Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Rahvahuumori seminar Hiiumaa muuseumis
19. mail 2026 kell 9.00 algab Kärdlas Hiiumaa Muuseumis folkloristika osakonna korraldatud rahvusvaheline seminar „Rahvahuumor ja huumorikirjaoskus äärealadel“/ “Folk humour and humour literacy on the outskirts". Ettekanded on inglise keeles. Vt kava
Seminaril käsitletakse teemasid, mis on teaduses ja avalikus diskussioonis sageli kõrvale jäetud – nimelt seda, kuidas huumor peegeldab piirkondlikku identiteeti, geograafilistel ja kultuurilistel äärealadel elavate inimeste elu.
Üks seminari teemasid on Hiiumaa ainulaadne huumor ja selle roll hiidlaste kultuuris. Ettekanded toovad paralleele ka teiste äärealadel elavate etniliste ja kultuuriliste rühmade huumoriga nii Eestist (näiteks Saaremaalt) kui ka teistest riikidest.
Ettekannetest selgub, miks ja kuidas teatud marginaalsed etnilised rühmad satuvad huumori sihtmärkideks: näiteks polešukid Valgevenes, pošehonlased Venemaal, mägismaalased ja sileeslased Poolas ning Ribnica ja Lembergi elanikud Sloveenias. Üks sõnavõtt keskendub keeleülesele tabule, mis on loonud humoorikaid seoseid Eesti ja Tšehhi vahel. Sellised uuringud võimaldavad näha, kuidas äärealadel elavad etnilised rühmad loovad oma identiteeti huumori kaudu ning kuidas suuremad ja kesksemad rühmad neid tajuvad. Arutlusele tulevad ka üldisemad teoreetilised küsimused, näiteks kuidas analüüsida etnilist huumorit, arvestades selle mitmetähenduslikkust.
Kuna enamik teadusüritusi Eestis toimub Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades, annab seminar Hiiumaal võimaluse kaasata kohalikku kogukonda arutelusse, tutvustada rahvusvahelistele osalejatele piirkondlikku omapära ja Eesti kultuuri mitmekülgsust. Seminar juhib kohalike elanike tähelepanu omakultuuri aspektidele, mis sageli jäävad igapäevaelu taustale ja ei tule sageli jutuks.
Seminari peakorraldaja on folkloristikaosakonna vanemteadur Anastasiya Fiadotava. Eesti Kirjandusmuuseumist esinevad ettekannetega Piret Voolaid, Risto Järv, Liisi Laineste ja Sergei Troitskii.
Seminar ning järgnev arutelu on avatud kõigile huvilistele.
Öös on hääli 16. mail 2026 ka kirjandusmuuseumis
Avame muuseumiööl, 16. mail, oma vana ja väärika hoone tööruumid ja lugemissaalid ning kutsume kõiki huvilisi endale külla! Eesti Kirjandusmuuseum avab maja uksed kell 18.00.
Pakume põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele! Võimalus tutvuda meie väärika maja ajalooga, osaleda aaretejahul, avatud on unistuste kataloog.
Saalis on veel viimast päeva avatud näitus “Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus”
Kuulata saab kogutud hääli ja vaadata näitust rahvaluule arhiivi salvestusaparaatidest.
Muuseumiöö kava:
18.00 Ringkäik Lilla Daamiga „Vaimude hääled“
19.00 Ringkäik „Kogutud hääled rahvaluule arhiivist“
20.00 Näituse “Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus” tutvustus
21.00 külas on Tartu linnakirjanik Indrek Hargla
22.00 Regilaulutuba – tule laulma!
Sissepääs 1 euro!
https://muuseumioo.muuseum.ee/museum/eesti-kirjandusmuuseum/
Olete oodatud!
Seminar kirjandusmuuseumis: vetehaldjate transfiguraalsus jutužanrites
Head seminarihuvilised!
5. mail 2026 kell 15.00 algab nädalaseminari istung. Ian Gwin peab ingliskeelse ettekande "Näkineiu tsükkel: vetehaldjad ja nende transfiguraalsus muinasjuttudes" (The Mermaid Cycle: Water-spirits and Transfigurality across Fairy Tale Genres).
Ian tutvustab oma kirjutamisjärgus dissertatsiooni seda osa, mis selgitab vetehaldjanarratiivide ja 19. sajandi kirjanduslike muinasjuttude seoseid. Esineja toob näiteid nii suulisest pärimusest kui kirjanduslikest muinasjuttudest ning näitab, kuidas usundilised muistendid ähvardavast vetevaimust kombineeruvad erootiliste muinasjuttudega.
Seminar kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 5.05.2026 kell 15.00
Kõik on oodatud!
Lisaks doktorantuurile Helsingi Ülikoolis on Ian Gwin Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi granti "Tsviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905-1940" täitja.
Temalt on ilmunud artikkel "Põleva ihu sügis. Märkmeid Jaan Oksa proosaluulest" ajakirjas Methis nr. 29 2025, lk 79-103.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Seminar kirjandusmuuseumis: Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris
13. mail 2026 kell 10.00 algab Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis ja TEAMSis seminar "Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris".
Samanimelises projektis osalejad tutvustavad, kuidas emotsioonide ja nende väljendusviiside kultuurimustrite kujutamine erineb žanrite (elulugude, muistendite, kogumisvõistlustele laekunud materjalide ja regilaulude) ning ajaperioodide lõikes. Vaatame eesti keele emotsioonisõnastikku ja selle rakendamist tekstianalüüsis, arutleme selle üle, kuidas saab arvutuslikke analüüsimeetodeid ja -võtteid kasutada kultuuripärandi uurimisel.
Lisaks projektis osalejatele esitavad emotsiooniuuringute tulemusi ka Kuldar Taveter (Tartu Ülikool) ning Tartu Ülikooli heaoluteaduste tippkeskuse esindajad.
Seminar avab värske perspektiivi emotsioonide analüüsile, näidates, kuidas emotsioone väljendatakse mitte ainult isiklikul, vaid ka laiemal tasandil kirjalike tekstide kaudu.
Seminar on suunatud kõigile, keda huvitavad emotsiooniuuringud ja tekstianalüüs.
Kava
10.00 – Kadri Vider „Meetodid ja andmestike ettevalmistus“
10.20 – Ene Vainik, Mark Mets, Kaarel Veskis Emotsioonisõnastiku tutvustamine
10.40– Taive Särg, Mark Mets, Kadri Vider „Muusikaga seotud emotsioonide väljendamine sõnades“
11.00 – Triinu Ojamaa „Tonaalsusanalüüsi rakendamisest elulootekstide uurimisel“
11.20-11.40 Paus
11.40 – Mare Kalda ja Maris Kuperjanov „Emotsioonirohked mudelolukorrad jutumaailmades ning üllatunud uurija“
12.00 – Liina Saarlo „Emotsioonisõnavara regilaulukorpuses: kuidas lugeda tundeid?“
12.20 – Kuldar Taveter „Emotsioonisõnastiku laiendamine ja rakendamine konstrueeritud emotsioonide teooria põhjal“
12.40 – Heaoluteaduste tippkeskuse ettekanne
13.00-13.30 – Arutelu
Avalikule seminarile on oodatud kõik huvilised!
Info: anastasiya.fiadotava@folklore.ee
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusprojekt EKKD-III5
Mäetagused 94: uusimad käsitlused vaimsest tervisest, isiku ja kogukonna suhetest
Ajakirja Mäetagused värske number „Vaimne tervis, isik ja kogukond kultuuriloolises perspektiivis“ koondab mitmekesise valiku uurimusi vaimse tervise käsitlemiseks kasutatavatest strateegiatest nii ajaloos kui tänapäeval.
Vaimse tervise teema on läbi kultuuriloo olnud ümbritsetud erinevatest müütidest, tabudest, vastuoludest ja stereotüüpidest – erinumbrisse koondatud artiklid lähenevad neile ambivalentsustele erinevatest temaatilistest, metodoloogilistest ning žanrilistest vaatenurkadest. Värske, vaimsele tervisele pühendatud numbri toimetajaks on Katre Kikas.
Erinumbri avab Anu Rae artikkel „Vaimuhaigla patsientide kogemus I maailmasõjaeelsel Liivimaal“, mis annab detailse sissevaate ajajärku, mil vaimuhaigeid siinkandis professionaalselt ning institutsionaalselt ravima hakati. Järgnevad kaks artiklit, mis käsitlevad (vaimse)tervise teemat perekondlikus kontekstis. Tiiu Jaago artikkel „"Tere, kallis õekene!" Tervis kirjade teemana“ liigub institutsioonide maailmast perekondlike suhtlusvõrgustike juurde ning keskendub tervise(probleemide)le kui olulisele osale teineteisest kaugel paiknevate sugulaste vahelises suhtluses.
Katre Kikas kaardistab artiklis „Kuulujutud, luule ja mälestused: Jaan Saalvergi enesetapu žanrilised peegeldused“ ühe mehe enesetappu ümbritsevat žanriväljal toimuvaid temaatilisi ja tähenduslikke nihkeid.
Ajaloolistele näidetele ning kaasaegsetele juhtumitele keskenduvate käsitluste piirile paigutub Reet Hiiemäe artikkel „Ülitaju ja postintersektsionaalsus“, mis analüüsib paljudes kultuurides dokumenteeritud spetsiifiliste usundisidusate tajuviiside seoseid margnaliseerivate tunnuste koosmõjuga nii sünkroonses kui diakroonses plaanis. Ülejäänud neli kogumikku hõlmatud artiklit keskenduvad tänapäevale. Anastasiya Fiadotava artikkel „Vaimse tervise representatsioon eestikeelses internetihuumoris“ uurib millised vaimse tervise probleemidega inimeste kujutamiseks kasutatavad representatsiooni strateegiad on valdavad eestikeelses sotsiaalmeedias.
Kadi Kassi artikkel „Loovus kui hääl vaimse tervise raskustega inimeste kogemuste uurimisel ja mõtestamisel“ keskendus loovuse võimestavale potentsiaalile sotsiaalteadusliku uuringu kontekstis.
Neile järgneb kaks autoetnograafilist uurimust. Heldi Marleen Langi artikkel „Kas autistid hüppavad koos kõrgemale: narratiivmeditsiini autoetnograafia“ küsib kuidas mõjutab autismispektri häirega inimese enesetunnetust teise sama diagnoosiga inimese kogemuse kohta lugemine. Kairi Jetsi käsitlus „Porgandiks kasvamine: kirjandusteadlase kogemuslugu vaimse tervise püstijalakomöödia projektist“ käsitleb autoetnograafilisest vaatepunktist Peaasi.ee ja Kinoteatri koostööprojekti „Peaasi ajab naerma“ raames valminud püstjalakomöödiat „Vaimne tervis on nagu porgand”.
Lisaks erinumbri artiklitele leiame Zifa Hasanova vaatluse „Koduhanedega seotud baškiiri rituaalid: traditsioonid ja uuendused“.
Eda Kalmre on kirjutanud järelehüüde pikaaegsele rahvaluulekogujale Leida Oeseljale (18.04.1934–5.10.2025).
e-ajakirja leiate aadressil https://www.folklore.ee/tagused/nr94
Uues ajakirjanumbris teemadeks müüt, mälu, kriis ja kultuuriline kujutlus muutuvas maailmas
Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore nr 98 (2026) koondab mitmekesise valiku uurimusi, mis käsitlevad seda, kuidas müüt, pärimus, heli, narratiiv ja rituaal kujundavad inimeste reageeringuid ajaloole, kriisidele, keskkonnale ja identiteedile tänapäeva maailmas.
Artiklid, mis hõlmavad Euroopat, Aasiat ja Kesk‑Euraasiat, näitavad veenvalt folkloori jätkuvat tähendust meediumina, annavad tähendusi kujunevale tulevikule.
Võlumaailmade taasloomine, põrandaalune kultuur ja mälu poliitika
Üheks silmapaistvamaks teemaks ajakirjanumbris on fantaasia ja heli roll keerulise ideoloogilise pärandi käsitlemisel. Athanasios Barmpalexise artikkel Spectral Partisans: Secret History, (Re)enchantment, and Counter‑Mythopoiesis in Dungeon Synth analüüsib Serbia artisti Dungeon Guerrilla dungeon‑synth’i projekti, mis põimib esoteerilisi natsimütoloogiaid, lõunaslaavi eepilist poeetikat ja partisanlust ajalooliseks fantaasiaks.
Digitaalse etnograafia ja kultuuriteoreetilise analüüsi abil näitab autor, kuidas põrandaalune muusika kujuneb vastumälu väljaks - mitte ideoloogiate taastootmise, vaid nende ümbertõlgendamise kohaks. Fantaasia ja heli ei toimi pelgalt eskapistlike žanridena, vaid meediumidena, mille kaudu nüüdisaegsed kunstnikud suhestuvad ideoloogilise ajaloo, taasvõlumise ja kultuurilise kujutlusvõimega postjugoslaavia ruumis.
Müüdid, kaardid ja keskkonnakriiside kommunikatsioon
Ajakirja teiseks keskseks fookuseks on küsimus, kuidas ühiskonnad mõtestavad ja vahendavad kriise. Artiklis Myths, Maps and Vernacular Perception käsitlevad Reet Hiiemäe, Mare Kalda, Masood Masoodian ja Andrus Tins keskkonna‑ ja tervisekriise, mis avalduvad üha sagedamini mitmetasandiliste polükriisidena, ühendades ökoloogilisi, meditsiinilisi ja isegi sõjalisi mõõtmeid.
Autorid seavad kahtluse alla vastanduse müüdi ja teaduse vahel, väites, et mütoloogilised narratiivid pakuvad olulisi vihjeid selle kohta, kuidas inimesed vaimselt kaardistavad ohtu, riske ja ellujäämisstrateegiaid. Võrreldes mütoloogilisi ruumilisi mustreid nüüdisaegsete kriisikaardistamise praktikatega, pakub artikkel välja interdistsiplinaarse mudeli, mis ühendab teadusliku kommunikatsiooni ja rahvapärimuses juurdunud, multisensoorse kriisikogemuse. Nii avaneb müüt kui ressurss empaatilisema ja tõhusama kriiside vahendamise jaoks.
Folkloor kui kultuurimälu ja identiteedi kandja
Folkloori pikaajalist rolli kultuurilise identiteedi kujundamisel käsitleb artikkel Overall Picture of Shirak’s Folklore Collection from the Mid‑19th up to the Beginning of the 21st Century, autoriteks Ester Khemchyan, Marine Khemchyan,Lusine Ghrejyan ning Hasmik Matikyan.
Üle sajandi kogutud arhiivimaterjalidele tuginedes esitavad autorid Širaki piirkonna folkloori kui elavat kroonikat rahvastiku liikumisest, sotsiaalsetest muutustest, uskumustest ja kultuurilisest järjepidevusest. Alan Dundese käsitlust järgides näidatakse, kuidas folkloor toimib kultuuri peeglina, säilitades eepilistes traditsioonides katkeid unustatud mütoloogiatest, kommetest ja väärtustest. Uurimus rõhutab arhiivifolkloori olulisust nii piirkonna ajaloolise teekonna kui ka tänapäevase kultuurimälu mõistmisel.
Rituaal, müüt ja sotsiaalne muutus
Rituaalse kõne ja sümboolse katsetamise rolli analüüsib Yulia Krasheninnikova artiklis Mythological Texts and Contexts in the Ritual Dialogues of the Russian Wedding Ceremony. Uurimus keskendub vene pulmariituse etapile, kus peiupoisi saatjaskond peab avama suletud uksed pruudi kodus.
Sellesse rituaalsesse protsessi kuuluvad dialoogid sisaldavad kosmoloogilisi mõistatusi, kristlikku sümboolikat ja rahvausundi elemente. Need tekstid ei ole pelgalt pärimuslikud, vaid kujundavad aktiivselt sotsiaalset ruumi, hindavad peigmehe moraalset ja kultuurilist sobivust ning märgivad tema valmisolekut uueks sotsiaalseks rolliks. Tuginedes 19. ja 20. sajandi alguse arhiivmaterjalidele Venemaalt ja Komi traditsioonidest, näitab artikkel mütoloogilise keele toimimist sotsiaalse ümberkujundamise ja kogukondliku sidususe mehhanismina.
Ühine vaatenurk
Koos avavad ajakirjanumbri artiklid folkloori kui dünaamilise nähtuse, kus müüt, mälu, rituaal, heli ja ruum kohtuvad. Olgu teemaks põrandaalune muusikakultuur, keskkonnakriiside mõtestamine, piirkondlik pärand või pulmarituaalid – kõik uurimused osutavad sellele, et folkloor ei kuulu üksnes minevikku. See on jätkuvalt elav kultuuriline jõud, mille kaudu ühiskonnad tõlgendavad ebakindlust, kirjutavad ümber ajalugu ja loovad tähendusi muutuvas maailmas.
https://folklore.ee/folklore/vol98
Mare Kõiva, peatoimetaja
Seminar humanitaaria teadusharude asetustest
20. aprillil 2026 kell 11 algaval seminaril Eesti Kirjandusmuuseumi toas 240 peab Mare Kõiva ettekande
"Väikese teadusharu agentsus suuremate distsipliinide vahel".
Hiljuti, Eesti Rahva Muuseumi 117. sünnipäeval tunnustas muuseum Mare Kõivat Oskar Kallase stipendiumiga. On ilmne, et tema pikaaegne pühendunud ja uuenduslik tegevus eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisel on jätnud tugeva jälje humanitaarteadustesse.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Seminar Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased 22. aprillil
Head kolleegid ja huvilised!
Olete oodatud seminarile Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased 22. aprillil 2026 kell 14.15 Tartu Ülikoolis, Ülikooli 16–103.
Alevtina Solovyova kõneleb teemal "Eschatology and Entrepreneurship in Contemporary Inner and Central Asia".
Alevtina on uurinud maailmalõpu-narratiive ja rituaalseid praktikaid kui reaktsioone kasvavale kriisile ja ebakindlusele regioonis.
Pikaajaliste etnograafiliste ja digitaalsete välitööde põhjal selgitab ta, kuidas erinevad usulised ja sotsiaalsed praktikad kujundavad raamistiku pandeemiate, sõdade ja geopoliitiliste pingete tõlgendamiseks.
Kontakt: anastasiya.astapova@ut.ee
27. aprillil Kirjandusmuuseumi seminaril: hobusevargused Põlva kihelkonnas 19. sajandil
Head seminarihuvilised!
Kirjandusmuuseumi seminarisarja järgmine istung keskendub ajalooteemale – hobusevargustele 19. sajandil. Teemal on ilmsed seosed nii tolleaegsete ühiskondlike ja kultuuriliste oludega laiemalt kui ka folklooriga. Said ju need piirkonnad, kus väideti tegutsevat palju hobusevargaid, kergesti külge hobusevaraste valla sõimunime.
Ajaloolane Kersti Liloson, Karilatsi Vabaõhumuuseumi juhataja, peab seminaril ettekande "Hobusevargused Põlva kihelkonnas 19. sajandi lõpul".
19. sajandi viimastel kümnenditel oli Lõuna-Eestis, iseäranis Põlva kihelkonnas, murettekitavaks probleemiks massiline hobuste varastamine. Hobuseid varastati nii palju, et kohati sattus ohtu isegi põllutööde tegemine. Ettekandes otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas hobusevargad tegutsesid, mis sai varastatud hobustest, kuidas püüdsid talumehed oma vara kaitsta, milline oli kogukonna suhtumine hobusevarastesse ning mis ajendas inimesi selle musta äriga tegelema.
Seminar 27. aprillil 2026 kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Noorte kultuuriuurijate konverents Noorte hääled 2026
Sel aastal toimub igakevadine konverents 29. aprillil Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16).
Konverents pakub noortele uurijatele võimaluse mõttevahetuseks antropoloogia, etnoloogia, folkloristika ja kultuuripärandi ainevaldkondadega haakuvatel teemadel. Ootame konverentsist osa võtma gümnasiste ja kõikide õppeastmete tudengeid. Kuulama on oodatud kõik huvilised! Sündmus on tasuta ning ilma registreemiseta.
Kavas on:
9.50–10.00 Ülo Valk – Avasõnad
I sessioon: Arhiiv, laul ja pärimuslikud praktikad
10.00 Hella Õitspuu – Kahe Karksi lauliku isiklik suhe laulmisega arhiiviainese põhjal
Natali Ponetajev – Vurr-sahkadi pillilood Eesti Rahvaluule Arhiivis
Teele Saulep – Lindudega seotud ended Virumaal ise kogutud lugude ja arhiiviainese põhjal
11.30 Paus
II sessioon: Identiteet, narratiivid ja sotsiaalsed tähendused
11.45 Eno Roosi – Hääletamislood, nende vorm, fookus ja tegelaste sugu 2000/2001. aastal Eestis kogutud arhiiviainese põhjal
Laura-Liisa Tõldsepp – Naislibahundi kuju eesti pärimuses ja kirjanduses.
Ulvi Karu – Ukraina sõja järgselt Naiskodukaitsega liitunute motivatsioon ja valmisolek riigikaitseks
Viktoriya Kisseleva – "Humour in crisis" dissertation sample (ingliskeelne)
13.45–14.45 Pikem paus
III sessioon: Vernakulaarne teadmine ja tänapäevased kogukonnad (ingliskeelne)
14.45 Ruibo Zhang – Tarot Practice in the Contemporary Context: Vernacular Knowledge, Anxiety, and Reconstruction of Identity
Katherine Emily Rumin – Seto leelo and Podserednee/Belgorod oblast singing traditions compared from the perspective of the 1-3 semitone scale
Abhirup Sarkar – Invisibility: The Secret, The Sacred, and Everything In-Between
Yifan Zhang – Exit as Everyday Practice in the Chinese 6B4T Feminist Community
Lisainfo: Marie Kurs, marie.kurs@ut.ee
Siin on FB sündmusena
Korraldajad: Tanel Torn, Kristel Kivari, Ilona Piirimägi, Piibe Nõmm, Helina Harend, Marie Kurs ja Liisa Helena Timmerman
Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Nefa Rühm
