Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Ilmus ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 37. number
Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi ja TÜ kultuuriteaduste instituudi koostööajakirja Methis 2026 nr 37 e-väljaanne.
Koostajad on Ene-Reet Soovik ja Elle-Mari Talivee.
Methise sinihumanitaaria erinumber koondab seitset uurimust, milles vee ning veekogudega suhestutakse kirjandusloo ja kirjandusteooria, mõtteloo, folkloristika ning filosoofia raamistustest lähtudes. Koostajad vaatlevad eessõnas inimeste ja vee suhete teisenemist, nagu seda on kujutatud läänemaises ilukirjanduses ning juhivad tähelepanu humanitaarias käesoleval sajandil toimunud nn hüdroloogilisele pöördele, mis otsib uusi lähenemisnurki vete käsitlemiseks meie planeeti ähvardava kliimakriisi tingimustes. Saateartiklis on olnud toeks sinihumanitaaria teoreetikute Steve Mentzi, Sidney Dobrini, John Gillini, Stacy Alaimo, Serpil Oppermanni ja Astrida Neimanise mõtted.
Sisukate käsitluste hulgas on Katre Kikase uurimus Võrumaa möldri Märt Siipseni käsikirjalistest omaeluloolistest tekstidest, milles möldri jaoks argist ülalpidamist võimaldav vesi osutub ühtlasi oluliseks maailmamõtestamise vahendiks. Siipseni mõttekäigud vee seotusest elu, keha ja kogukonnaga kõlavad kohati üllatavalt kaasaegselt ning haakuvad mitmeti tänapäevases sinihumanitaarias tähelepanu pälvivate küsimustega.
Ott Heinapuu arvustab vaatluses "Mütoloogilised olendid vee all ja vee peal" Mare Kõiva mahukat, eesti vetehaldjapärimust kaardistavat teost Vetehaldjad 1 (EKM Teaduskirjastus 2023).
Erinumbrit lugedes kogeme, kuidas vett on võimalik käsitleda kultuurilise, ajaloolise ja tehnoloogilise nähtusena, mis seob inimesi, paiku, mälestusi ja keskkonda nii füüsilise aine ja loodusobjektina kui ka kontseptuaalsel tasandil. Vee kaudu avanevad küsimused mälu, identiteedi, võimu, keskkonnakriisi ning inimese ja looduse suhete kohta, mis muudavad sinihumanitaaria oluliseks uurimissuunaks tänapäeva humanitaarteadustes.
Head lugemist! e-ajakirja juurde
Konverents "Kunstipraktikad esteetika ja võimu vahel: propaganda, mobilisatsioon ja vastupanu"
Kutsume osalema Kirjandusmuuseumis 29. juunist 1. juulini 2026 toimuval interdistsiplinaarsel konverentsil, mis keskendub kunsti, propaganda, kollektiivse mälu ja sotsiaalse aktivismi keerukatele suhetele.
Meie eesmärk on uurida, kuidas kunstipraktikad kujundavad ühiskondlikku teadvust, kirjutavad ümber ajalugu, ajendavad protestima või vastupidi: tugevdavad võimu ideoloogilisi narratiive.
Viimastel aastakümnetel oleme näinud visuaalse kunsti, teatri, digitaalse meedia ja muu kultuuritoodangu rolli suurenemist poliitilise mobiliseerimise, traumeerimise ja mineviku kollektiivse mõistmise protsessides. Suurenevate konfliktide, identiteedikriiside, massilise rände ja repressiivse poliitika tingimustes muutub kunst aktiivseks mõjutusvahendiks: seda kasutatakse püsimiseks ja kustutamiseks, vastupanuks ja manipuleerimiseks. See kunstilise väljenduse ambivalentsus esteetika, kriitika ja ideoloogia vahel nõuab hoolikat analüüsi ja ümbermõtestamist. Folkloristidest on kavas Mare Kõiva ettekandega "Experiments and Borders: Estonian Folklorists in the Field".
Töökeeled on inglise, poola, vene ja eesti keel
Konverents peetakse mitme uurimisinstituudi koostöös, kaaskorraldajaks on ka kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Lähem info konverentsi kodulehel
Algamas on ISFNRi vahekonverents 2026
Reykjavikis toimub 13. kuni 16. juunini 2026 ISFNRi tavapärane vahekonverents Loodus narratiivides.
Foorumile kogunevad kõigi maade rahvajuttude uurijad ja mitte ainult rahvajuttude, vaid mitmesuguste narratiivsest puudutusest kantud žanride ja väljenduvormide tõlgendajad.
Nagu ikka rahvajutu-uurijate rahvusvahelise seltsi üritusel, on Eesti uurijad kohal arvuka esindusega
15. juuni kavas on Liina Saarlo ja Kärri Toomeos-Orglaane ettekanne Sung or told? Animal lore in the corpora of fairy tales and runosongs (Paneelis P31)
Samal päeval esinevad Madis Arukask (Wild lianas and modest flowers: metaphors, methods, and human relationships) ja Andreas Kalkun (The maiden and the love-leaf: desire and the demonic plant in a Seto folk song) lauludele ja muusikale pühendatud paneelis 72.
Katre Kikas ja Hanne Pico Larsen on 15. juuniks kokku pannud huvitava kava, kus esinejad vaagivad loodusest kirjalikult jutustamist. Mare Kalda ettekanne selles plokis on Nature-related experience stories as part of a hobby group's shared tradition ning Katre Kikasel Nature as a co-creator in the nature-trail guestbooks in Estonia.
16. juunil töötab Liina Saarlo ja Olha Petrovychi organiseeritud sessioon P28 (Archived nature)
Selle istungite kavas on
Ave Goršič: Folklore Archives in the Ecological Knowledge Discourse,
Liina Saarlo: Whose voices speak about the nature in the archive?
Olha Petrovych ja Mari Väina: More-than-Human Worlds in Folk Song: Animals in Ukrainian and Estonian Oral Tradition
Ning Risto: Järv Forest and Sea as Liminal Spaces in Estonian Fairy Tales
P38 Üleloomulikkus Ida-Aasias. Siin leiame Alevtina Solovyeva: Lords of the earth and water in Mongolian eco-cosmology and socio-political environment.
Maastiku-uuringute plokis esineb Marju Kõivupuu: Valuing landscapes through stories: an Estonian example
Tartu Ülikooli esindav Margaret Lyngdoh on paneeli P05 korraldaja ning peab seal ettekande Multiple Realities among Indigenous Communities of Northeast India as Mediated through Magical Traditions.
Lühivormide paneelis P08 (Nature in short folklore forms) 16. juunil peavad ühisettekande Anastasiya Fiadotava ja Liisi Laineste: “Yes” to witty cultural references, “no” to wordplay: humour mechanisms in climate change memes
Reet Hiiemäe (Nature as an ally: the role of nature in mapping survival in Estonian plague legends) astub üles BNNi paneelis P35 Enchanted landscapes guiding human-nature interaction.
Mare Kõiva on kaaskorraldajaks kahes paneelis. Koos Maria Palleiroga on ta käivitanud konverentsi 1. päevaks paneeli P34 uusanimismist. Teiseski – Taimed ja loomad rituaalses kontekstis (P39) jagub ettekandeid terveks päevaks. Mare Kõiva enda teemaks on The Sheep in Baltic Finnic Traditions.
Looma ja inimese suhetele keskenduvate üksikettekannete hulgas on Andrus Tinsi vaatlus Hunters’ Narratives in Estonian Folklore as Reflection of Human–Non-Human Entanglement; vana ja uue tehnoloogia ettekannete hulgas 16. juuni õhtul Kati Kallio, Mari Väina ja Anneli Poska ühisettekanne Runosong Landscapes: Mapping Trees in Finnic Oral Poetry.
Päevakava on erakordselt tihe, korraga töötavad 12-13 istungit.
Korraldavad Islandi Ülikool, Islandi Etnoloogia ja Folkloori Assotsiatsioon ja Árni Magnússoni nimeline Islandi-uuringute Insituut.
Konverentsi kava on tutvumiseks siin
Seminar Lõunaeesti rahvaluule keel ja poeetika
11. juunil 2026 kell 13-17.15 toimub Tartu Ülikooli peahoone Veski auditooriumis (Ülikooli 18-139) seminar „Lõunaeesti rahvaluule keel ja poeetika“.
Seminar toimub tippkeskuse “Eesti juured” lingvistika ja folkloristika rühma koostööüritusena. Ettekannetega rahvaluule keele eripäradest esinevad nii folkloristid kui ka keeleteadlased.
Ettekandeid peavad Mari Väina, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Enn Ernits, Liina Saarlo ja Helina Arend; Eva Saar, Sulev Iva, Kristi Ilves, Alli Laande, Karl Pajusalu, Triin Todesk, Marili Tomingas, Urmas Kalla.
Kõik huvilised on oodatud!
Lähemalt Eesti juurte lehel
Kaks bakatööd folkloristikas, üks etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõppekavas
2. juunil 2026 toimuvad kraadikaitsmised:
Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõppekava üliõpilase Auli Auväärt magistritöö "Parandamise tähendustest Jaapanis" kaitsmine 2. juunil kell 10.15, Ülikooli 16 ruumis 116 (sissepääs Werneri vastasuksest).
Töö juhendajad on Tenno Teidearu ja professor Ülo Valk.
Tööd retsenseerib Kairi Jets.
Folkloristika bakalaureusetööd 2. juunil kell 12.15
Ülikooli 16 – 116:
12.15–13.00 Saskia Ehin: „Nimevahetuse seosed identiteediga: identiteediteooriad ja nimevahetajate tõlgendused“
Juhendaja: Elo-Hanna Seljamaa
Oponent: Pihla Maria Siim
13.00–13.45 Asko Lüütsepp: „Linn laste silme läbi: kohapärimuslik uuring 5. klassi õpilaste seas“
Juhendaja: Elo-Hanna Seljamaa
Oponent: Astrid Tuisk
Kaasaelajad-toetajad on oodatud!
Eesti folkloristika aastapreemia 2026 laureaat on Liina Saarlo
2026. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurile Liina Saarlole.
Žürii tõstis esile Liina Saarlo viimase kolme aasta tegemiste laia haaret, kõrget teaduslikku taset ning oskust kõnetada nii kohalikku ja rahvusvahelist teadlaskonda kui ka laiemat avalikkust.
Laureaadi uurimistöö keskmes on aastatel 2023–2025 olnud peamiselt eesti regilaulu kui kultuurinähtuse eri aspektid – esitus, kogumislugu, tüpoloogia ning nende ideoloogiline ja institutsionaalne raamistik. Lisaks tööle rahvaluulearhiivis on Liina sel perioodil osalenud ka rahvusvahelises FILTER-projektis: uurinud eesti ja soome regilaulude ühisjooni, süvenenud mõjudesse, mis kirjanduslikel allikatel võis olla eesti regilaulutraditsiooni kogumisele, suulisele traditsioonile ning omakorda regilaulukorpusele. Samuti on ta uurinud regilaulude ja uuemate laulude pärimusspetsialistide ja kohaliku traditsiooni sümbolkujude teket, lavaesinemise mõju pärimustamise protsessile.
Tema teadustöö on tihedalt põimunud arhiiviga: nii on ta parandanud ja toimetanud eesti regilaulude andebaasis tüübinimetusi ja -kirjeldusi, sisestanud uusi tüüpe; tüübistanud laule, lisanud lauludele ilmumisandmeid. Liina Saarlo on ka tegus organiseerija, kelle toimetatud ajakirjade erinumbrid ning korraldatud konverentsid loovad toetava keskkonna teiste teadlaste uurimistulemuste avaldamiseks.
Eesti folkloristika aastapreemiat annab Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga välja alates 2011. aastast. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu.
Eesti folkloristika aastapreemia komisjoni kuulusid 2026. aastal ARSi juhatusest Anastasiya Fiadotava, Katre Kikas, Mari-Liis Sinilaht, Enn Kalev Tarto ja Ell Vahtramäe. Hindamisel osalesid veel Pihla Maria Siim ja Ave Goršič.
Palju õnne Liina Saarlole!
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kevadkoosolek "Kutsumuse ja elukutse usundilised mõõtmed"
EAUSi kevadkoosolekul 29. mail 2026 Ülikooli 16-218 auditooriumis algusega kell 14.00 arutletakse kuues ettekandes kutsumuse ja töö üle erinevates kontekstides. Mõtiskletakse nii spirituaalsete või religioossete professionaalide ja professionaliseerumise üle ning vaimsete ja pühendumuslike mõõdete üle igapäevatöös.
Kavas: 14.00 – Ain Riistan, Piiblitõlked ja piiblitõlkijad teaduse, kultuuri ning religiooni lõikepunktides.
14.30 – Atko Remmel, Tõnno Jonuks Uususundist pärandieksperdiks.
15.00 – Anne Kull, Homo viator: kas turististki võib saada palverändur ja vastupidi?
15.45 – Mare Kõiva, Filosoof, õpetaja, kirjamees? Aleksander Heintalu 85 ja Gunnar Aarma 110.
16.15 – Kristel Kivari, Eneseareng ettevõtjaks: vaimne kogukond ja co-working.
16.45 – Helena Pruul, Eneseleid loodusest. MTÜ Sümbioosis, Eesti Ökokogukondade Ühendus.
17.15 Päeva kokkuvõte, EAUS aastakoosolek ning koosviibimine seltsi liikmetele Ülikooli kohviku rõdusaalis.
Infot EAUSi leheküljel
Seminar: Abstraktne õudus ehk õõvast fiktsioonis ja dokumentalistikas
Head seminarihuvilised!
1. juuni seminaril analüüsime õõvalugusid. Kairi Jets peab ettekande "Abstraktne õudus ehk õõvast fiktsioonis ja dokumentalistikas".
Kui meie hirmutundel pole konkreetset objekti, hakkavad tööle ärevus ja kujutlusvõime, mis võivad tavapärase õudusloo veelgi hirmsamaks teha. Kairi Jets tutvustab seminaris oma valmivat doktoritööd, kus ta võrdleb sedasorti õõvalugude toimemehhanisme fiktsioonides ja päriselu kohutavaid seiku kirjeldavates dokumentaaltekstides.
Seminar 1. juunil 2026 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Nikolai Kuznetsov on Ilmapuu auhinna laureaat 2026
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon annab alates 2010. aastast välja Ilmapuu auhinda, et tunnustada inimesi, kelle kodanikualgatuslik tegevus on kaasa aidanud hõimurahvaste kultuurilise identiteedi püsimajäämisele. Tänavu pälvisid preemia kaks Eestis elavat soome-ugri aktivisti – vadjalane Ekaterina Kuznetcova ja komi Nikolay Kuznetsov. Traditsiooniliselt kuulutatakse laureaadid välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval maaentšäüz, tänavu 21. mail.
Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurit ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektorit Nikolay Kuznetsovi tunnustatakse Ilmapuu auhinnaga mitmekülgse tegevuse eest komi keele ja kultuuri dokumenteerimise, säilitamise, vahendamise ja nähtavuse nimel.
„Ta on palju tegelnud komi folkloori, nüüdiskultuuri ja identiteedi küsimustega, ühendades seejuures oma teadustöö kultuurilise missiooniga – ta on komi kultuuri helge esindaja, tõsine teadlane ja sündinud õpetaja, kes oskab äratada noortes huvi ja lugupidamist soome-ugri maailma vastu,“ tunnustab laureaati žüriiliige Jüri Viikberg.
Kuznetsov on aidanud kaasa soome-ugri rahvaste vaheliste sidemete arendamisele ja hoidmisele. Koos Sergey Troitskiyga korraldas ta kirjandusmuuseumis eksperimentaalset soome-ugri kirjanduskohvikut, mille raames sündisid uued luuletõlked (eraldi kogumik 2024). Kirjanduskohvikust kujunes platvorm sugulasrahvaste kirjanduse uurimiseks ja nähtavaks tegemiseks.
Kuznetsov on ise andekas tõlkija, ta valdab vabalt komi, vene, eesti, ungari ning inglise keelt. Tänu tema tõlketööle pääseb eesti lugeja ligi sugulasrahvaste uurimustele ja ilukirjandusele. Tema tõlgitud Komi mütoloogia koos sissejuhatavate artiklitega on üks fundamentaalsemaid eesti keeles ilmunud soome-ugri teejuhte. Kuznetsov on vahendanud komi keelde nii eesti uuemat luulet (Kristiina Ehin, Aare Pilv, Krista Ojasaar jt) ja luuleklassikat kui ka eestindanud komi luulet eesti keelde.
Palju õnne laureaatidele ja suur tänu tehtu eest!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek
Head kolleegid!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikule kõnekoosolekule 28. mail 2026 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu).
Kavas:
Marju Kõivupuu (Eesti folkloristika preemia 2025) ettekanne "Harglast I. Harglata. Paigapärimus muutuvas maastikus Hargla kihelkonna näitel."
Eesti folkloristika preemia 2026 välja kuulutamine.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.
Kõik on oodatud!
