Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Seminar Lõunaeesti rahvaluule keel ja poeetika
11. juunil 2026 kell 13-17.15 toimub Tartu Ülikooli peahoone Veski auditooriumis (Ülikooli 18-139) seminar „Lõunaeesti rahvaluule keel ja poeetika“.
Seminar toimub tippkeskuse “Eesti juured” lingvistika ja folkloristika rühma koostööüritusena. Ettekannetega rahvaluule keele eripäradest esinevad nii folkloristid kui ka keeleteadlased.
Ettekandeid peavad Mari Väina, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Enn Ernits, Liina Saarlo ja Helina Arend; Eva Saar, Sulev Iva, Kristi Ilves, Alli Laande, Karl Pajusalu, Triin Todesk, Marili Tomingas, Urmas Kalla.
Kõik huvilised on oodatud!
Lähemalt Eesti juurte lehel
Kaks bakatööd folkloristikas, üks etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõppekavas
2. juunil 2026 toimuvad kraadikaitsmised:
Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõppekava üliõpilase Auli Auväärt magistritöö "Parandamise tähendustest Jaapanis" kaitsmine 2. juunil kell 10.15, Ülikooli 16 ruumis 116 (sissepääs Werneri vastasuksest).
Töö juhendajad on Tenno Teidearu ja professor Ülo Valk.
Tööd retsenseerib Kairi Jets.
Folkloristika bakalaureusetööd 2. juunil kell 12.15
Ülikooli 16 – 116:
12.15–13.00 Saskia Ehin: „Nimevahetuse seosed identiteediga: identiteediteooriad ja nimevahetajate tõlgendused“
Juhendaja: Elo-Hanna Seljamaa
Oponent: Pihla Maria Siim
13.00–13.45 Asko Lüütsepp: „Linn laste silme läbi: kohapärimuslik uuring 5. klassi õpilaste seas“
Juhendaja: Elo-Hanna Seljamaa
Oponent: Astrid Tuisk
Kaasaelajad-toetajad on oodatud!
Eesti folkloristika aastapreemia 2026 laureaat on Liina Saarlo
2026. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurile Liina Saarlole.
Žürii tõstis esile Liina Saarlo viimase kolme aasta tegemiste laia haaret, kõrget teaduslikku taset ning oskust kõnetada nii kohalikku ja rahvusvahelist teadlaskonda kui ka laiemat avalikkust.
Laureaadi uurimistöö keskmes on aastatel 2023–2025 olnud peamiselt eesti regilaulu kui kultuurinähtuse eri aspektid – esitus, kogumislugu, tüpoloogia ning nende ideoloogiline ja institutsionaalne raamistik. Lisaks tööle rahvaluulearhiivis on Liina sel perioodil osalenud ka rahvusvahelises FILTER-projektis: uurinud eesti ja soome regilaulude ühisjooni, süvenenud mõjudesse, mis kirjanduslikel allikatel võis olla eesti regilaulutraditsiooni kogumisele, suulisele traditsioonile ning omakorda regilaulukorpusele. Samuti on ta uurinud regilaulude ja uuemate laulude pärimusspetsialistide ja kohaliku traditsiooni sümbolkujude teket, lavaesinemise mõju pärimustamise protsessile.
Tema teadustöö on tihedalt põimunud arhiiviga: nii on ta parandanud ja toimetanud eesti regilaulude andebaasis tüübinimetusi ja -kirjeldusi, sisestanud uusi tüüpe; tüübistanud laule, lisanud lauludele ilmumisandmeid. Liina Saarlo on ka tegus organiseerija, kelle toimetatud ajakirjade erinumbrid ning korraldatud konverentsid loovad toetava keskkonna teiste teadlaste uurimistulemuste avaldamiseks.
Eesti folkloristika aastapreemiat annab Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga välja alates 2011. aastast. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu.
Eesti folkloristika aastapreemia komisjoni kuulusid 2026. aastal ARSi juhatusest Anastasiya Fiadotava, Katre Kikas, Mari-Liis Sinilaht, Enn Kalev Tarto ja Ell Vahtramäe. Hindamisel osalesid veel Pihla Maria Siim ja Ave Goršič.
Palju õnne Liina Saarlole!
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kevadkoosolek "Kutsumuse ja elukutse usundilised mõõtmed"
EAUSi kevadkoosolekul 29. mail 2026 Ülikooli 16-218 auditooriumis algusega kell 14.00 arutletakse kuues ettekandes kutsumuse ja töö üle erinevates kontekstides. Mõtiskletakse nii spirituaalsete või religioossete professionaalide ja professionaliseerumise üle ning vaimsete ja pühendumuslike mõõdete üle igapäevatöös.
Kavas: 14.00 – Ain Riistan, Piiblitõlked ja piiblitõlkijad teaduse, kultuuri ning religiooni lõikepunktides.
14.30 – Atko Remmel, Tõnno Jonuks Uususundist pärandieksperdiks.
15.00 – Anne Kull, Homo viator: kas turististki võib saada palverändur ja vastupidi?
15.45 – Mare Kõiva, Filosoof, õpetaja, kirjamees? Aleksander Heintalu 85 ja Gunnar Aarma 110.
16.15 – Kristel Kivari, Eneseareng ettevõtjaks: vaimne kogukond ja co-working.
16.45 – Helena Pruul, Eneseleid loodusest. MTÜ Sümbioosis, Eesti Ökokogukondade Ühendus.
17.15 Päeva kokkuvõte, EAUS aastakoosolek ning koosviibimine seltsi liikmetele Ülikooli kohviku rõdusaalis.
Infot EAUSi leheküljel
Seminar: Abstraktne õudus ehk õõvast fiktsioonis ja dokumentalistikas
Head seminarihuvilised!
1. juuni seminaril analüüsime õõvalugusid. Kairi Jets peab ettekande "Abstraktne õudus ehk õõvast fiktsioonis ja dokumentalistikas".
Kui meie hirmutundel pole konkreetset objekti, hakkavad tööle ärevus ja kujutlusvõime, mis võivad tavapärase õudusloo veelgi hirmsamaks teha. Kairi Jets tutvustab seminaris oma valmivat doktoritööd, kus ta võrdleb sedasorti õõvalugude toimemehhanisme fiktsioonides ja päriselu kohutavaid seiku kirjeldavates dokumentaaltekstides.
Seminar 1. juunil 2026 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Nikolai Kuznetsov on Ilmapuu auhinna laureaat 2026
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon annab alates 2010. aastast välja Ilmapuu auhinda, et tunnustada inimesi, kelle kodanikualgatuslik tegevus on kaasa aidanud hõimurahvaste kultuurilise identiteedi püsimajäämisele. Tänavu pälvisid preemia kaks Eestis elavat soome-ugri aktivisti – vadjalane Ekaterina Kuznetcova ja komi Nikolay Kuznetsov. Traditsiooniliselt kuulutatakse laureaadid välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval maaentšäüz, tänavu 21. mail.
Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurit ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektorit Nikolay Kuznetsovi tunnustatakse Ilmapuu auhinnaga mitmekülgse tegevuse eest komi keele ja kultuuri dokumenteerimise, säilitamise, vahendamise ja nähtavuse nimel.
„Ta on palju tegelnud komi folkloori, nüüdiskultuuri ja identiteedi küsimustega, ühendades seejuures oma teadustöö kultuurilise missiooniga – ta on komi kultuuri helge esindaja, tõsine teadlane ja sündinud õpetaja, kes oskab äratada noortes huvi ja lugupidamist soome-ugri maailma vastu,“ tunnustab laureaati žüriiliige Jüri Viikberg.
Kuznetsov on aidanud kaasa soome-ugri rahvaste vaheliste sidemete arendamisele ja hoidmisele. Koos Sergey Troitskiyga korraldas ta kirjandusmuuseumis eksperimentaalset soome-ugri kirjanduskohvikut, mille raames sündisid uued luuletõlked (eraldi kogumik 2024). Kirjanduskohvikust kujunes platvorm sugulasrahvaste kirjanduse uurimiseks ja nähtavaks tegemiseks.
Kuznetsov on ise andekas tõlkija, ta valdab vabalt komi, vene, eesti, ungari ning inglise keelt. Tänu tema tõlketööle pääseb eesti lugeja ligi sugulasrahvaste uurimustele ja ilukirjandusele. Tema tõlgitud Komi mütoloogia koos sissejuhatavate artiklitega on üks fundamentaalsemaid eesti keeles ilmunud soome-ugri teejuhte. Kuznetsov on vahendanud komi keelde nii eesti uuemat luulet (Kristiina Ehin, Aare Pilv, Krista Ojasaar jt) ja luuleklassikat kui ka eestindanud komi luulet eesti keelde.
Palju õnne laureaatidele ja suur tänu tehtu eest!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek
Head kolleegid!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikule kõnekoosolekule 28. mail 2026 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu).
Kavas:
Marju Kõivupuu (Eesti folkloristika preemia 2025) ettekanne "Harglast I. Harglata. Paigapärimus muutuvas maastikus Hargla kihelkonna näitel."
Eesti folkloristika preemia 2026 välja kuulutamine.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.
Kõik on oodatud!
Rahvahuumori seminar Hiiumaa muuseumis
19. mail 2026 kell 9.00 algab Kärdlas Hiiumaa Muuseumis folkloristika osakonna korraldatud rahvusvaheline seminar „Rahvahuumor ja huumorikirjaoskus äärealadel“/ “Folk humour and humour literacy on the outskirts". Ettekanded on inglise keeles. Vt kava
Seminaril käsitletakse teemasid, mis on teaduses ja avalikus diskussioonis sageli kõrvale jäetud – nimelt seda, kuidas huumor peegeldab piirkondlikku identiteeti, geograafilistel ja kultuurilistel äärealadel elavate inimeste elu.
Üks seminari teemasid on Hiiumaa ainulaadne huumor ja selle roll hiidlaste kultuuris. Ettekanded toovad paralleele ka teiste äärealadel elavate etniliste ja kultuuriliste rühmade huumoriga nii Eestist (näiteks Saaremaalt) kui ka teistest riikidest.
Ettekannetest selgub, miks ja kuidas teatud marginaalsed etnilised rühmad satuvad huumori sihtmärkideks: näiteks polešukid Valgevenes, pošehonlased Venemaal, mägismaalased ja sileeslased Poolas ning Ribnica ja Lembergi elanikud Sloveenias. Üks sõnavõtt keskendub keeleülesele tabule, mis on loonud humoorikaid seoseid Eesti ja Tšehhi vahel. Sellised uuringud võimaldavad näha, kuidas äärealadel elavad etnilised rühmad loovad oma identiteeti huumori kaudu ning kuidas suuremad ja kesksemad rühmad neid tajuvad. Arutlusele tulevad ka üldisemad teoreetilised küsimused, näiteks kuidas analüüsida etnilist huumorit, arvestades selle mitmetähenduslikkust.
Kuna enamik teadusüritusi Eestis toimub Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades, annab seminar Hiiumaal võimaluse kaasata kohalikku kogukonda arutelusse, tutvustada rahvusvahelistele osalejatele piirkondlikku omapära ja Eesti kultuuri mitmekülgsust. Seminar juhib kohalike elanike tähelepanu omakultuuri aspektidele, mis sageli jäävad igapäevaelu taustale ja ei tule sageli jutuks.
Seminari peakorraldaja on folkloristikaosakonna vanemteadur Anastasiya Fiadotava. Eesti Kirjandusmuuseumist esinevad ettekannetega Piret Voolaid, Risto Järv, Liisi Laineste ja Sergei Troitskii.
Seminar ning järgnev arutelu on avatud kõigile huvilistele.
Öös on hääli 16. mail 2026 ka kirjandusmuuseumis
Avame muuseumiööl, 16. mail, oma vana ja väärika hoone tööruumid ja lugemissaalid ning kutsume kõiki huvilisi endale külla! Eesti Kirjandusmuuseum avab maja uksed kell 18.00.
Pakume põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele! Võimalus tutvuda meie väärika maja ajalooga, osaleda aaretejahul, avatud on unistuste kataloog.
Saalis on veel viimast päeva avatud näitus “Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus”
Kuulata saab kogutud hääli ja vaadata näitust rahvaluule arhiivi salvestusaparaatidest.
Muuseumiöö kava:
18.00 Ringkäik Lilla Daamiga „Vaimude hääled“
19.00 Ringkäik „Kogutud hääled rahvaluule arhiivist“
20.00 Näituse “Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus” tutvustus
21.00 külas on Tartu linnakirjanik Indrek Hargla
22.00 Regilaulutuba – tule laulma!
Sissepääs 1 euro!
https://muuseumioo.muuseum.ee/museum/eesti-kirjandusmuuseum/
Olete oodatud!
Seminar kirjandusmuuseumis: vetehaldjate transfiguraalsus jutužanrites
Head seminarihuvilised!
5. mail 2026 kell 15.00 algab nädalaseminari istung. Ian Gwin peab ingliskeelse ettekande "Näkineiu tsükkel: vetehaldjad ja nende transfiguraalsus muinasjuttudes" (The Mermaid Cycle: Water-spirits and Transfigurality across Fairy Tale Genres).
Ian tutvustab oma kirjutamisjärgus dissertatsiooni seda osa, mis selgitab vetehaldjanarratiivide ja 19. sajandi kirjanduslike muinasjuttude seoseid. Esineja toob näiteid nii suulisest pärimusest kui kirjanduslikest muinasjuttudest ning näitab, kuidas usundilised muistendid ähvardavast vetevaimust kombineeruvad erootiliste muinasjuttudega.
Seminar kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 5.05.2026 kell 15.00
Kõik on oodatud!
Lisaks doktorantuurile Helsingi Ülikoolis on Ian Gwin Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi granti "Tsviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905-1940" täitja.
Temalt on ilmunud artikkel "Põleva ihu sügis. Märkmeid Jaan Oksa proosaluulest" ajakirjas Methis nr. 29 2025, lk 79-103.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
