|
|
||
Kiigelaulud. Põhja-EestiPõhja-Eesti kiigeviise iseloomustavad pikemalt väljapeetud helid ja viisikaunistused. Pikemalt väljapeetud helid värsirea lõpus on levinud mitmete praegu eraldiseisvate piirkondade (Edela-Järvamaa, Kirde-Pärnumaa, Kirde-Harjumaa, Lõuna-Läänemaa, Ida-Saaremaa) vanemates viisides. Pikendatud värsilõppudega stiil on olnud varem levinud arvatavasti suuremal territooriumil (kus nüüd kohati valitsevad uuemad kiigeviisid). Muhus nimetatakse niisugust laulmisviisi õetamiseks. Mõnikord sobitatakse pikenduse abil viis kiige liikumisperioodiga. Värsijalgade lõpu pikendamine esineb Järvamaa, Kirde-Harjumaa ja Virumaa kiigeviisides. Näites 797 e on pikendatud 3. värsijala lõpusilp ja värsirea (ehk 4. värsijala) lõpusilp. NÄIDE pl 82 A1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu NÄIDE 797 e Aliide Salström Kuusalu Järvamaal, Kirde-Harjumaal ja Lääne-Virumaal on välja kujunenud väga omapärased, otseselt suure kiige liikumisperioodiga kooskõlla viidud viisid. NÄIDE Pl 82 B1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu NÄIDE Pl 28 B2 Mari Kilu, Liisu Tamp Jõelähtme NÄIDE 1022 b Lisette Kautlenbach Järva-Madise NÄIDE 738 b Risanda Kravtsov Kuusalu Mitmetes Põhja-Eesti piirkondades esinevad ka uuemad, kaherealised tantsulise iseloomuga kiigeviisid. NÄIDE Pl 37 A 2 Liina Kaskmann Haljala NÄIDE 797 f Aliide Salström Kuusalu Lääne-Eestisse on levinud Mulgimaalt lühikese refrääniga kiigelaule. Pärnumaal lauldakse rea lõppu kiigele või (sealkandis erinevatele laululiikidele liituv) kaske. NÄIDE 277 c Marta Mäesalu Häädemeeste Kiigelaulud. Lõuna-EestiMulgimaa kiigelaulude refrääniks on tavaliselt lühike kiigele või kiikäle vms. Mulgimaalt kogutud materjali põhjal paistab, et kiigelaulud on hakanud varem ununema kui töö- ja pulmalaulud. Lühikese refrääniga kiigelaulud on levinud arvatavasti Mulgimaalt ka kaugemale. Harva esineb siin ka pikk refrään kiike, kaake või üles, (üles) (viimane on ilmselt laen lõikuslauludest). NÄIDE Pl 94 A2 Mari Sarv Karksi Kesk-Eesti refrään kiike-(j)ääle võiks olla mälestus vanemast sõnakujust *kiikehelle (tähendab kiigele). Viisides ja esituses on sarnaseid jooni lõikuslauludega. NÄIDE Pl 49 B1 Marie Sepp Kolga-Jaani Tartumaal esineb samuti refrääni kiigele, lisaks kiige, kaage; kiikee, kaikee jm. Lõuna-Eesti tüüpiline kahesõnaline refrään, näiteks kiigäle, kiigäle, esineb kiigelauludes vähem. Kagu-Eestis esineb seni veel ära seletamata refrääne häde ää kägo, häde äia kägo, äde ää kaikah vms. Häde tähendab ‘naine, eit’, nii et küllap on siin pöördumine teiste naiste poole. |