|
|
||
Mardi- ja kadrilaulud. Lõuna-EestiLõuna-Eesti vanemates viisides esineb tavaliselt 2-sõnaline refrään, näit marti, marti; märti, santi või kadriko, kadriko jms. Viimases kõlab vastu läti sanditamislaulude refrään kalado, kalado. Vanemad viisid on ühe- või kaherealised ja kitsa heliulatusega. NÄIDE 106 a Marie Nutt Rõuge Mardilaul 1-realine viis NÄIDE 1165 h Emilie Kõiv Põlva Kadrilaul sama 1-realine viis NÄIDE 98 b Rosalie Parts Rõuge Kadrilaul 2-realine viis Lõuna-Eesti uuemas kihistuses esinevad oktavi heliulatusega ma˛oorsed viisid. Kõige tuntum neist on viis, kus igale reale järgneb pikalt välja venitatud 1-sõnaline refrään märti või katri. Tõusva suunaga refrääni muudab väga meloodiliseks see, et refräänsõna jaotatakse mitme noodi vahel, libisedes ühelt helikõrguselt teisele. Selle tagajärjel muutub lühike ühesõnaline refrään värsireaga ühepikkuseks ning kogu viis moodustab 4-osalise vormi. Viis on kohati tuntud ka Mulgimaal (vrdl NÄIDE 616 a), pärineb ilmselt läti liigo-lauludest ning seda esineb ka Lõuna-Eesti jaanilauludes refrääniga liigo, liigo. NÄIDE 83 f Pauline Pihlak Hargla Kadrilaul NÄIDE 1182 a Marta Kleemeier Kanepi Kadrilaul NÄIDE 1202 a Maria Kool Mardilaul Põlva Mardilaul On loodud isegi mõned uuemad lõppriimilised sanditamislaulud. |