arengulooga fonograafist tänapäevaste digisalvestiteni, kuulame arhiivihelisid, uurime ajaloolisi salvestusvahendeid ning proovime kätt loovates ülesannetes.
Osalejad saavad piiluda arhiivihoidlasse, arvata ära rahvapillide kõla ning luua helita filmikatkenditele oma helimaailm ja kirjeldustõlge.
Töötoa käigus mõtestame, kuidas salvestised aitavad hoida ja edasi kanda kultuurimälu ning pärimust, seda sajanditetagust energiat, esivenemate pärimust, mida tänagi ja tulevikus saame nautida ja kasutada.
Festivali kodulehekülg: https://www.teadlasteoo.ee/
Tasuta!
Vajalik on eelregistreerimine: astrid.tuisk@kirmus.ee
