Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Hic sunt dracones. Folkloristid esinevad Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil
Alates 2024. aastast on Eesti humanitaaridel ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks oma foorum – Eesti humanitaarteaduste aastakonverents.
1. aastakonverents toimus 10.–12. aprillil 2024. aastal Tallinna Ülikoolis. Järgmine aastakonverents toimub 8.–10. aprillini 2026. aastal Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis.
Väga tiheda kavaga konverentsi kavas on ettekandeid mitme asutuse folkloristidelt ning üks tänapäevafolkloorile pühendatud paneelistung.
8. ja 9. aprillil on paneeli "Surelikkus, elu lõpp, surm ning sellealane kirjaoskus" kavas:
Madis Arukask: Surma ja surmajärgsuse kollektiivsed aspektid rituaalse nutmise näitel,
Katre Kikas: Mälestusluuletused rahvaliku kirjalikkuse väljal,
Piret Paali, Helgi Kolgi ja Allan Kähriku ühisuurimus Palliatiivravi hariduse kvaliteet: väljakutsed ja vajadused;
Marju Kõivupuu: Tuhastusmatus 20-21. sajandi Eestis - traditsiooni konstrueerimine, mõtteviisi(de) muutumine
8. aprillil töötavas paneelis "Lõunaeesti maailm(ad) peavad ettekanded Kärri Toomeos-Orglaan: Kultuuride kokkupõrge? Setod kirjakultuuri lävel ja Tiiu Jaago: Lõuna-Eesti pere ajalugu: lähivaade ühiskonna arengule 18. sajandist 20. sajandi keskpaigani.
9. aprillil on paneeli "Kaasavad meetodid inimkogemuse mõistmiseks muutuvas ruumis" kavas mitme uurija ühisettekanne "Kaasavad meetodid noorte täiskasvanute elatud kodakondsuse uurimiseks Soome ja Eesti sillal" (Jaanika Kingumets, Pihla Siim, Keiu Telve, Sigrid Kaasik-Krogerus).
10. aprillil, konverentsi viimase päeva hommikupoolikul esineb Risto Järv paneelis "Maailmapildi loomine 17-19. saj Eesti- ja Liivimaa haridusasutustes". Tema ettekande pealkiri on Tsensuur mütoloogiat kujundamas: „Finnische Mythologie“ tsenseerimisprobleemistikust.
10. aprillil kell 9.30 algab eripaneeli "Tänapäevajutud kui rahvalikud uudised, arvamuslood ja avaliku diskursuse osad" istung.
Kavas on: Anneli Mihkelev: Kreutzwaldist Kivirähkini ja neist, kes vahepeal mäletasid,
Siim Sorokin ja Maili Pilt: Tuulikud, rahvatervis ja narratiivne umbusk,
Mare Kalda: Jutud peidetud varandustest: üksikjuhtumitest mudelolukordadeni,
Eda Kalmre: 2025. aasta septembri puumapaanika Eestis kui kollektiivne meediamuistend.
10. aprilli pärastlõunal astuvad paneelis "Emotsioonid ja ajalugu – struktuurid, režiimid, kogemused" üles Liina Saarlo, Mari Väina ja Kaarel Veskis, kelle teemaks on Kuidas lugeda tundeid.
Veel ühes paralleelses paneelis "Kestlikkuse humanitaaria: argipraktikad, kultuuripärand ja ühiskondlikud muutused" peavad ettekande "Mesinik kui sotsiaal-ökoloogiliste suhete sõlmpunkt rohepöördelises maastikus" Jaan Liira, Mare Kõiva ning Raivo Kalle.
Lastekultuuri nüüdisaegses meediamaailmas vaatlevas paneelis esineb Astrid Tuisk: Mängud kui kohanemisvahend. Laste loovus 1940.–1950. aastate Eestis.
Konverentsist üksikasjalikumalt kodulehel
Ajakirjade Mäetagused ja Folklore ning Tähetorni ringi 30. sünnipäeva seminar
Head seminarihuvilised!
6. aprillil 2026 kell 11.00 tähistame folkloristika osakonna seminarisarja järgmise üritusega oma koostööpartneri Tartu Tähetorni ringi 30. sünnipäeva.
Ringi ajaloost ja tegemistest räägib Tõnis Eenmäe Tartu Observatooriumist.
Vestleme salapärastest ja põnevatest taevanähtustest, saab vaadata pop-up näitust astronoomiateemalistest väljaannetest ja taevakaartidest.
30 aastat ilmumahakkamisest täitus ka meie ajakirjadel "Mäetagused" ja "Folklore", mille autorite hulgas on palju nimekaid astronoome ja astronoomiahuvilisi.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis esmaspäeval, 6. IV kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev - pidupäev kirjandusmuuseumis
27. märtsil 2026 toimus kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja presidendi rahvaluule kogumispreemia tänavuste laureaatide väljakuulutamine. Sündmusel tehti kokkuvõtteid 2025. aasta kogumistöödest ning tutvustati uusi kogumisteemasid.
Aktusel esines folklooriansambel Õtekse.
President Alar Kariselt said preemiad:
Tiit Birkan – püsiva ja sisuka 45 aastat kestnud kogumistöö ning 2025. aasta võistlustööde „Potipõllundus“ ja „Külalisraamat lugudes ja esemena“ eest.
Mare Hallop – tunnustusväärse panuse eest aastatel 2017–2024 ning võistlustööde „Külalisraamat lugudes ja esemena“ ning „Potipõllundus“ eest 2025. aastal.
Meeli Lehis – kogukonnapärimust, piirkondlikku eripära ja keelt kajastavate kaastööde eest aastatel 2016–2024 ning võistlustöö „Potipõllundus“ eest 2025. aastal.
Tuuli Reinsoo – järjekindla tänapäevafolkloori märkamise ja jäädvustamise eest aastail 2013–2025 ning silmapaistva „Potipõllunduse“ kaastöö eest 2025. aastal.
Kaastööliste päeval kuulutati välja Eesti Rahvaluule Arhiivi kaks uut kogumisteemat.
Järgmisel aastal 100-aastaseks saav rahvaluulearhiiv kogub võistlusel „Pärimus elus ja mälus“ märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus (https://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kaastood/vaata/0/32)
Kogumisvõistlus „Politseipärimus“ toimub Eesti Kirjandusmuuseumi ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös. Kogume mälestusi, jutte ja tähelepanekuid, mis on seotud politsei ja korrakaitsega ning igapäevase julgeolekuga. (https://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kaastood/vaata/0/31)
Mõlemad kogumisvõistlused kestavad 2026. aasta lõpuni.
Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel.
Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.
Kaastööliste päeva läbiviimist ning preemiafondi toetab Eesti Kultuurkapital, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Vabaõhumuuseum ja Maaelu Uudishimukeskus.
Folkloor ja mõttekaaslased, 25. märtsi kokkusaamine
Seminarisarja Folklore and Friends / Folkloor ja mõttekaaslased korraldajad kutsuvad järgmisele sündmusele 25. märtsil 2026 kell 14.15 Ülikooli 16–103.
Mõttekaaslane on seekord Roomet Jakapi, kes arutleb välitööde tähenduse üle religioonifilosoofile ("What Is the Value of Fieldwork for the Philosopher of Religion?").
Seminar: Allikad kui liminaalsed sõlmpunktid
Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar käsitleb allikaid kui liminaalsed üleminekukohti
Esmaspäeval, 23. märtsil 2026 kell 11.00 esineb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal ERA doktorant Kristo Villem ettekandega "Allikakohtadest kui liminaalsetest sõlmpunktidest inimeste ja vaimumaailma vahel kohapärimuslugude alusel"
Kristo doktoriväitekirja teema on "Hingekujutelmad Eesti kohapärimuses" ja teda juhendavad Madis Arukask, Heiki Valk ja Lona Päll.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
9. märtsi seminar kirjandusmuuseumis: kõneleb Indrek Ojam
Head seminarihuvilised!
Tulemas on kirjandusseminar interdistsiplinaarse uurimise kogemustest (Kobe Ülikooli näitel)
Esmaspäeval, 9. märtsil 2026 kell 11.00 kõneleb kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadur Indrek Ojam oma külastusest Kobe Ülikooli interdistsiplinaarsesse Atmosfääriuuringute Keskusesse (KOIAS).
Jutuks tulevad ka üldisemad tähelepanekud Jaapani elu-olust ja kultuurist, tuginedes eriti Kobe linna muuseumite külastamisele.
Indrek viibis selles interdistsiplinaarses uurimiskeskuses kuuajalises lähetuses, pidas ettekandeid ja omandas uurimiskogemusi.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetab EKM 8-2/20/3
2. märtsil kirjandusmuuseumis seminar tätoveerimiskultuurist
Head seminarihuvilised!
Esmaspäeval, 2. märtsil 2026 kell 11.00 toimuval seminaril kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal esineb Oskar Poll ettekandega "Tätoveerimise professionaliseerumine Eestis".
Tätoveerimine on Eestis populaarsem kui kunagi varem ning on nähtav nii tänavapildis, töökohtades kui ka digikeskkonnas.
Seminar käsitleb tätoveerimise arengut Eestis ajaloolises perspektiivis ning uurib, millised ühiskondlikud ja kultuurilised muutused on mõjutanud selle praktika kujunemist. Eraldi tähelepanu pööratakse küsimusele, millal ja millistel tingimustel saab rääkida tätoveerimise professionaliseerumisest ning kes olid esimesed professionaalsed tätoveerijad Eestis ja kuidas kujunes välja tänapäevane tätoveerimismaastik.
Kohtume 2.III kell 11.00 IV k.
Kõik on oodatud kuulama ja sõna sekka ütlema!
Info: mare.kalda@kirmus.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Lona Päll pälvis doktoritöö eest Lennart Meri teadustöö auhinna
Rahvaluulearhiivi teaduri Lona Pälli doktoritöö "Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication" (Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides) tunnistati Lennart Meri teadustöö auhinna vääriliseks.
Lona uuris 2025. aastal kaitstud doktoritöös viimastel kümnenditel Eestis esile kerkinud keskkonnakonflikte alates metsasõjast ja tselluloositehase vaidlustest kuni linnalooduse, soode taastamise ja looduslike pühapaikade kaitsmiseni.
Tema töö keskmes oli küsimus, kuidas kujunevad need konfliktid kommunikatiivselt ja kultuuriliselt ning miks jõuavad ühiskondlikud arutelud sageli ummikusse.
TÜ Sihtasutusele antud intervjuus ütles Lona, et auhinna saamine on suur au: "Lennart Meri tegutses mitmekülgselt, luues sildu eri valdkondade vahel. Ka need väljakutsed, millega me täna silmitsi seisame ning mida käsitlesin oma doktoritöös, eeldavad koostööd eri teadusvaldkondade ja ühiskonna eri gruppide vahel. Olen väga tänulik oma dialoogipartneritele nii teaduses kui väljaspool seda."
Saadud preemia võimaldab tal jätkata uurimist, milliseid aruteluvorme ja kaasamisviise me tulevikus kõige enam vajame.
Õnne tunnustuse puhul ja edu edaspidiseks!
SIEFI Rituaalse aasta töörühma vastlapäeva-veebinar
19. veebruaril 2026 kell 16.00 kutsub SIEFi rituaalse aasta töörühm kuulama, kaasa mõtlema ja kommenteerima järjekordset, vastlapäeva traditsioonidele pühendatud online-seminari.
Ettekanded
Guillem Castañar Rubio — Shrovetide customs in Catalonia and Spain (Vastlapäevakombestikust Kataloonias ja Hispaanias)
Eva Toulouze — Perspectives from France (Vaade Prantsusmaalt)
Arūnas Vaicekauskas — Shrovetide traditions in Lithuania (Vastlapäevatraditsioonist Leedus)
Oodatud on täiendavad näited kohalikest kultuuridest.
Seminar keskkonnas TEAMS koostöös kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga
Kõik on oodatud osalema!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek veebruaris
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekule 26. veebruaril 2026 kell 17.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu)
Kavas on Žanna Pärtlase "Seto leelo viisitüpoloogia" – teadusliku veebiväljaande esitlus ja lauldes testimine.
Koosoleku esimeses osas tutvustab Žanna Pärtlas etnomusikoloogilist uurimust ja veebiandmekogu "Seto leelo viisitüpoloogia".
Väljaande teaduslik eesmärk on anda võimalikult ammendav ülevaade seto leelo viisidest ning esitada neid mõtestatud süsteemina, mis näitab laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel.
See annab edaspidi võimaluse selgitada leelo päritolu ja ajaloolist arengut.
Teiseks eesmärgiks on anda praktiseerivatele muusikutele juurdepääs laiemale viisirepertuaarile. Veebirakenduses on kirjeldatud 132 viisitüüpi, iga viisitüübi puhul on toodud (võimalusel) mitu viisivarianti – tüpoloogia sisaldab 259 helisalvestust koos autori noodistustega, lisatud on ka hulganisti viiteid samade viiside teistele esitustele.
Nende materjalide abil saavad lauljad laiendada oma repertuaari ja rikastada seda uute põnevate variantidega.
Esitluse teises pooles uurime koos seto leelokooridega, kus nende poolt välja pakutud viisid tüpoloogias asuvad, mida uut me nende kohta väljaandest teada saame ja millised on nende viiside varasemad salvestused.
Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Veebiandmekogu "Seto leelo viisitüpoloogia" leiate siit.
