Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Nizzas peeti konverents „Ritualizing Nature, Ritualizing Care“
24.–27. oktoobrini 2026 toimus Nizzas konverents „Ritualizing Nature, Ritualizing Care“.
Konverentsil uuriti, kuidas inimene loob rituaalide kaudu suhteid looduse, keskkonna, loomade, taimede, maastike ja tervenemisega. Peakorraldaja Laurent S. Fournier ja tema meeskond ühendasid sündmusel SIEFi prantsuskeelse töörühma ja Rituaalse aasta töörühma jõud: neljast paralleelsektsioonist kahes peeti prantsuskeelseid ja kahes ingliskeelseid ettekandeid, pakkudes nii Euroopa kui ka kaugemate piirkondade traditsioonide põhjal laiahaardelist vaadet.
Näidati kolme temaatilist filmi ja kunstiprojekte.
Konverentsil anti üle Emily Lyle’i preemia Vito Carrassile artikli „The Rosary of 100 Requiem: Reviving an Old Ritual (and a Traditional Belief) in the Public Space of a Cemetery“ eest (ilmus kogumikus Ritual Year, 13. City Rituals 2024).
Konverentsi ettekanded keskendusid viiele teemale: pühad maastikud ja looduse sakraliseerimine, hoolimine kui rituaalne praktika, taimed ja etnobotaanika, tervenemine ning keskkonnakriis ja antropotseen. Tähelepanu said ökoloogia, keskkonnakriis, loodusega seotud vaimsus, loodushoid ja ravipraktikad.
Eesti-soome-ugri, Leedu ja Läti ettekanded moodustasid nähtava ploki ning tõid sisse pühapaikade, allikate, laulmise, saunatraditsioonide, looduspärandi, samuti isiklike looduskogemuste teema.
Eva Toulouze, Nikolai Anisimov ja Tatiana Anisimova esinesid teemal "Looduse ritualiseerimine udmurdi kultuuris" (The ritualisation of nature in the Udmurt culture: natural sacred places in ritual culture and mythological worldview), Natalia Ermakov - „Pühad allikad kui elav lüli esivanemate pärimuse ja uskumusmaailmaga“ (Sacred Springs as a Living Link to the Customs and Beliefs of the Ancestors).
Janika Oras ja Taive Särg rääkisid metsalaulupidudest ja looduses laulmisest (Singing in Nature: Vocal Practices and Ritual in Contemporary Estonia).
Mare Kõiva ja Maris Kuperjanovi ettekanne „Suhted loomadega: hoolitsemine ja nende vajadustega arvestamine” (Relationships with Animals, Caring for Them, and Attending to Their Needs) analüüsis aasta eest seitsmest koolist kogutud vastuseid. Õpilaspärimuse kogumise viis läbi Põhja-Sakala raamatukoguhoidja Monika Jõemaa.
Kogu kava vt siit https://mshs.univ-cotedazur.fr/medias/fichier/rinarica-programme_1790665972631-pdf
Rahvusvaheline seminar „Nii õudne loom!“ / “Such a Terrible Creature!”
Kutsume loomade ja inimeste seostest huvitatuid ingliskeelsele seminarile esmaspäeval, 9. novembril 2026 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korruse seminariruumis
Mis teeb loomast looma? Kas piirid on tõepoolest nii kindlad, nagu oleme harjunud arvama? Teatud kasutuskontekstides tähistab eestikeelne sõna loom nii looma kui inimest, viidates elavale olendile laiemalt. Just sellest tähendusväljast lähtub rahvusvaheline seminar „Nii õudne loom!“, mis kutsub mõtlema inimeste ja teiste loomade suhetele uuel viisil.
Seminaril tutvustatakse zoofolkloristika uusimaid uurimistulemusi ning esitletakse „Zoofolkloristika“ väljaannet. Ettekanded käsitlevad loomade agentsust ehk tegutsemisvõimet kogukondades, kultuuridevahelisi ja liikidevahelisi suhteid, fantaasialoomi ning küsimust, kuidas inimesed ja teised loomad koos kujundavad ühiseid elumaailmu.
Sageli peetakse liigikuuluvust enesestmõistetavaks ja määravaks tunnuseks. Mitmed ettekanded seavad selle eelduse kahtluse alla, näidates, kuidas keel, kunst, traditsioonid ja igapäevased praktikad loovad ühiseid kultuuriruume inimestele ja mitteinimestele.
Arutluse all on nii tänavakoerad ja merelinnud linnakeskkonnas kui ka loomade osalus loovates kultuurilistes protsessides.
Kavas on:
12.00 Zhenyu Wang (TÜ) – Nine-Headed Wonder Bird in China
12.30 Yana Gergova (IEFEM) – Birdwatching and Avian Heritage: Traditions and Ecology
13.00 Lina Gergova (IEFEM) – Wild Pests and Liminal Species: Folklore Beliefs and Ecological Protection Practices
13.30 Jaan Liira (TU) – Beekeepers view and expectations on honeybee forage conditions in Estonia
14.00 Lõpudiskussioon
Arutleme liikideülese kooselu, kultuuri ja kogukondade teemal, kus inimesed ei ole ainsad tähenduste loojad. Käsitlused puudutatavad ökoloogilise mõtte mõjukaid suundumusi, lähtudes teiste seas näiteks Timothy Mortoni vaadetest põimumisele ja vastastikusele sõltuvusele.
Olete oodatud kuulama, arutlema ja mõtestama!
Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
Seminar on seotud koostööprojektiga “Balkans and Baltics in United Europe – History, Religion, and Culture: Beliefs, Ecology and Change (Artistic and Theoretical Dialogues)” ja uurimisprojektiga EKM 8-2/20/3
Seminarisarja 'Folklore & Friends' järgmine külaline on Piret Paal
Seminarisarja 'Folklore and Friends' korraldajad kutsuvad
kuulama Piret Paali ingliskeelset ettekannet "Cultivating Death Literacy through the Humanities" kolmapäeval, 21. oktoobril 2026 kell 14.15 Ülikooli 16–103.
Piret on Tartu Ülikooli meditsiiniantropoloogia kaasprofessor. Tema uurimistöö keskendub palliatiivsele ravile, spirituaalsele hooldusele ning haiguste ja elu lõpu kultuurilistele käsitlustele.
Seminaril arutleme, kuidas humanitaarteadused aitavad meil paremini mõista surma, suremist ja elulõpu hooldust.
Info: anastasiya.astapova@ut.ee
Seminar poliitmeemidest Kreeka näitel
Head seminarihuvilised!
Nikolaos Koulopoulos esineb 26. oktoobril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi seminarisarjas ettekandega poliitilistest internetimeemidest ja nende kommentaaridest.
Tema sõnavõtu pealkiri on "Political Identity Construction and Negotiation in Computer-Mediated Interaction: The Case of Greek Political Internet Memes".
Analüüs põhineb 100 Facebooki postitatud keskkonnakatastroofi teemalisel meemil ja kommentaaridel, mis kritiseerivad Kreeka paremkonservatiivse valitsuse tegevust aastatel 2021–2023. Uuring näitab, kuidas poliitiline huumor võimaldab väljendada poliitilisi hoiakuid, kritiseerida võimulolijaid ning kujundada ja vaidlustada arusaamu ühiskondlikust vastutusest.
Ingliskeelne seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV k seminariruumis esmaspäeval, 26. X 2026 kell 12.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seotud uurimisprojekt: EKM 8-2/20/3
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek
Akadeemiline Rahvaluule Selts kutsub kõnekoosolekule teisipäeval, 27. oktoobril 2026 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kavas:
Kikee Doma Bhutia ja Santosh Limboo ingliskeelne ettekanne “Guiding the Dead, Sustaining the Living: Funerary Ritual and the Shamans of Sikkim”.
Ettekandes uuritakse limbu rahva matusetavasid. Kvalitatiivsete välitööde ja intervjuude toel antakse ülevaade, kuidas rituaalispetsialistid Phedangba, Samba, Yeba ja Yema korraldavad surnute üleminekut elavate kogukonnast esivanemate juurde.
Arnold van Gennepi ja Victor Turneri rituaaliteooriate põhjal käsitletakse surmarituaale kui liminaalset protsessi, mille käigus kujundatakse ümber lahkunu, leinajate ja laiema sugulusrühma suhted. Just matuserituaalides avaldub šamaani autoriteet kõige täielikumalt. Kuigi vaidlustatud sotsiaal-majanduslike ja religioossete muutuste keskel, jäävad šamaanid (Peli-Phangsam) limbu rahva kollektiivse identiteedi ja järjepidevuse hoidjateks.
Kõik on oodatud!
Seminar kirjandusmuuseumis: Hurda kogud 2.0: vikimeedia maailm
Head seminarihuvilised!
19. oktoobri seminaril esineb Ivo Kruusamägi ettekandega "Hurda kogud 2.0: Wikimedia maailm"
21. sajandi tehnoloogilised võimalused on oluliselt hõlbustanud inimeste kaasamist andmete kogumisse, kuigi väljakutsed ei erine 19. sajandi omadest ning paranenud pole ka nende protsesside mõistmine. Teatud mõttes on tuntuim "vanavara" kogumise keskkond nüüd Vikipeedia. Kuidas see aga töötab ja mis sellega teha saab?
Vaatame ka Vikipeedia sõsarprojekte: meediapanka Wikimedia Commons, linkandmete lehte Wikidata, Vikitsitaatide projekti jm. Ühises arutelus otsime vastuseid küsimusele, mil määral oleks võimalik vikiprojekte kasutada teadustöös ning rahva kaasamisel andmekogumispaigana.
Seminar esmaspäeval, 19. oktoobril 2026 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal.
Seotud uurimisprojekt: EKM 8-2/20/3
Kõik on oodatud!
Folkloristika professorite inauguratsiooniloengud
Oktoobris 2026 toimuvatel Tartu Ülikooli professorite inauguratsiooniloengutel esineb kaks folkloristi!
15. oktoobril kell 16.15 on ülikooli aulas kultuuripärandi professori Elo-Hanna Seljamaa loeng „Kelle pärand ja miks? Eesti vaimses kultuuripärandis“.
Vaimne kultuuripärand on üks viimaste kümnendite üleilmseid kultuuripoliitika märksõnu ja töövahendeid. Selle esiletõus seostub vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis võeti UNESCOs vastu 2003.
Konventsiooni järgi tähendab vaimne kultuuripärand ehk elav pärand jagatud teadmisi, oskusi ja tavasid, millel on kogukondade ja üksikisikute elus tähtis roll.
Inauguratsiooniloengus käsitletakse pärandiloomet kui poliitilist projekti, mis avaldub nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Pärandiloome seob oleva olnu ja tulevaga ning peegeldab ja võimendab nii kuuluvustunnet kui ka mitte-kuulumise kogemusi.
Loengus arutletakse võimaluste üle avardada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust avanevat vaadet Eestile, inimestele ning nende tavadele, teadmistele ja oskustele ning küsitakse, kelle vaimne kultuuripärand ja miks tuleks tänasest homsesse kaasa võtta.
29. oktoobril kell 16.15 tuleb samas kohas kuulamisele folkloristika professori Anastasiya Astapova loeng „Lood, mis loevad. Rahvaluulest riigi julgeolekuni“.
Anastasiya Astapova uurib lugude liikumist, küsides, miks inimesed kuulujutte, vandenõuteooriaid ja poliitilisi nalju edasi räägivad ning mis lugudega seeläbi juhtub.
Ta kõneleb inauguratsiooniloengus, missuguste üllatavate järeldusteni võib jõuda lugude levikut tähelepanelikult jälgides, neid etnograafiliselt uurides ning nende eri versioone võrreldes.
Muu hulgas analüüsib ta TÜ endise professori Vjatšeslav Morozovi spionaažijuhtumi ümber tekkinud vandenõuteooriaid. Loengus käsitletavad näited viivad rahvaluulest otse julgeolekuküsimusteni: kuidas kujuneb arusaam ohust, keda ja miks usaldatakse ning kuidas mõjutab kuuldu inimeste otsuseid ja tegusid? Julgeoleku seisukohalt ei ole tähtis mitte ainult teabe levik, vaid ka see, milliseks looks see teave kujuneb ja kuidas lugu inimesi mõjutab.
Esmakordselt ametisse asunud professori inauguratsiooniloengu eesmärk on anda esinejale võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljaspool ülikooli.
Inauguratsiooniloengutest tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali www.uttv.ee vahendusel.
Loengud salvestatakse ülikooli videoportaalis.
Selleaastase Walter Andersoni loengusarja teema on uskumusjutustused sotsiaalmeedias
2026. aasta W. Andersoni loengusarja loeng Tartu Ülikoolis toimub 6. oktoobril kell 16.00 Ülikooli 16-115.
Loengu „Uskumusjutustused sotsiaalmeedias“ (Belief narratives in social media) peab Kaarina Koski Turu Ülikoolist.
Kaarina räägib Soome sotsiaalmeedias levivast uskumuspärimusest, keskendudes eelkõige kummituslugudele ja kummitamisega seotud jutustustele.
Ettekandes vaadeldakse, kuidas need lood levivad arutelufoorumites, YouTube’is, TikTokis ja mujal digikeskkondades ning kuidas uued meediavormid mõjutavad lugude jutustamist, jutustaja positsiooni ja lugude tähendusi.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
Loeng salvestatakse. Varasemate loengusarja salvestistega on võimalik tutvuda loengusarja lehel: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/sisu/andersoni-loengud.
Sõnumi saatis Keily Tammaru.
Värskas tähistatakse rahvaluuleteadlase, seto lauluisa ja sootska Paul Hagu 80. sünnipäeva
3.-9. oktoobrini 2026 toimuva seto kultuuri nädala raames tähistatakse reedel, 9. oktoobril kl 16 Värskas Setomaa Kultuurikeskuses Paul Hagu 80. sünnipäeva.
Päevakava:
Eva Saar: Folkloorisõnavara Seto sõnaraamatus
Ode Oras: Seto leelo kogumikud helikandjatel
Raamatuesitlus: Leeloantoloogia III
Õnnitlused
Tulijatel palutakse osalemisest teada anda info@setoinstituut.ee või helen.kylvik@gmail.com
Kärri Toomeos-Orglaan kaitseb doktoritööd
30. septembril 2026 kell 13.00 kaitseb Kärri Toomeos-Orglaan Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritööd "Seto rahvaluule kirjakultuuri osana: kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia" ("Seto Folklore as Part of Written Culture: The Limits of Literacy and Cultural Hierarchy").
Juhendajad: kaasprofessor Risto Järv ja Jürgen Beyer
Oponent: vanemteadur Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool)
Kaitsmine toimub Ülikooli 16-218.
Üldlevinud arvamuse kohaselt olid setod kuni 1920. aastateni valdavalt kirjaoskamatud. Sellest seisukohast on lähtunud enamik seto kultuurikirjeldustest. Uurijate keskendumine laulukultuurile tõstis esiplaanile kirjaoskamatud seto naised, kellest said ideaalsed suulise kultuuri esindajad.
Jakob Hurda kogust leiame kahe seto mehe kirillitsas kirja pandud setomurdelised tekstid, mis näitavad setode kirjakultuurilist kogemust 19. sajandi lõpukümnenditel teises valguses, muutes arusaama nii setode kirjaoskusest kui selle ajaloost.
Väitekirja keskmes on kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia setode kirjaoskust ja/või selle puudumist puudutavates küsimustes. Sellega seoses tuntakse huvi, milliseid kirjaoskuse vorme setod tundsid, kuidas ja mil määral mõjutas kirjakultuur seto suulist jutupärimust 20. sajandi alguses ning kuidas mõjutasid rahvaluulekogujate isiklikud eesmärgid, väärtushinnangud ja institutsionaalsed ootused üleskirjutuste sisu ja vormi.
Analüüsi lähtekohaks on kultuuriantropoloog Brian Streeti kirjaoskuse käsitlus, milles eristatakse autonoomset ja ideoloogilist mudelit. Autonoomse mudeli järgi nähakse kirjaoskust tehnoloogilise oskusena, millel on ühiskonna arengule iseeneslik ja universaalne mõju. Streeti hinnangul toetab selline vaade kultuurilist üleolekut, õigustades kirjaoskajate sekkumist kirjaoskamatute ühiskondade arengusse. Ideoloogiline mudel seevastu rõhutab, et ühiskondlikke protsesse ei kujunda mitte kirjaoskus iseenesest, vaid sellele omistatud tähendused, kasutusviisid ning kirjaoskuse kaudu loodavad võimusuhted.
Streeti ideoloogilisest mudelist lähtudes rõhutab ka Johannes Fabian, et kirjaoskust ei tule mõista üksnes tehnilise oskusena, vaid sotsiaalse praktikana, mis toimib kindlas kultuurilises ja ideoloogilises kontekstis.
Väitekirjas on kirjaoskuse ideoloogiline mudel seotud koloniaaldiskursusest pärineva „teise“ mõistega. Ehkki eestlaste ja setode suhteid ei ole 19. sajandil põhjust koloniaalseteks nimetada, võib selle aja seto kultuurikirjeldustes ja -käsitustes näha jälgi toonastest koloniaalsetest ideoloogiatest, mis kujundasid seda, kuidas kultuuriliselt „teist“ kirjeldati.
Ootame kuulama!
Doktoritöö TÜ digiarhiivis ADA.
